Hepsor (HPR1T)
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Hepsor AS (reg: 12099216) on kiirelt kasvav Eesti päritolu kinnisvara arendusettevõte, mis 10 aastaga on reaslieerinud 41 projekti, millega on rajatud 1300 uut kodu. Lisaks elamukinnisvarale on valminud 15 000 m2 kaasaegseid äripindu. Arendatud pinna kogumaht on 125 000 m2 ja planeerimisel on 190 000 m2 pinda. Ettevõte on laienenud ka Lätisse. *
Ettevõte pöörab eriti põhjalikku tähelepanu rohelisele arendusele ja roheinnovatsioonile.
Hetkel töösolevad suuremad projektid on:
Paevälja, elamuarendusprojekt Lasnamäe piirkonnas Tallinnas
Lauluväljaku Lilleaed, elamuarendusprojekt Pirita teel
Priisle Kodu, Pirita-Kose piiril
Büroo 113, esimene rohelise mõtteviisi kõrghoone Tallinnas (Pärnu maanteel endise Äripäeva maja läheduses). 100% välja üüritud.
Grüne maja, Meistri 14 Tallinnas
Peterburi tee ärikvartal, Tallinnas
Tulevikuprojektidest on suurema ja märgilisema mõjuga endise Balti manufaktuuri ala ümberarendamine multifunktsionaalseks elu- ja äripindadega piirkonnaks.
20.10.2021 teatas Hepsor, et soovib avalikkuselt kaasata 10 000 000 EUR ja on alustanud ettevalmistusi börsile minekuksEesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte Hepsor kavatseb viia lähiajal läbi oma aktsiate esmase avaliku pakkumise ja noteerida aktsiad Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas.
Pakkumisega soovib Hepsor anda Balti piirkonna investoritele võimaluse investeerida Eesti ja Läti turul tegutsevasse kiire kasvuga kinnisvaraarendusettevõttesse. Kaasatud vahendeid plaanib ettevõte kasutada juba kavandamisel olevate arenduste rahastamiseks. Ettevõtte portfellis on ettevalmistusfaasis 20 uut arendusprojekti kogupindalaga 140 000 ruutmeetrit.
Pakkumise korraldajana tegutseb AS LHV Pank.
Pakkumise täpne ajakava sõltub muu hulgas valitsevatest turutingimustest ja Finantsinspektsioonilt vajalike kinnituste saamise ajastusest.
Hepsori juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on ettevõtte praegune hea seis pikaajalise sihikindla töö tulemus. „Meie arendusportfell on kohaliku turu kontekstis väga tugev, tänu millele näeme oma ettevõtte kiire kasvu jätkumist. Ka neile, kes pole seni investeerimise eesmärgil kinnisvara soetanud, on meie aktsiate märkimisel osalemine hea võimalus Eesti kinnisvaraturu kiirest arengust osasaamiseks,“ rääkis Laks, lisades, et kuna ettevõte keskendub kasvule, tuleb arvestada, et Hepsorist ei saa lähiaastatel dividendiaktsiat.
Hepsori käive kasvas 2020. aastal 98%, ulatudes 38,8 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskasum kasvas samal perioodil 115% 2,9 miljoni euroni. Hepsor on viimasel neljal aastal (2017-2020) olnud Eestis pidevalt nelja suurema elukondliku arendaja hulgas. Eelmisel aastal oldi 277 müüdud uue korteriga turul teisel kohal. Samuti tegeleb Hepsor rohebüroode arendamisega, kus on esimesena Balti riikides võetud kasutusele mitmeid uuenduslikke ja keskkonnasäästlikke insenertehnilisi lahendusi.
2020. aasta oli edukas ka kontserni Läti ettevõtetele, kus müügitulu ulatus 4,9 miljoni euroni, moodustades ligi 13 % kontserni müügitulust.
Ettevõtte suurematest ja tuntumatest arendusprojektidest on ettevalmistusfaasis Põhja-Tallinnas Manufaktuuri Kvartal, kuhu rajatakse kaks kortermaja kokku 154 korteriga ning rekonstrueeritakse olemasolev Balti Manufaktuuri tehasehoone äripindadega korterelamuks kokku 400 korteri ja 6 000 m2 üüritava äripinnaga.
Väljatoomist väärib ka esimese rohelise mõtteviisi kõrghoone ehitus Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 113. Suurematest arendusaladest on Tallinnas ehitustööd alanud uue kavandatava Tallinna Haigla lähistel, kuhu rajatakse järgnevate aastate jooksul kokku 450 korterit. Riias on alustatud 3800 ruutmeetri kontor-ladu tüüpi äripinna arendamisega Ulbrokase tänaval ning 120 korteriga elamu arendusega Kuldigase tänaval.
Hepsori kontserni asutajad ja omanikud on Andres Pärloja (33,25%), Kristjan Mitt (33,25%), Henri Laks (16,6%) ning finantsinvestorina on kaasatud Lauri Meidla 16,9% osalusega.
Ettevõte soovib raha kaasata ambitsioonikaks laienemiseks ja lähiajal dividendiaktsiaks ei muutu: "Meie eesmärgiks on arendada järgmise 5 aastaga rohkem kodusid ja äripindu kui oleme seda teinud senise 10 aastaga kokku. Suuremateks arendusteks meie portfellis on näiteks Manufaktuuri kvartal ja tulevase uue haigla ümbruses olev suur korterelamute arendusala Tallinnas Lasnamäel, kontor-ladu tüüpi arendusprojektid ja Krasta City ärilinnak Riias."
Ettevõtte kohta on valmistatud tutvustav esitlus (PDF), millest järgnevalt mõned väljavõtted:
Põgus ülevaade ka finantsidest:
Kasumiaruanne
Bilanss
* Siin ja edaspidi, kasutatud materjale ettevõtte veebilehelt -
Kasutaja Abesiki jõudis vahepeal teise foorumi alustada. Tõstan sealt postituse siia:
-
"abesiki"
Hepsor kavatseb lähikuudel viia läbi aktsiate esmase avaliku pakkumise ning soovib aktsiad noteerida Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Hepsor on Eestis ja Lätis üks tugevamaid ja kiiremini kasvavaid
kinnisvaraarendusettevõtteid.
Hepsori portfellis on üle 140,000 m2 arendusprojekte. Bilansis kajastub kogu portfell soetusmaksumusega, turuhindades juhtkonna hinnangul oluliselt kõrgem;
Hepsoril on fikseeritud marginaaliga oma ihuehitaja Mitt & Perlebach, selline koostöö tagab kiirema projektide arendustsükli;
Hepsor on kasvule orienteeritud ning ei maksa lähiaastatel dividende vaid reinvesteerib kogu kasumi.
Hepsori plaanidega saab lähemalt tutvuda siin: hepsor.ee/investorile
Disclaimer: olen Hepsori nõukogu liige ja hetkel ainuke passiivne aktsionär -
"Rohepööre ei ole meie jaoks moesõna." >>> "Betoonimass hoiab ruumis aastaringselt stabiilset temperatuuri." 🤔
-
See on tõsi ning teil on igati õigus, et ka väga energiatõhusate ning kütte, jahutuse ja ventilatsiooni vaates innovaatiliste hoonete kande skelett ehk konstruktiivne osa suurtel äri- ja avalikel hoonetel on täna veel peaaegu alati betoonist. Selleks on palju ja mitmeid põhjuseid, mille lahkamine läheks siinkohal vast liiga pikaks, kuid üks olulisi kitsaskohti on Eestis ka päästeamet kellel on puidust kandvate hoone osade kohta suurte hoonete puhul väga kindel nägemus. Küll aga oleme tänaseks juba ühe projekti raames välja selgitanud selle ja uurinud võimalusi kuidas ka hoone kandev karkass teha puidust (4.kordne hoone), tõsi, ka antud näite puhul saaksid hoone vahelaed olema puit-betoon komposiitkonstruktsioonis, mis tagab hoone piisava jäikuse ja korruste vahelise helipidavuse. Muuhulgas on ka näiteks Skandinaaviasse rajatud suurte nn puithoonete teatud osad siiski betoonist mis tagavad hoone jäikuse ja püsivuskindluse. Kokkuvõtvalt: suunaga ja mõtteviisiga, et ehituses võiks ja tuleks rohkem puitu kasutada oleme nõus ning ehitus- ja kinnisvarasektor laiemalt on selle teekonna alguses.
-
kuidas teil on maandatud ehitushinna tõusust tulenev risk?
-
"Henri Laks"
Küll aga oleme tänaseks juba ühe projekti raames välja selgitanud selle ja uurinud võimalusi kuidas ka hoone kandev karkass teha puidust (4.kordne hoone), tõsi, ka antud näite puhul saaksid hoone vahelaed olema puit-betoon komposiitkonstruktsioonis, mis tagab hoone piisava jäikuse ja korruste vahelise helipidavuse. Muuhulgas on ka näiteks Skandinaaviasse rajatud suurte nn puithoonete teatud osad siiski betoonist mis tagavad hoone jäikuse ja püsivuskindluse. Kokkuvõtvalt: suunaga ja mõtteviisiga, et ehituses võiks ja tuleks rohkem puitu kasutada oleme nõus ning ehitus- ja kinnisvarasektor laiemalt on selle teekonna alguses.
Juba aastal 2015 ehitas Kodumaja Norras Bergenis 14 korruselise puithoone, mis sellel hetkel oli maailma kõrgeim puitehitis. Konstruktsioon oli liimpuittalad + tehases valmistatud elemendid. Betoonist vaheplatvorme kasutati seal ainult 5 ja 10 korruse peal. Tuleohutus ja kõik muu olid seal vägagi tasemel. Tugevaid puitmajaehitajaid on eestis päris palju, nii et kogemusi ei pea kaugelt otsima, siin konsolideerunud eesti tootjate referentsid: https://offsiteconstructiongroup.com/#references -
Rõõm kuulda, et börsile on jälle lisa tulemas!
Materjalides on kirjas, et kinnisvaraportfelli väärtus on 22M ning juhatuse hinnangul peaks see olema tegelikult väärt 15-20M rohkem. Lisaks on kirjas, et portfelli maht on 140,000m2 ning kodukalt jäi mulje, et päris mitu suurt projekti ka arenduses. Siit järgnevad küsimused:
1) Kuidas on võimalik, et kogu kodukal toodud 140,000m2 portfelli (mis sisaldab ka valmimisjärgus projekte?) konsolideeritud väärtus on kõigest 20-40M?
2) Kui portfelli (tegelik) väärtus on 37-42M ning selle vastu on väljastatud kõigest 16M laenu, siis milleks üldse hetkel omakapitali kaasata?
3) Kas prospektis sisaldub ka hinnang kõigi projektide turuväärtustele (+ bilansilised väärtused), mille järgi investorid saaks hinnata, kas juhatuse hinnangul tunduvad adekvaatsed?
4) Kas saate anda ka juba indikatiivse pre-money valuatsiooni? Materjalidest ei hakanud silma. -
Kuidas on Hepsor peale omanike seotud Mitt ja Perlebach'iga? Kas ja milliseid teenuseid omavahel ostetakse/müüakse? Kas ja kui palju on inimesi, kes töötavad mõlema ettevõtte heaks?
-
"Solitary"
Kuidas on Hepsor peale omanike seotud Mitt ja Perlebach'iga? Kas ja milliseid teenuseid omavahel ostetakse/müüakse? Kas ja kui palju on inimesi, kes töötavad mõlema ettevõtte heaks?
Tahan ka teada, palju on mitmel toolil istuvaid ? -
"yanek"
kuidas teil on maandatud ehitushinna tõusust tulenev risk?
Tänan küsimuse eest. Hepsor AS arendusi (reaalne arendustegevus leiab aset Hepsor AS tütarettevõtetes) ehitab Mitt&Perlebach OÜ. Ehitushinna kokkuleppeks on meil vastavalt Raamlepingule 2 võimalust:
1. Fikseeritud hind. Ehituse kulu läheb alati lukku ehk fikseeritakse ehituslepinguga enne ehitustegevuse algust. Kui arenduse X ehituse perioodi ajal peaks ehitushinnad turul tõusma siis ehituse tellijat ehk arendajat see kuidagi ei mõjuta. Fikseeritud hinna korral on ehitaja ehk töövõtja marginal 6% otsekulust (marginal = töövõtja üldkulud + kasum). Ehitushinna riski kannab ehituse perioodil alati ehitaja ehk töövõtja.
2. Sihthind. Ehituslepinguga lepitakse kokku sihthind ja ehitaja ehk töövõtja marginal 4% otsekuludest (marginal = töövõtja üldkulud + kasum). Kui kõik kulud töö tegemiseks pluss töövõtja marginaal 4%:
(a) on (kokkuhoiu võrra) väiksem kui Sihthind, siis tasub tellija töövõtjale otsekulud, marginaali ja 50% kokkuhoiust;
(b) on võrdne Sihthinnaga, siis tasub tellija töövõtjale Sihthinna;
(c) ületab Sihthinda (ülekulu võrra):
(i) kuni 5% Sihthinnast, siis tasub tellija töövõtjale sihthinna ja ülekulust 50%;
(ii) rohkem kui 5% Sihthinnast, siis tasub tellija töövõtjale Sihthinna ja 2,5% sihthinnast (loe: ehitus ei saa tellija jaoks Sihthinnaga võrreldes minna kallimaks kui 2,5%).
Kui ehitushind ja turg on suures volatiilsuses on tellijal tihti kasulikum teha Sihthinnaga leping. Tõsi, seda võimalust on Hepsor oma ajaloos seni kastutanud ainult kahel korral ning valdavalt oleme kasutanud Fikseeritud hinnaga lepinguid. -
"Solitary"
Kuidas on Hepsor peale omanike seotud Mitt ja Perlebach'iga? Kas ja milliseid teenuseid omavahel ostetakse/müüakse? Kas ja kui palju on inimesi, kes töötavad mõlema ettevõtte heaks?
Hepsor AS ning Mitt&Perlebach OÜ osaniku kattuvad osaliselt. Ehitusettevõte Mitt&Perlebach OÜ osanikud on Kristjan Mitt ja Andres Pärloja. Hepsor AS tänased aktsionärid on Henri Laks, Lauri Meidla, Kristjan Mitt, Andres Pärloja.
Oma eelmises vastuses andsin ülevaate sellest, kuidas ja millise Raamlepingu alusel on fikseeritud kahe ettevõtte vaheline koostöö ehk Hepsori vaates ehituse teenuse tellimine peatöövõtjalt. Hepsor AS aktsionärid usuvad, et selline koostöö on kindel konkurentsieelis ehk arendusprojektide arendustsükkel on olulisem kiirem võrreldes sellega, kui arendajal ei oleks tihedat koostööd konkreetse ehitusettevõttega.
Mitt&Perlebach ning Hepsor omavahel töötajaid (insenerid ja projektijuhid, finantsosakond) ei jaga. Kuna ettevõtted asuvad ühes kontoris siis on kahel ettevõttel vaid ühine büroojuht ja loovjuht. Ehitusettevõtte Mitt&Perlebach osanikud ja juhatuse liikmed Andres Pärloja ning Kristjan Mitt on Hepsor AS nõukogu liikmed. -
Meidla vastas täna Äripäeva raadios saatejuhi küsimusele Enefiti osas, et hoiab raha Hepsori märkimiseks. Samuti lisas, et ka suuromanikud plaanivad Hepsorit juurde märkida. Mul jooksis juhe kokku selle mõtte juures, teha IPO, müüa aktsiaid ja samal ajal olla ka ise ostupoolel?
-
mrk
Mitte keegi suuromanikest ei plaani müüa aktsiaid.
Aktsiaid emiteeritakse juurde lihtsalt.
Kuna pole 10m, et kõik ise panna, siis märgime nii palju kui on kuna arvame, et pakkumine on atraktiivne ja tahame pakkuda kõigile väikeaktsionäridele hea ostukoha. -
Okei, siis küsiks seda pidi, et kas on mõtet suuromanikuna osaleda IPOs ostupoolel, selle asemel et pre-IPO panna ettevõttesse kapitali juurde ja seejärel teha väikestele IPO?
-
siis oleks suuromanikel eelis väikeste ees. Võrdsetel tingimustel väikeinvestoritega tahame investeerida juurde.
-
k525
Materjalides on kirjas, et kinnisvaraportfelli väärtus on 22M ning juhatuse hinnangul peaks see olema tegelikult väärt 15-20M rohkem. Lisaks on kirjas, et portfelli maht on 140,000m2 ning kodukalt jäi mulje, et päris mitu suurt projekti ka arenduses. Siit järgnevad küsimused:
1) Kuidas on võimalik, et kogu kodukal toodud 140,000m2 portfelli (mis sisaldab ka valmimisjärgus projekte?) konsolideeritud väärtus on kõigest 20-40M?
Aitäh küsimuste eest!
Jah, kinnisvaraportfell on kajastatud varudes soetusmaksumuse meetodil. 31.12.2020 oli selle väärtus 22,9 mln. See sisaldab pooleliolevaid projekte sh ehituses olevad projektid, planeerimisjärgus olevad kinnistud jne aga ei kajasta sidusettevõtete poolt arendatavad projekte. Sidusettevõtete projekte loeme ka enda portfelliks, aga need on kajastatud kapitaliosaluse meetodil (sh kaks suuremat arenduses olevat projekti). Konsolideeritud varude väärtus on väga kiiresti muutuv number, sest sõltub kui lähedal valmimise ja müügini on projekt jõudnud. Prospektiga koos esitame viimase kolme aasta konsolideeritud finantsid ning 30.06.2021 seisuga. Varude väärtuse jaotus on selles detailselt olemas ning ka ülevaade sidusettevõtetest.
2) Kui portfelli (tegelik) väärtus on 37-42M ning selle vastu on väljastatud kõigest 16M laenu, siis milleks üldse hetkel omakapitali kaasata?
Laenukohustused on sarnaselt konsolideeritud arendusprojektide finantseerimiseks võetud laenud kokku ning ei sisalda sidusettevõtete kohustusi. Pangalaenudega oleme finantseerinud projektide ehitust ja peale valmimist ning kortereid müües laenusaldo väheneb väga kiiresti (2-3 kuuga nulli). Bilansis olevad ilma rahavoota maapositsioonid ei ole võimendatud.
3) Kas prospektis sisaldub ka hinnang kõigi projektide turuväärtustele (+ bilansilised väärtused), mille järgi investorid saaks hinnata, kas juhatuse hinnangul tunduvad adekvaatsed?
Projektide bilansilised väärtused esitame 30.06.2021 seisuga projektide lõikes poolaasta konsolideeritud aruandes, mis on prospekti osa. Prospektis ei sisaldu hinnangut kõigi projektide turuväärtusele. Projektide kohta saab infot praegu siit: https://hepsor.ee/projektid/
4) Kas saate anda ka juba indikatiivse pre-money valuatsiooni? Materjalidest ei hakanud silma.
Kahjuks ei saa.
Kairi Hints
Hepsor AS CFO -
"mrk"
Meidla vastas täna Äripäeva raadios saatejuhi küsimusele Enefiti osas, et hoiab raha Hepsori märkimiseks. Samuti lisas, et ka suuromanikud plaanivad Hepsorit juurde märkida. Mul jooksis juhe kokku selle mõtte juures, teha IPO, müüa aktsiaid ja samal ajal olla ka ise ostupoolel?
Äkki turunduslikel kaalutlustel? Ostes kasvõi 100 aktsiat, saab ju öelda, et märkisin ja hoidsin selleks raha kokku vms, mis sest et osalus tõusis nii 0.00001% :)
Aga tore, et uut verd tuleb börsile ja ootame ka valuatsiooni, millega end hinnastatakse -
Priva
Ei ole 100 euot. Pigem on mõttes tõsised summad. Kindlasti see pole “turundustrikk” -
Loll küsimus Lauri aga kas poleks saanud Enefitil osaleda ja siis müüa ning Hepsoril kaa osaleda? Üks ei peaks nagu teist välistama.
-
Tagantjärgi jah. Ja oleks isegi poole pealt/ lõpus võinud aga kuidagi mõtlesin selle ette ära, et ei osale kuigi soovitasin kõigil tuttavatel märkida.
-
Sa julged veel soovitada? Minu kogemus sellega on nii, et kui läheb hästi oli enda tarkus aga kui läheb halvasti on soovitaja süü. Tänasel päeval ütlen küll küsijatele, mida ise teen aga ei soovita kellelegi midagi.
-
"abesiki"
tahame pakkuda kõigile väikeaktsionäridele hea ostukoha.
Niuts! Silmanurk läks märjaks, et keegi ka minu heaolu peale mõtleb ja poolmuidu väärt kraami sheerib. Sama tunne, kui jõuluvana mulle mu elu päris esimese Sony pleieri tõi. -
:D
-
Kui pikk lock-up tänastel omanikel tuleb?
-
Plaani kohaselt 12 kuud on tänastel omanikel lock-up
-
Don't let us down, retail-Jesus! We believe in you!
-
Heki
Oleme just pundiga lõunal. Naerame. 😀
I'll do my best. -
Miks te kahjumit prognoosite 2021. aastaks? (slaid 13, juhtkonna hinnang akumuleeritud omakapitali kasvule on alla 10 mEUR)?
-
Kas mingi äraarvamismäng ka tuleb?
-
"romanr"
Miks te kahjumit prognoosite 2021. aastaks? (slaid 13, juhtkonna hinnang akumuleeritud omakapitali kasvule on alla 10 mEUR)?
1. Käesoleval aastal lõpeb Hepsori grupil vähem arendusprojekte kui neid lõppes näiteks aastal 2020, tegemist on kinnisvaraarendaja tavapärase nn tsüklilisusega, käibe ja kasumi osas on hea vaadata kinnisvaraarendajate 3 aasta keskmisi tulemusi;
2. Aastal 2020 lükkasime tulenevalt COVID-19 viiruselainest kvartali kuni paari võrra edasi mitme arendusprojekti käivitamise, mis samuti peegeldub käesoleva ehk 2021 aasta numbrites;
3. Aastal 2020 müüsime oma Kadaka Metsapargi arendusprojektis ühe hoone 113 korteriga tervikuna enne ehituse algust Eften Livingule https://eftenliving.ee
Toimus Hepsori tütarettevõtte müük, detaile ei saa kahjuks avaldada. Eelneva tulemusena liikus antud arendusprojekti kasum aastasse 2020. Selgitan - saime tavapärase arendustsükli mõistes kasumi nö ette kätte enne ehituse algust ja enne korterite lõplikku valmimist ca 16 kuud tavapärasest arendustsüklist ning müügitulu või kasumi tekkimisest varem. Tavapärase protsessi korral oleks antud projekti/hoone kasum tulnud aastasse 2021.
Kirjeldatud tehing mõjutab ca EUR 15 miljoni ulatuses ka 2021 aasta käivet ehk müügitulu kuna antud arenduse müügist Hepsori grupp tavapärast korterite müügitulu ei saa/saanud (eelpool öeldud: tekkis vaid kasum tütarettevõtte müügist ja seda aastasse 2020).
4. 2021 aastat mõjutavad ka kavandatava IPO kulud (konkreetne number või % saab olema kirjas prospketis). -
Esitlusest: "Jätkata geograafilist laienemist."
Kas see tähendab minekut mõnda uude riiki või Läti arenduste osakaalu suurenemist? Mis Teie põhimõtted Läti arenduste juures on? -
"krson"
Esitlusest: "Jätkata geograafilist laienemist."
Kas see tähendab minekut mõnda uude riiki või Läti arenduste osakaalu suurenemist? Mis Teie põhimõtted Läti arenduste juures on?
Läti turule sisenesime 4 aastat tagasi. Nägime ette, et Eesti turul tuleb ettevõtte kasvu ja mahtude osas ühel hetkel piir ette. Samas laienesime Lätti selgelt samm-sammult, võttes mõistlikke riske, alustades väiksemate projektide arendamisest. Tänaseks oleme ka Lätis jõudnud tasemele, kus alustasime 100 korteriga korterelamu ehitust ning hiljuti ka näiteks stock-office tüüpi arendusprojekti ehitust. Küll aga julgeme väita, et Lätis kasvame veel kindlasti edasi ning soovime lähiaastatel jõuda sarnasele tasemele nagu Eestis ehk turu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.
Läti kogemus on meile hästi õpetanud, et uuele turule tuleb siseneda püstitades realistlikke ootusi ja võttes mõistlike riske, ilma liigse kiirustamiseta. Juhtkonna tasandil oleme tänaseks strateegilises vaates võtnud plaani ja otsustanud laieneda lähiaastatel veel ühele välisturule. Riigi nime täna veel välja öelda või kinnitada ei saa. -
"Henri Laks"
Läti turule sisenesime 4 aastat tagasi. Nägime ette, et Eesti turul tuleb ettevõtte kasvu ja mahtude osas ühel hetkel piir ette. Samas laienemise Lätti selgelt samm-sammult, võttes mõistlikke riske, alustades väiksemate projektide arendamisest. Tänaseks oleme ka Lätis jõudnud tasemele, kus alustasime 100 korteriga korterelamu ehitust ning hiljuti ka näiteks stock-office tüüpi arendusprojekti ehitust. Küll aga julgeme väita, et Lätis kasvame veel kindlasti edasi ning soovime lähiaastatel jõuda sarnasele tasemele nagu Eestis ehk turu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.
Läti kogemus on meile hästi õpetanud, et uuele turule tuleb siseneda püstitades realistlikke ootusi ja võttes mõistlike riske, ilma liigse kiirustamiseta. Juhtkonna tasandil oleme tänaseks strateegilises vaates võtnud plaani ja otsustanud laieneda lähiaastatel veel ühele välisturule. Riigi nime täna veel välja öelda või kinnitada ei saa.
Lätist rääkides on teil selline juriidilisse rägastikku kinni jäänud projekt Saules Aleja, kuidas kommenteerite asjade kulgu? Crowdestates on viimane postitus märtsist 2021... -
[quote="rauno"]
"Henri Laks"
Lätist rääkides on teil selline juriidilisse rägastikku kinni jäänud projekt Saules Aleja, kuidas kommenteerite asjade kulgu? Crowdestates on viimane postitus märtsist 2021...
Saules Aleja arendusprojekti ehitusloa vaidlustasid naabrid. Hepsori kindel veendumus, et naabrite tegevus on pahatahtlik.
Protsessi ja projekti ehitusloa vaidluse kronoloogiline ülevaade on järgmine:
- 2018. aasta jaanuar. Riia ehitusamet väljastas Saules Aleja 2a kinnistule ehitusloa. Naaberkinnistul kortereid omavad elanikud vaidlustasid ehitusloa kohtus;
- 2018. aasta juulis andis kohus ehitusloale esialgse õiguskaitse;
- 2019. aasta juunis andis maakohus õiguse Riia ehitusametile ja lükkas tagasi kõik naabrite esitaud kaebused. Naabrid vaidlustasid kohtu otsuse;
- 2020. aasta veebruaris andis ringkonnakohus õiguse naabritele, tühistas maakohtu otsuse ning edastas enda nägemuse ja juhised ehitusloa menetlemiseks Riia ehitusametile. Riia ehitusamet kaebas otsuse edasi riigikohtusse;
- 2021. aasta jaanuaris võttis riigikohus kaebuse menetlusse;
- 2021. aasta lõpus või 2022. aasta alguses on oodata riigikohtult otsust.
Võimalikud stsenaariumid on:
a) positiivse stsenaariumi korral tühistab riigikohus teise astme kohtu otsuse, ehitusluba jõustub ja saame ehitustöödega alustada 2022. aasta esimeses pooles;
b) negatiivse stsenaariumi korral kulub täiendavalt aega hoone ümberprojekteerimisele, mille tulemusena väheneb hoone maht ca 25-30% ja projekti ehitus võiks seejärel alata 2023. aastal.
Kindel on see, et Hepsor raha selles projektis ei kaota. Ainuüksi kinnistu väärtus on ülal kirjeldatud perioodil olulisel määral tõusnud. Hepsorile on tehtud pakkumisi kinnistu ostuks ka kohtuvaidluse perioodil tasemelt, mis kataks vähemalt nii kinnistu soetusmaksumuse kui ka kõik seni tehtud kulutused. Oleme otsustanud heas asukohas kinnistut mitte müüa ning hoida projekti, vaatamata kohtuvaidlusele, oma portfellis. -
Kas valuation, mille pealt raha kaasatakse on juba avalikustatud?
Ma saan aru, et equity book value on 10m ja juhtkonna hinnang 25m. Kas see väärtuse hinnangu breakdown ka avalikustatakse?
Igatahes hea meel, et kinnisvara arenduses on börsile tulemas tõsiselt hea tiimiga firma! Uue põlvkonna arendusettevõte, mis on ise pidanud ennast üles töötama nullist - oskavad maju arendada, toota investoritele raha ja peavad oluliseks ka tänapäevaseid väärtusi. -
b) negatiivse stsenaariumi korral kulub täiendavalt aega hoone ümberprojekteerimisele, mille tulemusena väheneb hoone maht ca 25-30% ja projekti ehitus võiks seejärel alata 2023. aastal.
Aga kui uus ka vaidlustatakse, siis läheb jälle 5a? -
Saules Aleja case: Hepsori seisukohalt ok, aga mida need stsenaariumid Crowdestate projekti kaasinvestoritele tähendaks?
-
"rauno"
Saules Aleja case: Hepsori seisukohalt ok, aga mida need stsenaariumid Crowdestate projekti kaasinvestoritele tähendaks?
Mind huvitaks ka vastus sellele küsimusele. Projekti alguses oli negatiivse stsenaariumi tootluseks aasta baasil lubatud 15,46% tähtajaga 30 kuud ja positiivse korral 26,79%. Kuidas te hindate, milliseks kujuneb projekti lõplik tootlus investorile uuendatud positiivse kui negatiivse stsenaariumi korral ning millal võiks projekt hiljemalt valmis saada? -
"raikouri"
Kas valuation, mille pealt raha kaasatakse on juba avalikustatud?
Ma saan aru, et equity book value on 10m ja juhtkonna hinnang 25m. Kas see väärtuse hinnangu breakdown ka avalikustatakse?
Igatahes hea meel, et kinnisvara arenduses on börsile tulemas tõsiselt hea tiimiga firma! Uue põlvkonna arendusettevõte, mis on ise pidanud ennast üles töötama nullist - oskavad maju arendada, toota investoritele raha ja peavad oluliseks ka tänapäevaseid väärtusi.
Valuation, mille pealt raha kaasatakse, avalikustatakse prospektis. Jah, equity book value on ca 10 mln € ja bookis midagi üles hinnatud ei ole ehk kõik varad, sh kinnistud, on bookis soetusmaksumusena.
Kodulehel olevas tutvustuses hepsor.ee/investorile/ oleme öelnud nii - juhtkonna hinnangul oleks ettevõtte omakapitali suurusjärk kinnistuportfelli turuhinda hindamisel 25 – 29 mln € (hetkel bilansis omakapital ca 10 mln €). Väärtuste breakdown’i ei ole plaanis avalikustada kuna tegemist on hinnanguga. Kõigist meie projektidest ja kinnistutest saab täpse ülevaate prospektist. -
"yanek"
b) negatiivse stsenaariumi korral kulub täiendavalt aega hoone ümberprojekteerimisele, mille tulemusena väheneb hoone maht ca 25-30% ja projekti ehitus võiks seejärel alata 2023. aastal.
Aga kui uus ka vaidlustatakse, siis läheb jälle 5a?
Tänases parimas teadmises on riigikohtu ostus lõplik. Seejärel selgub, kas saab edasi minna olemasoleva ehitusloaga või peab hoone ümber projekteerima ehk taotlema uue ehitusloa. Varasemalt kirjeldatud stsenaariumid a) ja b). -
"rauno"
Saules Aleja case: Hepsori seisukohalt ok, aga mida need stsenaariumid Crowdestate projekti kaasinvestoritele tähendaks?
Crowdestate poolt projekti kaasatud kaasinvetsorid on samas olukorras nagu Hepsor. Varasemalt esitatud stsenaariumid pädevad ka Crowdestate investorite suhtes. -
"Motiv8"
"rauno"
Saules Aleja case: Hepsori seisukohalt ok, aga mida need stsenaariumid Crowdestate projekti kaasinvestoritele tähendaks?
Mind huvitaks ka vastus sellele küsimusele. Projekti alguses oli negatiivse stsenaariumi tootluseks aasta baasil lubatud 15,46% tähtajaga 30 kuud ja positiivse korral 26,79%. Kuidas te hindate, milliseks kujuneb projekti lõplik tootlus investorile uuendatud positiivse kui negatiivse stsenaariumi korral ning millal võiks projekt hiljemalt valmis saada?
Projekti tootluse osas on võimalik prognoose teha siis, kui on teada projekti konkreetne ajatelg ehk võimalik ehituse algus peale nimetatud kohtuotsuse jõustumist. Seejärel on võimalik prognoosida nii ehituse- kui ka müügihindu ning koostada uued tootluse prognoosid.
Ajagraafiku osas on tänase parima teadmise alusel prognoosid järgmised:
a) positiivse stsenaariumi korral tühistab riigikohus teise astme kohtu otsuse, ehitusluba jõustub ja saame ehitustöödega alustada 2022. aasta esimeses pooles;
ehituse lõpp 17 kuud peale ehituse algust ehk 2023 II poolaasta;
b) negatiivse stsenaariumi korral kulub täiendavalt aega hoone ümberprojekteerimisele, mille tulemusena väheneb hoone maht ca 25-30% ja projekti ehitus võiks seejärel alata 2023. aastal;
ehituse lõpp 29 kuud (12 kuud uue ehitusloa menetlus + 17 kuud ehitus) kohtuotsuse jõustumisest ehk 2024 II poolaasta. -
Kui Hepsori elamutes kasutatakse kaugkütte asemel geotermaalenergiat, siis kui suured on orienteeruvalt talvised küttekulud?
-
Geotermaal ehk antud juhul maakeeli maaküte. Kütte hind on kasutegur (3?) x elektri hind vs piirkonna kaugkütte hind. Üldjoontes on Tallinnas, Tartus ning Pärnus kaugküte nii 60€/MWh seega hind oleks kahel süsteemil võrdne, kui elekter koos võrgutasude ja muuga jääb keskmiselt nii 180€/MWh kanti. Eelmisel aastal oli elektri keskmine hind pigem sinna 120€/MWh kanti, seega 1,5 korda võiks soodsam olla. Kaugküte on seejuures samas hooldusvabam ning lihtsam, ilmselt ka soodsam ehitada.
-
Veidi offtopic siin teemas, aga lokaalsete lahendustega (õhksoojuspumbad, maaküte, oma katlamaja vms.) on see viga, et keskendutakse jooksvale talvisele küttearvele (energiaallikas + hoolduskulud) ja unustatakse ära amortisatsioon. Kaugküte on tõesti selles mõttes võrdlemisi hooldusvaba ja trasside jm.-ga mis majast väljaspool asub, tegeleb kaugküttefirma.
Kui võrrelda erinevaid lahendusi kogu elukaare lõikes (15-30a) siis saab märksa ausama pildi. -
"Draax"
Veidi offtopic siin teemas, aga lokaalsete lahendustega (õhksoojuspumbad, maaküte, oma katlamaja vms.) on see viga, et keskendutakse jooksvale talvisele küttearvele (energiaallikas + hoolduskulud) ja unustatakse ära amortisatsioon. Kaugküte on tõesti selles mõttes võrdlemisi hooldusvaba ja trasside jm.-ga mis majast väljaspool asub, tegeleb kaugküttefirma.
Kui võrrelda erinevaid lahendusi kogu elukaare lõikes (15-30a) siis saab märksa ausama pildi.
Kaugkütte ettevõtte seadmetel on ju samamoodi hooldus- ja amordikulud, mille lõpuks maksab ikkagi tarbija kinni. -
"tauts"
"Draax"
Veidi offtopic siin teemas, aga lokaalsete lahendustega (õhksoojuspumbad, maaküte, oma katlamaja vms.) on see viga, et keskendutakse jooksvale talvisele küttearvele (energiaallikas + hoolduskulud) ja unustatakse ära amortisatsioon. Kaugküte on tõesti selles mõttes võrdlemisi hooldusvaba ja trasside jm.-ga mis majast väljaspool asub, tegeleb kaugküttefirma.
Kui võrrelda erinevaid lahendusi kogu elukaare lõikes (15-30a) siis saab märksa ausama pildi.
Kaugkütte ettevõtte seadmetel on ju samamoodi hooldus- ja amordikulud, mille lõpuks maksab ikkagi tarbija kinni.
Vaieldamatult, aga need kulud kajastuvad igakuistel arvetel. Lokaalse kütte puhul on igakuised arved väiksemad, aga siis on vaja teatud aastate järel teha mingid suuremad ühekordsed väljaminekud. -
"tauts"
Kui Hepsori elamutes kasutatakse kaugkütte asemel geotermaalenergiat, siis kui suured on orienteeruvalt talvised küttekulud?
Geotermaalenergiat ehk maakütet kasutame eelkõige büroohoonete arendamisel & ehitamisel koos termoaktiivse konstruktsiooni (TABS) lahendusega. Väga lühidalt vastates, teema on nüansirohke ja tehniline, võiks vastata nii, et talvine kuupõhine küttesüsteemi kulu (sh põrandaküte, ventilatsiooniküte, sooja vee tootmine jne) on meie büroohoonetes keskmiselt kuni 0,4 eur/m2 + käibemaks. -
"Paigutaksin ise 100 000 eurot, mis muidu pangas seisaks, kõrge inflatsiooni perioodil heas kohas asuvasse betooni, sest ajalugu näitab, et see töötab." / "Rohepööre ei ole meie jaoks moesõna." ok siis
https://majandus.postimees.ee/7374844/parloja-mida-kallimad-on-korterid-seda-vaiksemad-on-toad
