Enefit Green (EGR1T) - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Enefit Green (EGR1T)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kui target, mis sai poole aasta peale sätitud kuuga kätte tuleb, siis miks mitte...


    Kui nii, siis targeti panemises oled ikka natuke kehv äkki
  • "PeaLiK"

    * Kui ma kunagi peaks blogi tegema, siis ainult tagamõttega koorida** neid, kes seda lugema on hakanud.
    ** Ma tean, et mõned FI omad käivad ka siin lugemas, seega olen ennast paljastanud ja blogi vist ikka ei tule.


    See blogimine on nagu professionaalne kivipallurlus. Heal päeval saab kopika teenida, aga mõne aasta pärast nopid oma ila seest tagurpidi silpe välja, et lause kokku saada.

    FI päästis jälle ühe elu.

  • Müüsin enamiku positsioonidest ära @4,5. Minu loogika: järgmisel nädalal tuleb tõenäoliselt TextMagic, mille märkimise jaoks - ehkki maht on väike - hakatakse raha vabastama. Enefit on vaba raha tekitamiseks hea koht.
  • jätsin juuksuris käimata, lükkasin auto õlivahetuse edasi, ei maksnud eesti energia arvet ära, ostsin kogu perele kaheks nädalaks ainult makarone, võtsin lapse viiuliõpingutest ära, panin tööandjalt kaks rulli vetsupaberit tuuri, tõmbasin endal ise hamba välja ja müüsin naise sulejope maha. järgmisel nädalal tuleb textmagic. kavatsen märkida.
  • Swedi kiri:

    "Lisasime pensionifondidesse Enefit Greeni aktsiaid

    Oktoobris sisenes Tallinna börsile taastuvenergia ettevõte Enefit Green, kes aitab keskkonnasõbraliku energiaga maailma puhtamaks muuta.

    Meie usume rohepöördesse, mistõttu lisasime oma fondidesse K30, K60, K100, V30, V60 ja V100 kokku 3,5 miljoni euro eest Eesti roheenergia lipulaeva aktsiaid. On hea teada, et Sinu pensioniraha aitab luua puhtamat tulevikku.

    Enefit Green on hea kasvupotentsiaaliga ettevõte, mille hinnatase on võrreldes Euroopa börsidel noteeritud taastuvenergia arendajatega küllaltki mõistlik. Tuuleenergia on soodsa omahinnaga ning mängib tuleviku energiapakkumises üha suuremat rolli. "


    LHV fondide arust asi ikka liiga kallis nagu siin sõnavõtte on olnud.

    Pigem huvitaks, kes kokku ostnud? Keegi on jälginud? Tundub suhteliselt väiksed pakid liiguvad, mis kergitavad hinda.
  • SEB on aktiivselt oma Enefit Green-i uskunud
    Ehk juurde ostnute TOP 3
    1) SEB AB/SAASTOPANKKI KORKO PLUS - SIJOITUSRAHASTO (+1.86 miljonit)
    2) SEB AB/ELITE ALFRED BERG EUROOPPA FOKUS (+876 tuhat)
    3) SEB AB LUX BRANCH - IPB CLIENTS (+318 tuhat)

    Umbes 12.5 miljonist aktsiast, mis on börsi kaudu liigutatud tänaseks on üle 3 miljoni (25%) ostu poolel olnud SEB-ga seotud kliendid/fondid välismaal. Eks teisi välismaa pankade kliendikontosid on veel TOP 10-s, aga SEB on selgelt suurim hetkel

    .. ja esimesed kaks tunduvad olevat fondid. Mis tähendab ilmselt seda, et kui neil isu täis, siis natuke aega tammub hind jälle paigal.
  • Need SEB fondid viimased paar nädalat küll midagi teinud pole. Pigem said oma kogused IPO-st ja kontodele jõudis mõningase hilinemisega.
  • EGR1T 9mo21 EBITDA marginaal 76,8%, saa tuttavaks oma normaliseeritud tulevikuga

  • Kui üldse midagi, siis on kurdetud IPO korraldamise suhteliselt kõrgeid kulusid, kuid võib oletada, et tähelepanuta on jäänud kaudne radikaal-turundusalane koostöö kohaliku Rooma Klubiga.
    Pentti Linkola "Ellujäämise küsimus": https://youtu.be/O9-23I1DKe4
  • Tootmine Eestis: okt 2021 93,435 MWh, okt 2020: 64,514 MWh
    Vaatasin 220 energia kodulehelt: okt 2021 aritmeetiline keskmine hind oli 14.37 s/kwh, okt 2020 oli aritmeetiline keskmine 5.06 s/Kwh.
    EG ei müü kogu toodangut börsihinnaga, arvutusteks õigema tulemuse annaks aritmeetilise keskmise hinna asemel kaalutud keskmine hind jne, jne. Ega väljastpoolt vaadates ei ole täpselt võimalik toodangu mahtu rahaks teisendada. Saab ainult oletada, et rahaliselt peaks tulemus olema oluliselt parem kui eelmine aasta (tootmise maht kasvas +44.8%, aritmeetiline keskmine börsihind kasvas +184% ehk ca 2.8 korda).
  • Müügipoolel on peamiselt kaks fondi: norrakad (jääk kusagil 800000tk või vähem) ja Clearstream (jääk alla 1,7m aktsia) . Kui esimene aktiveerub, siis kohe teine järgi.
  • "jagros"
    Müügipoolel on peamiselt kaks fondi: norrakad (jääk kusagil 800000tk või vähem) ja Clearstream (jääk alla 1,7m aktsia) . Kui esimene aktiveerub, siis kohe teine järgi.


    Mis kuupäva seisuga?
  • https://majandus.postimees.ee/7393788/riik-kuulutas-valja-rekordilise-taastuvelektri-vahempakkumise

    450 Gwh aastas uue taastuvenergia tootmise püstipanijale garanteeritud elektrihinna vähempakkumine.
    Uus tootmine peab olema valmis 2026 aastaks. Eks aasta pärast ole näha mis hind toetuseks (hinnagarantiiks) kujuneb. Pakkumisi saab esitada 1.juunini 2022.

    Enefit Green-i prospektist tuletasin et (seal oli vist 1 poolaasta 2021) Tuuliku projekteerimisvõimsus tootis elektrit umbes 20% ajast (Eestis olevad vanemad pargid) ja umbes 30% ajast (Leedus uuemad).

    Seega 450000 Mwh aasta kohta hange tähendaks jagatuna aastas olevate tundidega (450000/365/24) = 51.4 Mw võimsuse jaoks tööd kui õnnestuks kellegil 100% ajast täisvõimsusel toota. Aga reaalselt siis oleks võimalik 170-250 Mw tuuleparke püstitatada (sõltuvalt kasutegurist).

    Võimalik muidugi, et päikesetootjad ka osalevad ... kuigi päiksega peaks arvestama meil (rusikareeglina) umbes 1000h aastas täisvõimsusel ehk 1 kw jaam võiks 1000 Kwh toota aastas. Kui võtta ka umbes 1 kw = 6m2 paneele, siis 1Mw päikesetootmisvõimsust lisaks (et toota u1 Gwh elektrit aastas) tähendaks 0.6 hektarit päikesepaneele. Päris jõhker maakasutus.
  • "Kaerax"
    https://majandus.postimees.ee/7393788/riik-kuulutas-valja-rekordilise-taastuvelektri-vahempakkumise

    450 Gwh aastas uue taastuvenergia tootmise püstipanijale garanteeritud elektrihinna vähempakkumine.
    Uus tootmine peab olema valmis 2026 aastaks. Eks aasta pärast ole näha mis hind toetuseks (hinnagarantiiks) kujuneb. Pakkumisi saab esitada 1.juunini 2022.

    Enefit Green-i prospektist tuletasin et (seal oli vist 1 poolaasta 2021) Tuuliku projekteerimisvõimsus tootis elektrit umbes 20% ajast (Eestis olevad vanemad pargid) ja umbes 30% ajast (Leedus uuemad).

    Seega 450000 Mwh aasta kohta hange tähendaks jagatuna aastas olevate tundidega (450000/365/24) = 51.4 Mw võimsuse jaoks tööd kui õnnestuks kellegil 100% ajast täisvõimsusel toota. Aga reaalselt siis oleks võimalik 170-250 Mw tuuleparke püstitatada (sõltuvalt kasutegurist).

    Võimalik muidugi, et päikesetootjad ka osalevad ... kuigi päiksega peaks arvestama meil (rusikareeglina) umbes 1000h aastas täisvõimsusel ehk 1 kw jaam võiks 1000 Kwh toota aastas. Kui võtta ka umbes 1 kw = 6m2 paneele, siis 1Mw päikesetootmisvõimsust lisaks (et toota u1 Gwh elektrit aastas) tähendaks 0.6 hektarit päikesepaneele. Päris jõhker maakasutus.


    See on päris põnev hange, sest ostetakse uut spetsiifiliselt uut toetusvaba tootmisvõimsust.
    Midagi sarnast, et ettevõte läheb teeb äriplaani, osaleb hankel, saab pangast selle tagatisel laenu küsida (rahavoogusid võimalik prognoosida, müügihind on fikseeritud ja teada) ja tootmisvõimsuse selle alusel välja ehitada.
    Võrdlemisi mõistlik viis kuidas kasvatada taastuvenergia tootmise osakaalu ilma, et peaks seda kuidagi läbi taastuvenergia tasu ja toetuste jagamise eraldi finantseerima.
  • "PeaLiK"
    Võimalik, et ostan kuskil 3,5 - 4 vahemikus tagasi, kui turg selle anni toob.

    Ennäe imet - vaid 8 börsipäeva hiljem käis kala juba mu 3,5 - 4 vahemikku pandud õngi servast näkitsemas.
  • Soome käivitab jaanuarist oma uut tuumajaama. Soome poliitikud on juba ette öelnud, et jaama käivitamine elektrihinda alla ei too. Seletage palun kuidas lisanduvad 1600 MW võimsust ei oma mingit efekti elektrihinnale? Soome ajalooline tipptarbimine oli 2016 talvel 15 000MW ja kestis tunnikese, hetkel on "load" kuskil 10 000MW kandis.
  • Kas siis samas koguses ostavad Venemaalt vähem ehk?
  • Soome poliitikud usuvad efektiivse turu hüpoteesi. Kõik on juba praegu sisse hinnastatud!
  • "decibel"
    "gynter"
    "poolteist"
    Kui siis, tunne kaasa juba kõigile kes alla 4.495 müüsid, või misiganes ath tuleb. või mis?


    Miks müüa €4.495?
    Kas midagi pole õppinud? Coop, Harju elekter, LHV-st?
    Tõmmelda pole mõtet.

    Just, Coopil algas €4.5 pealt järsk kukkumine.


    Siin võib mustri leida, kui hoolega otsida...
  • "MRK"
    Soome käivitab jaanuarist oma uut tuumajaama. Soome poliitikud on juba ette öelnud, et jaama käivitamine elektrihinda alla ei too. Seletage palun kuidas lisanduvad 1600 MW võimsust ei oma mingit efekti elektrihinnale? Soome ajalooline tipptarbimine oli 2016 talvel 15 000MW ja kestis tunnikese, hetkel on "load" kuskil 10 000MW kandis.


    Ilmselt see elekter, mis sealt tuleb, ei ole kuigi odav, pigem on kallis, sest ehitus läks kordades kallimaks.
    https://www.err.ee/1608422138/soome-majandusminister-olkiluoto-3-kasutuselevott-elektri-hinda-ei-mojuta
    Olkiluoto kolmandat reaktorit hakkas 2005. aastal ehitama Prantsuse kontsern Areva. Valmis pidi kõik saama nelja aastaga ja maksma 3,2 miljardit eurot. 16 aastat hiljem on aga hinnasildil kirjas 11 miljardit,
  • "fon"
    "MRK"
    Soome käivitab jaanuarist oma uut tuumajaama. Soome poliitikud on juba ette öelnud, et jaama käivitamine elektrihinda alla ei too. Seletage palun kuidas lisanduvad 1600 MW võimsust ei oma mingit efekti elektrihinnale? Soome ajalooline tipptarbimine oli 2016 talvel 15 000MW ja kestis tunnikese, hetkel on "load" kuskil 10 000MW kandis.


    Lihtsalt öeldes, see elekter, mis sealt tuleb, ei ole kuigi odav, pigem on kallis, sest ehitus läks kordades kallimaks.
    https://www.err.ee/1608422138/soome-majandusminister-olkiluoto-3-kasutuselevott-elektri-hinda-ei-mojuta
    Olkiluoto kolmandat reaktorit hakkas 2005. aastal ehitama Prantsuse kontsern Areva. Valmis pidi kõik saama nelja aastaga ja maksma 3,2 miljardit eurot. 16 aastat hiljem on aga hinnasildil kirjas 11 miljardit,


    See palju konkreetne jaam lõpuks maksma läks ei oma tähtsust hilisemale elektrihinnale kuna elektriturudünaamika on teistsugune kui ladustatavate toodete turg. Põhimõtteliselt kui otrust särtsu tuleb, siis maha see tuleb müüa ning toimub hinna vähempakkumine. Soome hinda peaks kindlasti see lisanduv võimsus mõjutama. Meid mitte nii väga kuna probleemiks on toru läbilaske võimsus siia suunda.

    Pikemas plaanis aga toetab meiegi hinna normaliseerumist antud tuumajaam, lihtsalt oma tegemata töö on ka vaja järgi teha ehk täiendavat võimsust juurde ehitada. Eelkõige stabiilset võimsust siis, mitte päikest või tuult. Ehk kui suudaksime oma baasi siin isekeskis ära katta, siis tipud saaks Soomest tõmmata, jne.

    Aga öelda, et lisanduv tuumaenergia tootmine ei mõjutaks elektri hinda Soomes teatud osas soodsamaks on ikka naljakas. Või siis tõesti võtavad hetkel Venest võrdväärses mahus särtsu, et mõju taandub välja...
  • "MRK"
    Soome käivitab jaanuarist oma uut tuumajaama. Soome poliitikud on juba ette öelnud, et jaama käivitamine elektrihinda alla ei too. Seletage palun kuidas lisanduvad 1600 MW võimsust ei oma mingit efekti elektrihinnale? Soome ajalooline tipptarbimine oli 2016 talvel 15 000MW ja kestis tunnikese, hetkel on "load" kuskil 10 000MW kandis.


    Ilmselt asendab impordi Venemaalt, vähemalt osaliselt.
  • "smith"
    "fon"
    "MRK"
    Soome käivitab jaanuarist oma uut tuumajaama. Soome poliitikud on juba ette öelnud, et jaama käivitamine elektrihinda alla ei too. Seletage palun kuidas lisanduvad 1600 MW võimsust ei oma mingit efekti elektrihinnale? Soome ajalooline tipptarbimine oli 2016 talvel 15 000MW ja kestis tunnikese, hetkel on "load" kuskil 10 000MW kandis.


    Lihtsalt öeldes, see elekter, mis sealt tuleb, ei ole kuigi odav, pigem on kallis, sest ehitus läks kordades kallimaks.
    https://www.err.ee/1608422138/soome-majandusminister-olkiluoto-3-kasutuselevott-elektri-hinda-ei-mojuta
    Olkiluoto kolmandat reaktorit hakkas 2005. aastal ehitama Prantsuse kontsern Areva. Valmis pidi kõik saama nelja aastaga ja maksma 3,2 miljardit eurot. 16 aastat hiljem on aga hinnasildil kirjas 11 miljardit,


    See palju konkreetne jaam lõpuks maksma läks ei oma tähtsust hilisemale elektrihinnale kuna elektriturudünaamika on teistsugune kui ladustatavate toodete turg. Põhimõtteliselt kui otrust särtsu tuleb, siis maha see tuleb müüa ning toimub hinna vähempakkumine. Soome hinda peaks kindlasti see lisanduv võimsus mõjutama. Meid mitte nii väga kuna probleemiks on toru läbilaske võimsus siia suunda.

    Pikemas plaanis aga toetab meiegi hinna normaliseerumist antud tuumajaam, lihtsalt oma tegemata töö on ka vaja järgi teha ehk täiendavat võimsust juurde ehitada. Eelkõige stabiilset võimsust siis, mitte päikest või tuult. Ehk kui suudaksime oma baasi siin isekeskis ära katta, siis tipud saaks Soomest tõmmata, jne.

    Aga öelda, et lisanduv tuumaenergia tootmine ei mõjutaks elektri hinda Soomes teatud osas soodsamaks on ikka naljakas. Või siis tõesti võtavad hetkel Venest võrdväärses mahus särtsu, et mõju taandub välja...


    Hinnasurve tuleb EL-i suurtest ja/või rikastest riikidest - Prantsusmaa, Holland, Belgia, Austria, ka Saksamaa on Baltikumist pidevalt kallima elektriga, lisaks veel Suurbritannia (mis ootab pikisilmi jämedat kaablit Norra/Rootsi tootjate juurest) ja Hispaania, kus on elekter väga kallis, aga mul puudub info, kui palju nad Nordpooli riikidega elektrit vahetavad. Pisikese Soome mõningane tootmisvõimsuse kasv on nagu piisk merre EL-i mõistes. Baltikumi on siiani veel hullemast tegelikult päästnud "peenike toru" EL- suurriikide suunal, muidu oleksid meie hinnad pidevalt üle 200 EUR/MWh. Aga küllap Poola ja Baltikumi elektrivõrkude omanikud ka arvutada oskavad, kui poliitikutel neid survestada ei õnnestu, tulevad peatselt EL-i suunal ilmselt jämedamad kaablid, et rohkem ja suurema kasumimarginaaliga müüa.
  • "Darwinx"
    "smith"
    "fon"
    "MRK"
    Soome käivitab jaanuarist oma uut tuumajaama. Soome poliitikud on juba ette öelnud, et jaama käivitamine elektrihinda alla ei too. Seletage palun kuidas lisanduvad 1600 MW võimsust ei oma mingit efekti elektrihinnale? Soome ajalooline tipptarbimine oli 2016 talvel 15 000MW ja kestis tunnikese, hetkel on "load" kuskil 10 000MW kandis.


    Lihtsalt öeldes, see elekter, mis sealt tuleb, ei ole kuigi odav, pigem on kallis, sest ehitus läks kordades kallimaks.
    https://www.err.ee/1608422138/soome-majandusminister-olkiluoto-3-kasutuselevott-elektri-hinda-ei-mojuta
    Olkiluoto kolmandat reaktorit hakkas 2005. aastal ehitama Prantsuse kontsern Areva. Valmis pidi kõik saama nelja aastaga ja maksma 3,2 miljardit eurot. 16 aastat hiljem on aga hinnasildil kirjas 11 miljardit,


    See palju konkreetne jaam lõpuks maksma läks ei oma tähtsust hilisemale elektrihinnale kuna elektriturudünaamika on teistsugune kui ladustatavate toodete turg. Põhimõtteliselt kui otrust särtsu tuleb, siis maha see tuleb müüa ning toimub hinna vähempakkumine. Soome hinda peaks kindlasti see lisanduv võimsus mõjutama. Meid mitte nii väga kuna probleemiks on toru läbilaske võimsus siia suunda.

    Pikemas plaanis aga toetab meiegi hinna normaliseerumist antud tuumajaam, lihtsalt oma tegemata töö on ka vaja järgi teha ehk täiendavat võimsust juurde ehitada. Eelkõige stabiilset võimsust siis, mitte päikest või tuult. Ehk kui suudaksime oma baasi siin isekeskis ära katta, siis tipud saaks Soomest tõmmata, jne.

    Aga öelda, et lisanduv tuumaenergia tootmine ei mõjutaks elektri hinda Soomes teatud osas soodsamaks on ikka naljakas. Või siis tõesti võtavad hetkel Venest võrdväärses mahus särtsu, et mõju taandub välja...


    Hinnasurve tuleb EL-i suurtest ja/või rikastest riikidest - Prantsusmaa, Holland, Belgia, Austria, ka Saksamaa on Baltikumist pidevalt kallima elektriga, lisaks veel Suurbritannia (mis ootab pikisilmi jämedat kaablit Norra/Rootsi tootjate juurest) ja Hispaania, kus on elekter väga kallis, aga mul puudub info, kui palju nad Nordpooli riikidega elektrit vahetavad. Pisikese Soome mõningane tootmisvõimsuse kasv on nagu piisk merre EL-i mõistes. Baltikumi on siiani veel hullemast tegelikult päästnud "peenike toru" EL- suurriikide suunal, muidu oleksid meie hinnad pidevalt üle 200 EUR/MWh. Aga küllap Poola ja Baltikumi elektrivõrkude omanikud ka arvutada oskavad, kui poliitikutel neid survestada ei õnnestu, tulevad peatselt EL-i suunal ilmselt jämedamad kaablid, et rohkem ja suurema kasumimarginaaliga müüa.


    Sul on naljakas arusaam elektri transporditavusest. Kui see oleks efektiivselt tehtav, siis peaks musta mandri lihtsalt paneele täis laduma ning kaablid Euroopasse vedama... See, et sul on kaabeldus üle Euroopa ei tähenda, et vool Soomest Hispaaniasse jõuaks. Asjad on ikka vähe lokaalsemad selles kontekstis. Teatud mõjud on jah, aga mida kaugemal on riigid üksteisest ja mida enam on üheduspunkte, seda rohkem tuleb maksta ka igasuguseid kaabli tasusid, mille peale käivad omakorda oksjonid. Ehk sul võib ülejääk tootmises tekkida, aga kui naabri Pets ikka torumahu sinu eest ära ostis, siis sa ei saa seda üleliigset voolu kuidagi sinna kõrgema hinnaga piirkonda ;)

    See väike asi ka, et meie mure väikeses kaabli mahus on ikka see, et saaks sealtpoolt siiapoole midagi tuua, mitte siit müüa välja seda CO2-ga ülemaksustatud põlevkivi põlemise tulemit :)
  • Iseenesest kõik on võimalik aga vajab vähe senisest erinevat infrastruktuuri: saab vedada ka 3000km kaugusele.
  • "Darwinx"

    Hinnasurve tuleb EL-i suurtest ja/või rikastest riikidest - Prantsusmaa, Holland, Belgia, Austria, ka Saksamaa on Baltikumist pidevalt kallima elektriga, lisaks veel Suurbritannia (mis ootab pikisilmi jämedat kaablit Norra/Rootsi tootjate juurest) ja Hispaania, kus on elekter väga kallis, aga mul puudub info, kui palju nad Nordpooli riikidega elektrit vahetavad. Pisikese Soome mõningane tootmisvõimsuse kasv on nagu piisk merre EL-i mõistes. Baltikumi on siiani veel hullemast tegelikult päästnud "peenike toru" EL- suurriikide suunal, muidu oleksid meie hinnad pidevalt üle 200 EUR/MWh. Aga küllap Poola ja Baltikumi elektrivõrkude omanikud ka arvutada oskavad, kui poliitikutel neid survestada ei õnnestu, tulevad peatselt EL-i suunal ilmselt jämedamad kaablid, et rohkem ja suurema kasumimarginaaliga müüa.

    Praktiliselt mitte kuidagi.

  • Soomes võivad elektrijaamad olla kooperatiivi tüüpi (ehk jagavad oma liikmetele elektrit otse). Ehk uue tootmisvõimsuse mõju võib olla lihtsalt turult ostetava elektri mahu mõningane vähenemine, mis ei ole päris võrdne pakkumise suurenemisega.

    Samas kas tootmisvõimsuste vähempakkumine ei toimu umbes selliste reeglite järgi:
    - toimub järgmise päeva iga tunni kohta ette.
    - vajaliku mahu järgi valitakse välja tootjad, kes saavad võrku elektrit müüa igal tunnil.
    - hind kujuneb viimase sel tunnil vajaliku tootmisvõimsuse hinna järgi ja on kõigile ühine.

    Ehk kui 40% mingi tunni Soome vajadusest pakuvad tuumajaamad (odava muutuvkuluga ehk pakkumishind odav) aga kogu vajaduse rahuldamiseks on ikka mingi protsendi osas vaja gaasi/kivisütt põletada + CO2 kvooti osta. Siis kogu turu hind on ikka otseselt sõltuv gaasi/kivisöe hinnast ja CO2 kvoodi hinnast. Ilmselt suureneb võimalus, et väiksema nõudlusega tundidel katavad odavama muutuvkuluga tootjad kogunõudluse ära ehk suvekuudel, öisel ajal on väga odavaid tunde rohkem. Aga mingit üldist hinnakukkumist oodata tõesti ei ole. Eriti kui baltikum on kogu aeg energiavõlas.
  • Kas on ehk teada mis ajal dividende makstakse,ma kusagilt ei pannud tähele,et kas esimeses või teises kvartalis.
  • Aeg minna jõulupuhkusele sest kompass on katki. Kõik katki.
  • "TereTanel"
    Kaua langus siis kestab veel? :)


    Eks need "nõrgad käed", kes ostsid ennast sisse emotsioonide põhjal, tuleb ju kuidagi välja saada. Põnev oli vaadata, kuidas üritati paanikat tekitada, paisates kauplemise loiumaks jäädes jälle nii umbes kümnetuhandene pakk müüki, paraku on see Enefiti puhul keeruline, kuna elektrihinnad on avalikult kõigile kättesaadavad ja olukorras, kus teine poolaasta on kaks korda kõrgemate müügihindadega, kui esimene poolaasta ja IV kvartal üle 20% kõrgemate hindadega, kui niigi rekordiline III kvartal ning Enefit on teavitanud ka müügimahtude olulisest kasvust oktoobris (võrreldes eelmise aasta sama ajaga) on raske arvutada oskavaid investoreid paanikasse ajada.
  • Samas, kui riik järgmisel aastal müüb täiendavad 25% ettevõtte aktsiatest, siis mis hinnaga seda tehakse? Üldiselt tehakse selliseid asju mõningase discountiga alla turuhinna.
  • [quote="Sikku"]
    "jagros"
    Müügipoolel on peamiselt kaks fondi: norrakad (jääk kusagil 800000tk või vähem) ja Clearstream (jääk alla 1,7m aktsia) . Kui esimene aktiveerub, siis kohe teine järgi.


    Need kaks peamist fondi vahepeal müünud ei ole. Esikümnetes praktiliselt muutusi ei ole. Müüvad seega väiksemad OÜ-d ja eraisikud

  • Riigi poolt ei tundu loogiline kiirustada. Vast ootavad kui kapitalivajadus Enefit Green-is tekib ning siis kaasavad ja selle kõrvale müüvad oma osalust ka kui vaja. Tootsi tuulepargis oli juttu 55-60 tuulikust, mis teeb u 200 Mw ja u 250 mEur väljaehitamise kulu. Lisaks omandamiskulu. Hetkel Enefit Greenis 500 mEur omakapitali kõrval liiga palju laenu ei ole (umbes 200 mEur). Samas Laenu Ebitda kordaja läheneb kiiresti Ignitise omale (mis on 2-2.5).

    Enefit Green-i kasum on 9 kuuga 40 mEur, millest Q3 oli 15 mEur. Kui veel arvestada, et Oktoobri elektritootmine oli 150 Gwh (võrreldes Q3 kokku elektritootmisega 250 Gwh), siis võib vist oodata Q4-st ka tugevat kvartalit.

    Lubatud dividendipoliitika oli 50% kasumist. Seega dividend
    0.10 Eur/aktsia jaoks peaks aasta puhaskasum olema 53 mEur (Q4 13 mEur)
    0.11 Eur/aktsia kujuneks 58 mEur pealt (Q4 18 mEur)

    Varem on Enefit Green dividendid olnud.
    Jagatuna praegusele aktsiate arvule 264.3 miljonit aktsiat.
    2020a eest 27.1 mEur = 0.103 Eur/aktsia
    2019a eest 18.4 mEur = 0.070 Eur/aktsia
    2018a eest 15.0 mEur = 0.057 Eur/aktsia

    Niipalju on IPO-ga juhtunud, et 3.kvartali bilansis on kohustuste blokis 23.2 miljonit tuletis-instrumente. Kehva positsioon tuletisinstrumentidest võib päris valus olla ja on kindlasti ootamatu kui miinus x miljonit teeb.
  • "Kaerax"
    Riigi poolt ei tundu loogiline kiirustada. Vast ootavad kui kapitalivajadus Enefit Green-is tekib ning siis kaasavad ja selle kõrvale müüvad oma osalust ka kui vaja.


    Riigil on raha vaja.
  • "Kaerax"
    Niipalju on IPO-ga juhtunud, et 3.kvartali bilansis on kohustuste blokis 23.2 miljonit tuletis-instrumente. Kehva positsioon tuletisinstrumentidest võib päris valus olla ja on kindlasti ootamatu kui miinus x miljonit teeb.


    Need on elektrihinna hedge´d ja mida hind ülespoole liigub, seda suuremaks see kohustus seal läheb. Võtmeküsimus on see, et mis hinnakurv oli kui need asjad sinna peale tehti kunagi.

    Mis puutub riigi huvisse müüa, siis see vaidlus võib omada väga olulist kaalu, mida edasi teha. Seni oldi mõlemal pool 100% ise. Nüüd on kaalukausid teised ja täiendava müügi kontekstis veelgi rohkem.
  • Eleringilt on huvitavaid teateid:
    https://arileht.delfi.ee/artikkel/95323931/elering-kinnitab-elektrivarud-on-tagatud-kuid-olukord-susteemis-on-pingeline

    "Olukorda Balti riikide elektrisüsteemis mõjutavad mitme elektritootmisüksuse seisakud erinevatel põhjustel. Eestis oli esmaspäeva hommikuse seisuga turult täielikult või osaliselt väljas kaks põlevkiviplokki ning samuti ei töötanud üks Läti ja üks Leedu soojuselektrijaam. Nimetatud nelja tootmisseadme tootmisvõimsus on kokku ligikaudu 1300 megavatti. Tavapäraselt on vähemalt kolm nendest tootmisvõimsustest olnud töös. Detsembri teises pooles peaksid hakkama praegu hoolduses olevad elektrijaamade seadmed töösse tagasi tulema ja see võiks olukorda leevendada."

    Suurtarbijates peaks ilmselt tekitama küsimusi, miks meil need plokid just kõige külmemal ajal hooldust vajavad ja miks kaablid Kesk- ja Lääne-Euroopa suunal on nii peenikesed (Poolas ja Saksamaal on hinnad poole madalamad), aga Enefit Greeni aktsionäridele ei valmista need probleemid ilmselt erilist peavalu - selliste elektrihindadega teenib EGR nende paari nädalaga, mil tootmisüksused on hoolduses, umbes sama suure kasumi, kui suvel kolme kuuga.
  • Ma teeks ikkagi paar ennatlikku järeldust siit.

    Kõigepealt see elektripakkumiste turg ei toimi kui diisel ja bensiinigeneraatoritega tuleks elektri kwh odavam kui kõigile kehtiv hulgihind. Ma saan näppudel arvutades diisli puhul 12 kwh/kg (diislis energiat) * 0.85 kg/l (tihedus) * 0.35 (mootori efektiivsus) = 3.5 kwh/l umbes generaatoriga. Mis teeb 1.35 Eur/l (diisli hind) / 3.5 kwh/l (elektrit liitrist) = 0.40 Eur/Kwh generaatoriga (400 Eur/Mwh). Bensiini oma tuleks 0.60 Eur / Kwh kanti kuna sellel energiatihedus, kasutegur kehvemad ja liitri hind kallim. Aga ära jääksid võrgutasud, elektriaktsiisid ja see "omahind" sisaldaks juba käibemaksu. Lihtsalt generaatori süsteem on küllaltki kallis ja hea süsteem eeldaks ka salvestamistvõimalust (akusid) jne. Samas poleks Eleringi vaja.

    Ja teiseks on tänu rohe-energiale üleminekule valmisolek nii-öelda "külmade ilmade" tarbimisvajaduse katmiseks juba praegu puudulik ehk puuduvad tootmisvarud ja motivatsioon neid hoida / arendada. Mõnes mõttes on ju kõigile tootjatele kasulik kui tarbimise rahuldamiseks on vaja viimast tootmisvõimsust võimalikult kallist allikast (sest viimase tarbimise katmiseks vajaliku tootmisvõimsuse pakkumise hind kehtib kõigile ja tähendab madala muutuvkuluga tootjatele kerget raha).

    Täna lisandus ka Balti börsi nimekirja (Vilniuse börsi kaudu) kauplemisvõimalus Inter RAO Lietuva aktsiatega (muidu kaupleb Poolas). Inter RAO on suur Venemaa kontsern, Inter RAO Lietuva aga vahendab elektrit baltikumis + neil on ka Leedus üks pisike ja toetustest väljas tuulikupark (30 Mw Vydmantai). Ehk siis kolmas võimalus tuuleparkidest osa saada.
    https://nasdaqbaltic.com/et/news/nasdaq-balti-borsid-avasid-first-north-valisaktsiate-nimekirja/
    https://interrao.lt/en/
  • "Kaerax"

    Kõigepealt see elektripakkumiste turg ei toimi kui diisel ja bensiinigeneraatoritega tuleks elektri kwh odavam kui kõigile kehtiv hulgihind. Ma saan näppudel arvutades diisli puhul 12 kwh/kg (diislis energiat) * 0.85 kg/l (tihedus) * 0.35 (mootori efektiivsus) = 3.5 kwh/l umbes generaatoriga. Mis teeb 1.35 Eur/l (diisli hind) / 3.5 kwh/l (elektrit liitrist) = 0.40 Eur/Kwh generaatoriga (400 Eur/Mwh). Bensiini oma tuleks 0.60 Eur / Kwh kanti kuna sellel energiatihedus, kasutegur kehvemad ja liitri hind kallim.


    Mõte on küll õige, kuid minu meelest oled arvutustes natuke liiga konservatiivne. Tavatarbija saaks kasutada erimärgilist kütust, mille hulgihind on hetkel 0.85 EUR/l ---> 0.240 Eur/kWh. Tööstuslik tarbija saaks soetada mitme MW genseti, mille kütusekulu on ~170 g/kWh, mis teeb hetkel valitsevate MDO hindade juures kuskil 0.12 EUR/kWh. Muidugi, nagu sa ütlesid tuleb vaadata sellega kaasnevaid kogukulusid, kuid alla 0.2 EUR/kWh peaks ehk lõpphinna saama, mis ilmestab päris hästi praegust valitsevat absurdset olukorda.

    P.S Huvitav, kas Tallinki laevad hetkel shore powerit kasutavad?
  • "Kaerax"
    Mõnes mõttes on ju kõigile tootjatele kasulik kui tarbimise rahuldamiseks on vaja viimast tootmisvõimsust võimalikult kallist allikast (sest viimase tarbimise katmiseks vajaliku tootmisvõimsuse pakkumise hind kehtib kõigile ja tähendab madala muutuvkuluga tootjatele kerget raha).


    Aga mis oleks alternatiiv? Kui vajalikku tootmisvõimsust muud moodi homseks kokku ei saa, kui ei pane käima seda 1000 EUR/MWh jaama? Jätame turu defitsiiti ja piirame tarbijate elektrivõimsust sellel tunnil? Või maksame 1000 EUR/MWh ainult kõige kallimale jaamale ja odavamatele tootjatele maksame vähem? Siis kaob ju börsi loogika ära.

    Sarnaselt hinnastatakse minu meelest IPOd. Kapital = energia. Korraldatakse nö oksjon institutsionaalsete vahel, kes mis kogust, mis hinnaga oleks nõus märkima ja hiljem määratakse kõigile pakkujatele võrdne madalaim hind, mis tagaks kogu vajaliku koguse äramärkimise.
  • 1000 EUR/MWh jaama pole olemas, kui just Kärmas või Sutter oma isikliku keharammuga mõnda dünamot ringi ei aja. See 1000 EUR/MWh on puhas spekulatsioon ja ajakirjanikud võiksid nüüd välja uurida kes seda hinda küsis.
  • "mrk"
    "Kaerax"
    Mõnes mõttes on ju kõigile tootjatele kasulik kui tarbimise rahuldamiseks on vaja viimast tootmisvõimsust võimalikult kallist allikast (sest viimase tarbimise katmiseks vajaliku tootmisvõimsuse pakkumise hind kehtib kõigile ja tähendab madala muutuvkuluga tootjatele kerget raha).


    Aga mis oleks alternatiiv? Kui vajalikku tootmisvõimsust muud moodi homseks kokku ei saa, kui ei pane käima seda 1000 EUR/MWh jaama? Jätame turu defitsiiti ja piirame tarbijate elektrivõimsust sellel tunnil? Või maksame 1000 EUR/MWh ainult kõige kallimale jaamale ja odavamatele tootjatele maksame vähem? Siis kaob ju börsi loogika ära.

    Sarnaselt hinnastatakse minu meelest IPOd. Kapital = energia. Korraldatakse nö oksjon institutsionaalsete vahel, kes mis kogust, mis hinnaga oleks nõus märkima ja hiljem määratakse kõigile pakkujatele võrdne madalaim hind, mis tagaks kogu vajaliku koguse äramärkimise.


    Juba piiratakse, täna postimees kirjutab:
    Maailma Energeetikanõukogu endise voliniku Einari Kiseli sõnul ei tähenda 1000-eurone elektrihind automaatselt seda, et mõni elektrijaam müüks oma toodangut selle hinnaga ka börsile. «Soomes ja Rootsis on süsteem üles ehitatud selliselt, et kui hinnad lähevad üles, siis hakkavad suurtarbijad tegema börsil omapoolseid pakkumisi tarbimisest loobumiseks. Täna ongi pigem juhtunud see, et mõned suured toojad on öelnud, et nemad sellise hinnaga elektrit ei tarbi, ning hinna kujundavad vabanevad kogused,» selgitas Kisel, kes täidab muu hulgas Eesti Energia nõukogu liikme kohuseid. Selline skeem on võimalik tänu asjaolule, et elektriturul pole vahet, kas defitsiit kaetakse tootmise suurendamise või tarbimise vähendamisega.


  • Kas keegi oskaks kuidagi normaalselt ka ära seletada kuidas see börsihind ikkagi kujuneb, tänahommikune Sandor Liive jutt ja ka Ärilehes mingi suurtootjate elektriostust loobumine jne ei ole küll kuidagi selgitavad.
    Kuidas siis kujuneb ja on näiteks teada homne kella 12-13 kujunev börsihind?
    Et müüja 1 pakub 400 €/Mwh mingi x kogus, müüja2 700 €/Mwh kogus y, müüja 3 1000€/Mwh kogus z jne.
    Kuna vajadus on suurem kui x+y, siis on hind 1000 €/Mwh.
    Kuidas need vajaminevad kogused ette kalkuleeritakse , kuidas on teada, et too tuulepark just seda kogust suudab pakkuda jne?
    Ehk siis kuidas ikkagi need börsihinnad kujunevad?
  • "Onu Ott"
    "Kaerax"

    Kõigepealt see elektripakkumiste turg ei toimi kui diisel ja bensiinigeneraatoritega tuleks elektri kwh odavam kui kõigile kehtiv hulgihind. Ma saan näppudel arvutades diisli puhul 12 kwh/kg (diislis energiat) * 0.85 kg/l (tihedus) * 0.35 (mootori efektiivsus) = 3.5 kwh/l umbes generaatoriga. Mis teeb 1.35 Eur/l (diisli hind) / 3.5 kwh/l (elektrit liitrist) = 0.40 Eur/Kwh generaatoriga (400 Eur/Mwh). Bensiini oma tuleks 0.60 Eur / Kwh kanti kuna sellel energiatihedus, kasutegur kehvemad ja liitri hind kallim.


    Mõte on küll õige, kuid minu meelest oled arvutustes natuke liiga konservatiivne. Tavatarbija saaks kasutada erimärgilist kütust, mille hulgihind on hetkel 0.85 EUR/l ---> 0.240 Eur/kWh. Tööstuslik tarbija saaks soetada mitme MW genseti, mille kütusekulu on ~170 g/kWh, mis teeb hetkel valitsevate MDO hindade juures kuskil 0.12 EUR/kWh. Muidugi, nagu sa ütlesid tuleb vaadata sellega kaasnevaid kogukulusid, kuid alla 0.2 EUR/kWh peaks ehk lõpphinna saama, mis ilmestab päris hästi praegust valitsevat absurdset olukorda.

    P.S Huvitav, kas Tallinki laevad hetkel shore powerit kasutavad?


    Omades kogemusi, ei ole õnnestunud kuidagi pikaajaliselt saada alla 0,25EUR/kWh ilma ammordita, lihtsalt kütus, selle transport, hooldus vms.
  • Mul oleks selline teooria, et kapitalismi ja turumajanduse tingimustes ei saa asjad otsa. Kuubas või Venezuelas oleks täna vaheldumisi osad maakonnad-linnad võrgust välja lülitatud. Elektribörsilt võivad aga kõik osta elektrit €1000 MWh. Osad lihtsalt otsustavad mitte osta, eriti need kes vajavad enamat kui kohvivee soojendamist. €1000 tähendabki, et elekter on otsas ja seda saab tarbida ainult hädavajaduse korral - mitte seda, et kusagil oleks jaam €1000 tootmiskuluga.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon