Enefit Green (EGR1T) - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Enefit Green (EGR1T)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse



  • Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõte Enefit Green alustas ettevalmistusi esmase avaliku aktsiaemisiooni (IPO) läbi viimiseks ning aktsiate noteerimiseks Tallinna börsi põhinimekirjas. Emissiooni täpsem toimumisaeg selgub pärast ettevalmistustegevuste lõpule viimist.

    Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, millele kuuluvad nelja turul – Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas – kokku 22 tuuleparki, 38 päikeseelektrijaama, 4 koostootmisjaama, pelletitehas ja hüdroelektrijaam. 2020. aastal tootis ettevõte kokku 1,35 teravatt-tundi (TWh) elektrit. Enefit Greeni tulud ulatusid 2020. aastal 162,7 miljoni euroni ning kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 110,2 miljonit eurot.

    Ettevõtte on loonud oma börsiplaane tutvustava lehekülje: https://enefitgreen.ee/ipo
  • Kuidas seda mõista, et Swedbank on peakorraldaja ja LHV Pank siis see agent? Miks siis Swed otsustas raha LHV-ga jagada?
  • Nasdaq Tallinna börs alustas laekunud dokumentide põhjal menetlust Enefit Green AS-i aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas. Börsiteade.
  • https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b4755907af1807b0e396f13dfc9e6dc89&lang=et

    Pakutavate Aktsiate märkimisperiood algab 5. oktoobril 2021.a kell 10:00 (Ida-Euroopa suveaeg – Eesti aeg) ja lõpeb 14. oktoobril 2021.a kell 14:00 (Ida-Euroopa suveaeg – Eesti aeg) („Pakkumisperiood“), välja arvatud juhul, kui Pakkumine lükatakse edasi või tühistatakse.

    Pakutavate Aktsiate hinnavahemik on 2,45 eurot eurot kuni 3,15 eurot (edaspidi „Pakkumise Hinnavahemik“). Jaepakkumise raames esitatavad märkimiskorraldused tuleb esitada hinnaga, mis vastab Pakkumise Hinnavahemiku kõrgemaile tasemele, s.o. 3,15 eurot Pakutava Aktsia kohta Pakutavate Aktsiate lõplik hind (edaspidi „Pakkumise Hind“) määratakse kindlaks investorite nõudluse väljaselgitamise protsessi kaudu ja on ühesugune nii Jaepakkumises kui ka Institutsionaalses Pakkumises osalevate investorite jaoks. Selts plaanib lõpliku Pakkumise Hinna teatada 15. oktoobril 2021.a või sellele lähedasel kuupäeval börsiteate vahendusel koos Pakkumise tulemustest teavitamisega.
  • Ettevõtte esindajad tulevad juba homme ettevõtet LHV klientidele tutvustama.
    06.10.2021, kell 17.30 „Investor kohtub: Enefit Green“ Seminar toimub otseülekandena Zoom veebiseminaride keskkonnas ja on nähtav ainult Eestis.

    Samuti on piiratud arvul osalejatel võimalik seminari kohapeal kuulata. Kohapeal osalemiseks on vajalik kas COVID-19 haiguse läbipõdemise või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend.
  • Kas saan õigesti aru, et turuväärtuseks hinnatakse kuni 824 MEUR ja IPO maht on kuni 175 MEUR ehk ca 21% ettevõttest (ainult) tuleb turule?
  • Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt
  • "Toomas Raun"
    kas nad dividendi ka lubasid ?


    Ettevõtte kavatsus on dividendideks maksta 50% eelmise majandusaasta normaliseeritud puhaskasumist. Lõplik välja makstav summa on sõltuv üldistest turutingimustest, ettevõtte kasvu- ja arenguplaanidest ning vajadusest säilitada mõistlikul tasemel likviidsust.
  • Alates tänasest saab märkida Enefit Green aktsiaid.
    Pakkumise teade
    Prospekt ja selle eesti keelne kokkuvõte on kättesaadavad ettevõtte kodulehelt.

    Enefit Green pakub avalikult kuni 46 938 776 aktsiat ja ülemärkimise korral kuni 71 428 572 aktsiat. Ühe aktsia märkimishind jaekliendile on 3,15 eurot. Juhul kui pakkumise käigus kujuneb madalam hind, siis rohkem broneeritud summa vabastatakse väärtuspäeval.

    Märkimisperiood algab 5. oktoobril 2021 kell 10.00 ning lõppeb 14. oktoobril 2021 kell 14.00.
    LHV kliendid saavad aktsiaid märkida kliendikontorites ja internetipangas "Raha kasvatamise" menüüs "Väärtpaberite märkimine" alajaotuses. Märkimiskorralduse esitamine on tasuta.

    Otselink märkimisele ->
  • Prospektist loen välja, et ärast IPO-t kokku 270 609 800 aktsiat.
    Dividendipoliitika lubab välja maksta 50% eelmise perioodi puhaskasumist.
    2021 aasta 6 kuu (puhas)kasum ca 22m €
    Oletame, et 50% aasta kasumist 20m €
    potentsiaalne div ca 7 senti/aktsia
    div. tootlushinnaga 3,15€ 2,22%
    div tootlus hinnaga 2,45€ 2,85%

    2020 kasum oli muidugi 60+ m€, dividendi lubatakse justkui ka selle aasta eest. Sai risti põiki kiirelt üle libisetud sellest ligi 400 lk pikast prospektist, võibolla jäi mõni lubadus või nüanss märkamata.
    Selline harju keskmine, pea ees all in esialgu ei torma. Potentsiaalselt siiski justkui kasvuaktsia. Pikalt oodanud Enefiti IPO-t ja juppi ikka tahaks. Ootan helgemate-kogenumate peade põhjalikumat analüüsi hina ja tuleviku osas.
  • Hetkel on neil 229.79 miljonit aktsiat (100% omanik Eesti Energia).
    Juurde teevad 40.816 miljonit aktsiat (2.45*40.816 = vähemalt 100 miljonit).
    Kokku on maailmas peale emissiooni 270.61 miljonit Enefit Green-i aktsiat
    ... ehk uued aktsiad oleks 15% ettevõttest (ja tähendaks 100-128 miljonit eurot raha Enefit Green projektideks).

    Aga ... samas räägitakse ka 6.122 miljoni olemasolevate aktsia müügist (15 miljonit hinna 2.45 juures)
    mis võib suureneda 30.612 miljoni aktsiani (75 miljoni euroni hinna 2.45 juures).
    Seega 15-96 miljonit läheks Eesti Energiale (riigile).

    Kokku teeb see maksimaalseks pakutavaks osaks 26.4% ettevõttest (40.816+30.612)/270.61.

    Olenevalt lõplikust hinnast vahemikus 2.45 - 3.15 oleks Enefit Green turuväärtus pakkumishetkel 663 - 852 miljonit eurot.
  • Täiesti lootusetu on üritada sellest tütarettevõtete tohuvapohust aru saada. Nagu Mehhiko seebiooper. Isegi sellest pole võimalik aru saada, millised need prospekti kuupäeva seisuga fikseeritud 27 konsolideeritud tütarettevõtet on. Lisa 11-s toodud 31. detsember 2020 seisuga tabel selle numbriga kokku ei jookse ja kuskil pole ka vihjet, mis vahepeal muutunud võiks olla.
  • Huvitav, kas need kolmandad isikud on riiklikud või erasektorist?

    2.1.7. Mitmed Seltsi tootmisvarad asuvad üürilepingute alusel kasutatavatel kruntidel.
    Suurem osa Kontserni tootmisvaradest asub maal, mis ei kuulu täielikult Kontsernile. Need
    rajatised asuvad maal, mis kuulub kolmandatele isikutele pikaajaliste üürilepingute või
    samaväärsete lepingute alusel, mis annavad Kontsernile õiguse kasutada kõnealusel maal
    tootmisvara sellise lepingu kehtivusajal. Selliste lepingute keskmine pikkus on seisuga
    30.06.2021 Eesti varade puhul 23 aastat, Leedu varade puhul 83 aastat ja Poola varade puhul 23
    aastat. Maaga seotud asjaõiguste kehtivus ületab reeglina tootmisvarade kavandatud kasuliku
    eluea. Teatud tootmisvarade kavandatud kasulik eluiga on aga pikem kui maaga seotud
    asjaõiguste praegune kehtivus. Nende hulka kuuluvad Ojaküla tuulepark (maaga seotud
    asjaõigused aeguvad 2039. aasta detsembris, ent oodatav eluiga kestab 2043. aasta aprillini), neli
    tuulikut Aseriaru tuulepargis (maaga seotud asjaõigused aeguvad 2031. aasta novembris, ent
    oodatav eeldatav eluiga kestab 2032. aasta septembrini) ning soojus- ja elektrienergia
    koostootmisjaam Valkas (maaga seotud asjaõigused aeguvad 2029. aastal, ent oodatav eluiga
    kestab 2032. aastani). Selts ei pruugi olla suuteline pidama läbirääkimisi nende lepingute
    pikendamise või pikendamise üle nende lõppemisel majanduslikult elujõuliste tingimustega või
    üleüldse.
  • Ojaküla vähemalt on eraomaniku maa peal. Teised tõenäoliselt valdavalt ka.
  • Uuriks kui märkida PIKi alt 1000tk ja veel isikliku investeerimiskonto alt 1000tk kas sellisel juhul garanteeritakse mõlemal juhul märgitud kogu või tekib vastuolu ja garanteeritakse ainult 1000 aktsiat.
  • "nikitheone"
    Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt

    Huvitav, kas see kehtib nii jaeinvestorite kui ka Institutsionaalsete investorite kohta?
    Ehk siis mõlemaid koheldakse võrdväärselt?
  • "Temor"
    Prospektist loen välja, et ärast IPO-t kokku 270 609 800 aktsiat.
    Dividendipoliitika lubab välja maksta 50% eelmise perioodi puhaskasumist.
    2021 aasta 6 kuu (puhas)kasum ca 22m €
    Oletame, et 50% aasta kasumist 20m €
    potentsiaalne div ca 7 senti/aktsia
    div. tootlushinnaga 3,15€ 2,22%
    div tootlus hinnaga 2,45€ 2,85%

    2020 kasum oli muidugi 60+ m€, dividendi lubatakse justkui ka selle aasta eest. Sai risti põiki kiirelt üle libisetud sellest ligi 400 lk pikast prospektist, võibolla jäi mõni lubadus või nüanss märkamata.
    Selline harju keskmine, pea ees all in esialgu ei torma. Potentsiaalselt siiski justkui kasvuaktsia. Pikalt oodanud Enefiti IPO-t ja juppi ikka tahaks. Ootan helgemate-kogenumate peade põhjalikumat analüüsi hina ja tuleviku osas.


    Siin on ka mõned arvutused tehtud. Indrek Mäe kirjutas, et selle poolaasta kasum on 25M, mitte 22M.
    https://rikas.geenius.ee/eksklusiiv/rikka-geeniuse-analuus-markida-enefit-greeni-voi-mitte-ehk-koik-mida-raagivad-suhtarvud-ja-dividendipoliitika/
  • Võtmeküsimus on, mis hinnaga hakkab ettevõte kätte saama uusi arendusalasid. Tuletan meelde, et Liivi lahe arenduse maksumus ületab tunduvalt prognoositava ettevõtte turuväärtuse. EG jääb ikkagi riigi armule, mis hinnaga meretuulealasid kätte saab. Kõrval Elering ka arendab. Tehke panused, härrased...
  • 7.2.2. Konsolideeritud koondkasumiaruanne

    MAJANDUSAASTA KASUM ............... 25 032,3 mil €

    Majandusaasta muu koondtulu kokku
    (2 887,0) (kusagilt on tulnud mingi miinusmärgiga "tulu")
    Kuuekuulise ajavahemiku kohta, mis lõppes 30.06.2021

    MAJANDUSAASTA KOONDTULU KOKKU
    OMISTATAV: 22 145,3 mil €
    emaettevõtte omakapitali omanikule ..... 22 145,3 mil €
  • "nier"
    "nikitheone"
    Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt

    Huvitav, kas see kehtib nii jaeinvestorite kui ka Institutsionaalsete investorite kohta?
    Ehk siis mõlemaid koheldakse võrdväärselt?


    Ei. Prospektist jällegi:

    Selts ja Eesti Energia määravad koostöös Rahvusvaheliste Koordinaatoritega oma äranägemisel
    kindlaks Pakkumise Aktsiate täpse jaotuse Institutsionaalse Pakkumise investorite vahel;
  • "nikitheone"
    "nier"
    "nikitheone"
    Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt

    Huvitav, kas see kehtib nii jaeinvestorite kui ka Institutsionaalsete investorite kohta?
    Ehk siis mõlemaid koheldakse võrdväärselt?


    Ei. Prospektist jällegi:

    Selts ja Eesti Energia määravad koostöös Rahvusvaheliste Koordinaatoritega oma äranägemisel
    kindlaks Pakkumise Aktsiate täpse jaotuse Institutsionaalse Pakkumise investorite vahel;


    Vaadates hiljutiste IPOde kulgu, on ülemärkimine kujunenud standardiks, mitte erandiks. Fakt on, et roheenergiata on tulevik hall, investorile kellele prospektiga tutvumine üle jõu käib ning vilkuv banner ja ajalehe esikaas on otsustusaspekt number üks, võiks sektor huvipakkuv ja paljulubav olla. Mitme kordset ülemärkimist ennustame? :)
  • "nikitheone"
    Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt

    Huvitav, kas see kehtib nii jaeinvestorite kui ka Institutsionaalsete investorite kohta?
    Ehk siis mõlemaid koheldakse võrdväärselt?
    "gianfranco"
    "nikitheone"
    "nier"
    "nikitheone"
    Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt

    Huvitav, kas see kehtib nii jaeinvestorite kui ka Institutsionaalsete investorite kohta?
    Ehk siis mõlemaid koheldakse võrdväärselt?


    Ei. Prospektist jällegi:

    Selts ja Eesti Energia määravad koostöös Rahvusvaheliste Koordinaatoritega oma äranägemisel
    kindlaks Pakkumise Aktsiate täpse jaotuse Institutsionaalse Pakkumise investorite vahel;


    Vaadates hiljutiste IPOde kulgu, on ülemärkimine kujunenud standardiks, mitte erandiks. Fakt on, et roheenergiata on tulevik hall, investorile kellele prospektiga tutvumine üle jõu käib ning vilkuv banner ja ajalehe esikaas on otsustusaspekt number üks, võiks sektor huvipakkuv ja paljulubav olla. Mitme kordset ülemärkimist ennustame? :)

    Ja siis jaeinvestoritel ei tasu väga üle 3150 € kinni panna, lootust sealt midagi rohkem saada on väike.
  • "teretore"

    Siin on ka mõned arvutused tehtud. Indrek Mäe kirjutas, et selle poolaasta kasum on 25M, mitte 22M.
    https://rikas.geenius.ee/eksklusiiv/rikka-geeniuse-analuus-markida-enefit-greeni-voi-mitte-ehk-koik-mida-raagivad-suhtarvud-ja-dividendipoliitika/


    Siin valitsevad mingid ebakõlad. Geeniuse kohaselt on P/E eeldatav suhe vahemikus 8.44-12.6, samas Postimehe hinnagul on P/E 14-18.

    Huvitav oleks teada, kas ülemärkimise korral eelistatakse väikeaktsionäre või institutsionaalseid investoreid? Natuke filosofeerides, siis Enefit Green kuulub riigile, seega on kõik Eesti kodanikud kaudselt selle omanikud. Nüüd lastakse välja ports uusi aktsiad ning tavaliselt on sellisel puhul eelisseisuses olemasolevad aktsionärid, nagu hiljuti nägime Tallinki, Saunumi või LHV puhul. Seega selle IPO puhul peaks esikohal olema väikeinvestorid, miks aga riigi ettevõtete puhul on varem teisiti käitutud, jääb mulle arusaamatuks. Loodetavasti siin asjad teisiti.
  • "Temor"
    Prospektist loen välja, et ärast IPO-t kokku 270 609 800 aktsiat.
    Dividendipoliitika lubab välja maksta 50% eelmise perioodi puhaskasumist.
    2021 aasta 6 kuu (puhas)kasum ca 22m €
    Oletame, et 50% aasta kasumist 20m €
    potentsiaalne div ca 7 senti/aktsia
    div. tootlushinnaga 3,15€ 2,22%
    div tootlus hinnaga 2,45€ 2,85%

    2020 kasum oli muidugi 60 m€, dividendi lubatakse justkui ka selle aasta eest. Sai risti põiki kiirelt üle libisetud sellest ligi 400 lk pikast prospektist, võibolla jäi mõni lubadus või nüanss märkamata.
    Selline harju keskmine, pea ees all in esialgu ei torma. Potentsiaalselt siiski justkui kasvuaktsia. Pikalt oodanud Enefiti IPO-t ja juppi ikka tahaks. Ootan helgemate-kogenumate peade põhjalikumat analüüsi hina ja tuleviku osas.


    Su 2021 dividendi tootluse prognoos on omajagu konservatiivne, arvestades, et Q3 elektri hinnad on praktiliselt duublis võrreldes Q1-Q2 keskmisega (97,74 EUR/Mwh vs 50.8):

    https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table

    Meediast läbi käivate prognooside pealt võiks pakkuda, et Q4 tuleb pigem sarnane... see peaks puhaskasumile tublisti positiivset mõju avaldama.

    Samas on tegu tõesti pigem kasvu-aktsiaga. Lubatakse juba järgmise 4 aastaga võimsus 2,3 kordistada ja arvestades kõrget puhaskasumit, madalat võla-koormust ja nüüd turult tõstetavat omakapitali (ca. 95 MEUR), siis finantsvõimsust selleks kasvuks jätkub. Planeeringutega projekte tundub ka torus enam-vähem piisavalt olema.
  • Ja arvate, et see kõrge puhaskasum jääb ettevõttele? Riigil ei teki kiusatust võilattu sisse murda?
  • Prospekti 82 lehekülg näiteks märgib toodetud elektri (hind+dotatsioon) keskmise müügihinna 2021 esimesel kuuel kuul 85 Eur/MWh vs 73 Eur/MWh 2020 aasta sama periood. Sooja keskmine müügihind on olnud 15 Eur/MWh kandis.

    Tootmised 2021a esimesed 6 kuud = 557 GWh elektrienergiat (keskmise hinnaga korrutades u50 miljonit tulu) + 321 GWh soojaenergiat (u 5 miljonit) ... samas kui kogutulud olid aruandes 63.5 miljonit, millele lisandus eraldi real pea 15 miljonit taastuvenergia toetust ja muid äritulusid? Ehk siis midagi on kuskil veel ...pelletitootmine? Ja see 15 miljonit muid äritulusid ei ole ka pildil veel raporteeritud mahtude ja keskmise hinnaga arvutades.

    Muidu iga 10 eurot kallim keskmine elektri Mwh hind tähendaks poolaasta kohta +5 miljonit tulu (arvestades 500 GWh kandis võimekust toota poolaastas hetkel). Probleemiks sellel käsitlusele võivad olla stabiilsuse huvides tehtud riskimaandamised / hinna fikseerimised.
  • "angelp"
    Ja arvate, et see kõrge puhaskasum jääb ettevõttele? Riigil ei teki kiusatust võilattu sisse murda?

    Üle 75% jääb niikuinii otseselt riigile, selles suhtes üritada erainvestoritele väga kuidagi peetida ei tundu üleliia mõistlik, lähiajal vähemalt. Börsile minek tundub natuke nagu osa rohepöörde kampaaniast, et näe taastuvenergia tootmine võib olla tulus (koos toetustega).

    "Kaerax"
    Muidu iga 10 eurot kallim keskmine elektri Mwh hind tähendaks poolaasta kohta +5 miljonit tulu (arvestades 500 GWh kandis võimekust toota poolaastas hetkel). Probleemiks sellel käsitlusele võivad olla stabiilsuse huvides tehtud riskimaandamised / hinna fikseerimised.

    Lk 78 "31.12.2020 lõppenud aasta seisuga oli 74% Kontserni tuludest reguleeritud või lepingutega kaetud ning seetõttu ei olnud nende suhtes turuhinna riski."

    Lk 144 ja 145 on vist Soome ja Poola graafikud sassi läinud või on Poola elektritoodangust tõesti ~45% taastuvenergiast?
  • IPO hind pole odav aga mis sest Tootsi tuulepargi saagast saanud on?
    Kas pensioniraha maksab selle kinni?

    Tootsi tuulepark ja Enefit Greeni IPO

    Eesti Energia huvid Tootsi tuulepargi osas on seotud plaaniga viia oma taastuvenergia ettevõte Enefit Green börsile. Riigifirma juht Hando Sutter ütles 2017. aastal Postimehele, et kui Tootsi tuuleparki või sellesarnast kasvuprojekti ei tule, siis ei ole IPO kasulik. «Börsil tegutsevad edukalt ka stabiilse turuväärtusega ettevõtted, kuid ma ei soovita omanikule Enefit Taastuvenergiat sellistel tingimustel müüa,» selgitas Sutter.

    Teiste taastuvenergia ettevõtjate hinnangul oli Eleringi otsus Tootsi tuulepark vanast toetusskeemist ilma jätta ainuõige ning nad näevad Eesti Energiale suuri šansse saada toetus teistega võrdsetel tingimustel ehk vähempakkumisel. Kui riigifirma poleks ainult tuulepargi jaoks maatüki eest oksjonil nii palju maksnud.

    “Ainuke faktor on see, et maa eest maksti nii palju,“ nentis päikese- ja tuuleparke arendava Sunly juht Priit Lepasepp
  • "gianfranco"
    "nikitheone"
    "nier"
    "nikitheone"
    Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt

    Huvitav, kas see kehtib nii jaeinvestorite kui ka Institutsionaalsete investorite kohta?
    Ehk siis mõlemaid koheldakse võrdväärselt?


    Ei. Prospektist jällegi:

    Selts ja Eesti Energia määravad koostöös Rahvusvaheliste Koordinaatoritega oma äranägemisel
    kindlaks Pakkumise Aktsiate täpse jaotuse Institutsionaalse Pakkumise investorite vahel;


    Vaadates hiljutiste IPOde kulgu, on ülemärkimine kujunenud standardiks, mitte erandiks. Fakt on, et roheenergiata on tulevik hall, investorile kellele prospektiga tutvumine üle jõu käib ning vilkuv banner ja ajalehe esikaas on otsustusaspekt number üks, võiks sektor huvipakkuv ja paljulubav olla. Mitme kordset ülemärkimist ennustame? :)


    Pakuks, et märgitakse veidi üle, aga mitmekordne ülemärkimine oleks antud juhul päris suur üllatus, vähemalt mulle. Tuleb arvesse võtta, et "vilkuva bänneri" järgi otsustavate investorite rahakotid üldjuhul väga suured ei ole. IPOt kus turgu lastakse 105-165 MEUR väärtuses aktsiaid, ei saa kuidagi võrrelda First Northi mikro-IPOdega kus pakutavate aktsiate väärtus jääb all miljoni EURi.

    Kui peaks tulema suur ülemärkimine, siis see tuleks suurte (põhiliselt välismaiste) investeerimisfondide janust "roheliste" investeeringute järele, mitte Eesti erainvestorite hullusest.
  • See pilt prospektist andis päris hea ülevaate - oluline osa on tuulepargid Eestis ja Leedus, ülejäänud on pigem tilu-lilu (isegi kui arvestada, et tuulepargid ei tooda nii palju kui nende max võimsus).
  • "matisj"
    "gianfranco"
    "nikitheone"
    "nier"
    "nikitheone"
    Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt

    Huvitav, kas see kehtib nii jaeinvestorite kui ka Institutsionaalsete investorite kohta?
    Ehk siis mõlemaid koheldakse võrdväärselt?


    Ei. Prospektist jällegi:

    Selts ja Eesti Energia määravad koostöös Rahvusvaheliste Koordinaatoritega oma äranägemisel
    kindlaks Pakkumise Aktsiate täpse jaotuse Institutsionaalse Pakkumise investorite vahel;


    Vaadates hiljutiste IPOde kulgu, on ülemärkimine kujunenud standardiks, mitte erandiks. Fakt on, et roheenergiata on tulevik hall, investorile kellele prospektiga tutvumine üle jõu käib ning vilkuv banner ja ajalehe esikaas on otsustusaspekt number üks, võiks sektor huvipakkuv ja paljulubav olla. Mitme kordset ülemärkimist ennustame? :)


    Pakuks, et märgitakse veidi üle, aga mitmekordne ülemärkimine oleks antud juhul päris suur üllatus, vähemalt mulle. Tuleb arvesse võtta, et "vilkuva bänneri" järgi otsustavate investorite rahakotid üldjuhul väga suured ei ole. IPOt kus turgu lastakse 105-165 MEUR väärtuses aktsiaid, ei saa kuidagi võrrelda First Northi mikro-IPOdega kus pakutavate aktsiate väärtus jääb all miljoni EURi.

    Kui peaks tulema suur ülemärkimine, siis see tuleks suurte (põhiliselt välismaiste) investeerimisfondide janust "roheliste" investeeringute järele, mitte Eesti erainvestorite hullusest.


    Tallinki sarnase mahuga IPO märgiti 2005 aastal 3 korda üle. Rahval raha täna kindlasti rohkem kui siis oli.
  • Pressikat vaadates tuli TSM deja vu peale kui räägiti sära silmis et eesmärk on Enefitist teha rahvaaktsia ja peale
    seda uhkusega teatati et pööblile on jälle lausa 1000 tk. garanteeritud. Kvaliteetinvestoritest seekord ei piuksatatud
    enam, vist on mingi häbitunde killuke ministeeriumites peale TSM ipot.
  • "angelp"
    Ja arvate, et see kõrge puhaskasum jääb ettevõttele? Riigil ei teki kiusatust võilattu sisse murda?


    Loomulikult tasub prospekti tähelepanelikult lugeda, et kuskil väikese kirjaga mingit Ignitise stiilis jama ei oleks sisse kirjutatud. Aga kui IPO-le eelnevat otsust eridividendide osas ei ole, siis ei saa ka peale IPO-t enamusosanik ainult endale makstavat dividendi kehtestada. Päris nii banaanivabariik Eesti veel ei ole.

    Ei saa öelda, et oleks seda 400 lk-st prospekti detailselt läbi lugenud, aga kiire otsing dividendide osas toob sellised tulemused:

    "Kui uued aktsiad on EVR-is registreeritud, paiknevad Uued Aktsiad pari passu kõigi olemasolevate Aktsiatega ja Pakkumise Aktsiad annavad õiguse mis tahes dividendide saamiseks, mida on deklareeritakse ja makstakse Aktsiatelt 01.01.2021 alanud majandusaasta eest ning mis tahes dividendidele, mida deklareeritakse ja makstakse mis tahes järgneval finantsperioodil"

    ja

    "Õigus dividendidele. Seltsi põhikirjas ei ole ette nähtud erireegleid dividendi maksmise kohta ning kõigil
    aktsionäridel on õigus osaleda Seltsi kasumi jaotamises proportsionaalselt nende osalusega Seltsis."

  • Kas käibe prognoosi järgnevate aastate osas ei olegi esitatud? Ei ole vähemalt leidnud veel.
  • "Screech"
    Uuriks kui märkida PIKi alt 1000tk ja veel isikliku investeerimiskonto alt 1000tk kas sellisel juhul garanteeritakse mõlemal juhul märgitud kogu või tekib vastuolu ja garanteeritakse ainult 1000 aktsiat.

    Indikatiivse miinimumjaotuse järgi garanteeritakse isikupõhiselt 1000 aktsiat.
  • ... Pakun, et märgitakse mingi 5-6 korda rahulikult üle. Raha on kontodel, PIKidel, madratsis jne. Tükike EE võiks igal kodanikul olla. Ise märgin kõvasti üle, ehk saab rohkem kui see 1000.
  • "Sander Pikkel"
    "Screech"
    Uuriks kui märkida PIKi alt 1000tk ja veel isikliku investeerimiskonto alt 1000tk kas sellisel juhul garanteeritakse mõlemal juhul märgitud kogu või tekib vastuolu ja garanteeritakse ainult 1000 aktsiat.

    Indikatiivse miinimumjaotuse järgi garanteeritakse isikupõhiselt 1000 aktsiat.


    Kui märgin nii eraisiku investeerimiskonto kui ka PIKi alt, kuidas siis jaotus tehakse hiljem ülemärkimise korral?
  • "winston1984"
    ... Pakun, et märgitakse mingi 5-6 korda rahulikult üle. Raha on kontodel, PIKidel, madratsis jne. Tükike EE võiks igal kodanikul olla. Ise märgin kõvasti üle, ehk saab rohkem kui see 1000.


    Siin tuleb tuua ema, isa, naabri Ants ja võib olla ka exnaine mängu :)
  • Miskipärast on nüüd kellelgi väga kiire IPO korraldamisega, täna tuli teade ja kohe algas ka märkimisperiood. Mis võib olla selle põhjus?
  • "toun"
    Miskipärast on nüüd kellelgi väga kiire IPO korraldamisega, täna tuli teade ja kohe algas ka märkimisperiood. Mis võib olla selle põhjus?


    praegu tuleb turule karjaga igat sorti rahaküsijaid nagu seeni: delfin group, arco vara, sekspood, modera, ... rahvas paneb raha kinni ...
  • "toun"
    Miskipärast on nüüd kellelgi väga kiire IPO korraldamisega, täna tuli teade ja kohe algas ka märkimisperiood. Mis võib olla selle põhjus?


    Võimalik, et valitsusel on sellega kiire. Põhjuseks võib olla riigieelarve tasakaal ja lisaks saab enne 2023.a. Riigikogu valimisi kõvasti plusspunkte teenida, kuna on raha, mida laiali jagada. Eks jumet anna ka II samba vaba raha.

    Veel on valitsusel plaanis veel teisigi riigifirmasid kas osaliselt või 100% erastada.

    PS! Enefit pidi börsile tulema alles 2022.a. esimesel poolel.
  • "Sander Pikkel"
    "Screech"
    Uuriks kui märkida PIKi alt 1000tk ja veel isikliku investeerimiskonto alt 1000tk kas sellisel juhul garanteeritakse mõlemal juhul märgitud kogu või tekib vastuolu ja garanteeritakse ainult 1000 aktsiat.

    Indikatiivse miinimumjaotuse järgi garanteeritakse isikupõhiselt 1000 aktsiat.


    Nii, aga kuidas need jaotatakse, palju PIK ja palju isiklikkonto?
  • kõik kontod summeeritakse per inimene.

    3-4% tunudub tootlus div esmapilgul. keegi teab, mis kuul tavaliselt enefit oli dividendi maksnud?
  • Kumba siis paremaks peate, Ignitist või Enefitti?
  • "harley"


    Tootsi tuulepark ja Enefit Greeni IPO

    Eesti Energia huvid Tootsi tuulepargi osas on seotud plaaniga viia oma taastuvenergia ettevõte Enefit Green börsile. Riigifirma juht Hando Sutter ütles 2017. aastal Postimehele, et kui Tootsi tuuleparki või sellesarnast kasvuprojekti ei tule, siis ei ole IPO kasulik. «Börsil tegutsevad edukalt ka stabiilse turuväärtusega ettevõtted, kuid ma ei soovita omanikule Enefit Taastuvenergiat sellistel tingimustel müüa,» selgitas Sutter.

    Teiste taastuvenergia ettevõtjate hinnangul oli Eleringi otsus Tootsi tuulepark vanast toetusskeemist ilma jätta ainuõige ning nad näevad Eesti Energiale suuri šansse saada toetus teistega võrdsetel tingimustel ehk vähempakkumisel. Kui riigifirma poleks ainult tuulepargi jaoks maatüki eest oksjonil nii palju maksnud.

    “Ainuke faktor on see, et maa eest maksti nii palju,“ nentis päikese- ja tuuleparke arendava Sunly juht Priit Lepasepp


    Igaks juhuks küsin uuesti äkki keegi valdab seda teemat ja teab vastata?
    Saan aru, et Tootsi tuulepargi hind paugutati kosmosesse ja siis tuli välja, et toetusi sinna peale ei saa?

    Köster ütles, et Elering tunneb et kindlalt, ja et on teinud õige otsuse. "Varem on suured tuulepargid saanud otsuse toetuse saamise osas siis, kui park on valmis ehitatud. Tootsi puhul on tegu esimese korraga, kus suure pargi arendaja küsis otsust valmis ehitamata tuulepargi kohta,"
    https://www.err.ee/1608078757/eesti-energia-vaidlustas-eleringi-tootsi-tuulepargi-otsuse-kohtus
  • "martinhold"
    "matisj"
    "gianfranco"
    "nikitheone"
    "nier"
    "nikitheone"
    Pakkumise indikatiivne miinimumjaotis investoritele on kuni 1 000 aktsiat ehk investoritele, kes on märkinud antud ulatuses, on eelduslikult tagatud kõikide soovitud aktsiate jaotus. - Kodulehelt

    Huvitav, kas see kehtib nii jaeinvestorite kui ka Institutsionaalsete investorite kohta?
    Ehk siis mõlemaid koheldakse võrdväärselt?


    Ei. Prospektist jällegi:

    Selts ja Eesti Energia määravad koostöös Rahvusvaheliste Koordinaatoritega oma äranägemisel
    kindlaks Pakkumise Aktsiate täpse jaotuse Institutsionaalse Pakkumise investorite vahel;


    Vaadates hiljutiste IPOde kulgu, on ülemärkimine kujunenud standardiks, mitte erandiks. Fakt on, et roheenergiata on tulevik hall, investorile kellele prospektiga tutvumine üle jõu käib ning vilkuv banner ja ajalehe esikaas on otsustusaspekt number üks, võiks sektor huvipakkuv ja paljulubav olla. Mitme kordset ülemärkimist ennustame? :)


    Pakuks, et märgitakse veidi üle, aga mitmekordne ülemärkimine oleks antud juhul päris suur üllatus, vähemalt mulle. Tuleb arvesse võtta, et "vilkuva bänneri" järgi otsustavate investorite rahakotid üldjuhul väga suured ei ole. IPOt kus turgu lastakse 105-165 MEUR väärtuses aktsiaid, ei saa kuidagi võrrelda First Northi mikro-IPOdega kus pakutavate aktsiate väärtus jääb all miljoni EURi.

    Kui peaks tulema suur ülemärkimine, siis see tuleks suurte (põhiliselt välismaiste) investeerimisfondide janust "roheliste" investeeringute järele, mitte Eesti erainvestorite hullusest.


    Tallinki sarnase mahuga IPO märgiti 2005 aastal 3 korda üle. Rahval raha täna kindlasti rohkem kui siis oli.


    Rahvas märkis üle selle circa 15% pakutud aktsiates mis neile jäeti, ülejäänu läks fondidele. Jaeinvestorite kogunõudlus oli toona alla poole emissiooni mahust, pakuks, et ka sellest suur osa olid põhjanaabrid.
    https://arileht.delfi.ee/artikkel/51049772/as-tallink-grupp-avalikustas-ipo-tulemused

    Ma jään enda hüpoteesi juurde, et võidakse kõvasti üle märkida küll, aga sellisel juhul on põhjuseks suurte fondide rohenälg, mitte vilkuvast bännerist vaimustunud jaeinvestorid. Neid ka kindlasti tuleb, aga neil ei ole ka kamba peale seda 500 MEUR vaba raha märkimiskorraldustesse kinni panna. Eks järgmine nädal paistab.



    "harley"
    "harley"


    Tootsi tuulepark ja Enefit Greeni IPO

    Eesti Energia huvid Tootsi tuulepargi osas on seotud plaaniga viia oma taastuvenergia ettevõte Enefit Green börsile. Riigifirma juht Hando Sutter ütles 2017. aastal Postimehele, et kui Tootsi tuuleparki või sellesarnast kasvuprojekti ei tule, siis ei ole IPO kasulik. «Börsil tegutsevad edukalt ka stabiilse turuväärtusega ettevõtted, kuid ma ei soovita omanikule Enefit Taastuvenergiat sellistel tingimustel müüa,» selgitas Sutter.

    Teiste taastuvenergia ettevõtjate hinnangul oli Eleringi otsus Tootsi tuulepark vanast toetusskeemist ilma jätta ainuõige ning nad näevad Eesti Energiale suuri šansse saada toetus teistega võrdsetel tingimustel ehk vähempakkumisel. Kui riigifirma poleks ainult tuulepargi jaoks maatüki eest oksjonil nii palju maksnud.

    “Ainuke faktor on see, et maa eest maksti nii palju,“ nentis päikese- ja tuuleparke arendava Sunly juht Priit Lepasepp


    Igaks juhuks küsin uuesti äkki keegi valdab seda teemat ja teab vastata?
    Saan aru, et Tootsi tuulepargi hind paugutati kosmosesse ja siis tuli välja, et toetusi sinna peale ei saa?

    Köster ütles, et Elering tunneb et kindlalt, ja et on teinud õige otsuse. "Varem on suured tuulepargid saanud otsuse toetuse saamise osas siis, kui park on valmis ehitatud. Tootsi puhul on tegu esimese korraga, kus suure pargi arendaja küsis otsust valmis ehitamata tuulepargi kohta,"
    https://www.err.ee/1608078757/eesti-energia-vaidlustas-eleringi-tootsi-tuulepargi-otsuse-kohtus


    Prospektis on kirjas, et Tootsi arendus kuulub ka peale IPOt Eesti Energiale, mitte EG'le. Samas olla alles eelmine reede sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll, andmaks EG'le sisuliselt eelisostuõguse "kui teatud tingimused on täidetud". Võib spekuleerida, et need tingimused seonudva kohtuvaidluse ja musta toonekurega.

    Samas tundub ridade vahelt, et on tehtud mingi huvitav juriidiline lüke. "30.06.2021 lõppenud kuuekuulisel perioodil ostis kontsern Tootsi Windpark OÜlt krundid Sopi tuulepargi arendamiseks 29,4 miljonit euro eest."

    Antud kruntidele tahetakse prospekti järgi rajada nii tuule kui päiksepark, koguvõimsusega üle 200 MW ja see arendus tahetakse väidetavalt juba aasta pärast käima panna. Nende "uute" arendustega seoses puuduvad viited nii kohtuvaidlustele või keskonnamõjude hinnangu probleemidele.
  • Erastamine pole riigieelarve tasakaalu mõttes tulu, nagu ka ettevõtte aktsiakapitali suurendamine pole kulu üldjuhul. Tegu on finantseerimistehinguga - aga kui see raha laiali jagada siis läheb see otse defitsiidiarvestusse.

    "277025"
    "toun"
    Miskipärast on nüüd kellelgi väga kiire IPO korraldamisega, täna tuli teade ja kohe algas ka märkimisperiood. Mis võib olla selle põhjus?


    Võimalik, et valitsusel on sellega kiire. Põhjuseks võib olla riigieelarve tasakaal ja lisaks saab enne 2023.a. Riigikogu valimisi kõvasti plusspunkte teenida, kuna on raha, mida laiali jagada. Eks jumet anna ka II samba vaba raha.

    Veel on valitsusel plaanis veel teisigi riigifirmasid kas osaliselt või 100% erastada.

    PS! Enefit pidi börsile tulema alles 2022.a. esimesel poolel.


Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon