Hagen Bikes (HAGEN)
Log in or create an account to leave a comment
-
Hagen Bikes Holding AS aktsiate esmase avaliku pakkumise teade
Hagen Bikes Holding AS (registrikood 16358778, Kopli tee 1/2-5, 75312, Rae vald, Eesti, edaspidi Hagen või Emitent) korraldab oma aktsiate esmase avaliku pakkumise. Pakkumise aluseks on Hageni poolt koostatud ettevõtte kirjeldus, mis on kättesaadav Hagen kodulehel https://kpcyclery.com/wp-content/uploads/2021/11/Lisa-4-Hagen-Ettevo%CC%83tte-kirjeldus.pdf. Kuna pakkumise kogumaht jääb alla 2,5 miljoni euro, ei koostata ega avalikustata avaliku pakkumise prospekti. Aktsiaid pakutakse avalikult ainult Eestis ja mitte üheski teises jurisdiktsioonis.
Hagen juhatuse liikme Kaspar Peeki kommentaar:
Hageni eesmärk on populariseerida jalgrataste kasutust linnakeskkonnas ning muuta jalgrattad eelistatud sõiduvahendiks ka kõigile neile, kelle igapäevased tegevused hõlmavad laste, trennikoti ja nädalase ostukorvi vedamist. Hageni arendatud kastirattad on innovaatilised, mugava disainiga, kerged ja kiired. Hagen on jõudnud kiire kasvu faasi ning plaanib lähiaastatel oluliselt suurendada tootmismahte ning laieneda Euroopa suurimatele rattaturgudele – Saksamaale ja Prantsusmaale. Seal näeme potentsiaali tulevikus müüa kuni 10 000 ratast aastas. Aktsiate pakkumise ja Nasdaqil kauplemisele võtmisega soovime seda kasvulugu jagada ka kõigi märkijate ja tulevaste investoritega.
Ülevaade pakkumise olulistest tingimustest
Avalikult pakutakse kuni 190 000 Hagen lihtaktsiat.
Pakkumise eeldatav tulu on ligikaudu 501 600 eurot. Hagen kavatseb pakkumise tulu kasutada tootmisvõimsuste suurendamiseks, tootearenduseks ja uutele turgudele laienemiseks. Täpsemalt kasutatakse tulu Hageni tootmise koondamiseks ühte asukohta ning investeeringuteks uutesse seadmetesse ja töötajatesse. Tootearenduses kavandatakse lähiajal uue mudeli lansseerimist ning lähiaastatel on kavas laieneda Saksamaa ja Prantsusmaa turgudele.
Pakkumises on õigustatud osalema juriidilised ja füüsilised isikud Eestis.
Pakkumisperiood, mille jooksul on võimalik aktsiaid märkida, algab 29. novembril 2021 kell 10:00 ning lõpeb 10. detsembril 2021 kell 16:00 (Eesti aja järgi).
Pakutava aktsia hind on 2,64 eurot, millest 0,10 eurot on nimiväärtus ja 2,54 eurot on ülekurss. Märkida saab üksnes täisarvu aktsiaid.
Investor, kes soovib esitada märkimiskorraldust, peab selleks ühendust võtma oma Eesti Väärtpaberite Registris avatud väärtpaberikonto halduriga.
Olulised kuupäevad
Alltoodud ajakavas on toodud pakkumisega seotud olulisemad kuupäevad.
29. november 2021 kell 10:00 Pakkumisperioodi algus
10. detsember 2021 kell 16:00 Pakkumisperioodi lõpp
13. detsember 2021 või sellele lähedane kuupäev Pakkumise tulemuste avalikustamine
15. detsember 2021 või sellele lähedane kuupäev Aktsiate ülekandmine investoritele ja aktsiate eest tasumine
29. detsember 2021 või sellele lähedane kuupäev Esimene kauplemispäev First Northil
Märkimiskorralduse vorm
Väärtpaberikonto omanik: [investori nimi]
Väärtpaberikonto: [investori väärtpaberikonto number]
Kontohaldur: [investori kontohalduri nimi]
Väärtpaber: HAGEN BIKES HOLDING AKTSIA täiendav 2
ISIN-kood: EE3801088404
Väärtpaberite arv: [aktsiate arv, mida investor soovib märkida]
Hind (ühe aktsia kohta): 2 eurot ja 64 senti
Tehingu summa: [aktsiate arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga ühe aktsia kohta]
Vastaspool: Hagen Bikes Holding AS
Vastaspoole väärtpaberikonto: 99110716017
Vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu liik: märkimine
Arveldusviis: väärtpaberiülekanne makse vastu
Jaotusreeglid
Hagen otsustab pakkumise aktsiate jaotamise oma äranägemise järgi pärast pakkumisperioodi lõppu 13. detsembril 2021 või sellele lähedasel kuupäeval. Jaotamisel koheldakse kõiki investoreid samade asjaolude juures võrdselt, kusjuures Hagen jätab endale õiguse eelistada olemasolevaid investoreid ja Hageni töötajaid.
Enne Hagen aktsiatesse investeerimist palume tutvuda ettevõtte kirjeldusega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga. -
Rataste hinnad tunduvad konkurentidega küllaltki samas vahemikus, pigem veidi kallimad. Võrreldes eelmise aastaga 5x kasvu on ilus number, kuid praeguseks 70+ müüdud ratast selle kõrval mitte nii väga.
Ise reklaami kohta väga miskit välja ei lugenud, mida ja kus tehakse et 2022 aastal 250 ratta piir ületada, edasi juba 1000 jne.
Mida teised arvavad? -
Lugesin ja kuulasin antud ettevõtte kohta.
Lugesin siis nende pdfi ja kuulasin geeniuses investeerimistundi.
Mis on hea, on see, et ettevõte tegutseb ikkagi Eestist väljaspool ja meeskond tunneb asja.
Vaatasin ka numbreid ja tekkis natukese küsitavusi.
01.09-30.09.2021 tehti müki 79 942 eest ja 2022 tehakse 773 000 eest, kust selline müük tuleb, kas juba on olemas ettemüüdud tooted või kust selline 10x prognoos?
Lisaks kaubad,toore,materjal ja teenused olid -75k ülal toodud perioodil. Kuidas see arvutatud on? Mida see miinus peaks ütlema, et teil oli lao jääke üle? 2022 prognoosiks on 491k kaubad, toore, materjal ja teenusele, see teeb ca pool müügist ja tendents tundub sama olevat, miks ei nähta vaeva, et asi oleks efektiivsem või vabanduseks on see, et kõikjal maailmas toorained ainult tõusevad?
Lisaks tööjõukulud 01.09-30.09.2021 oli -54k. Loen, et 2022 tuleb juurde 9 inimest ehk siis 2022 on kokku 16 inimest? Võttes kirve meetodi, siis see teeb ca 1150 euri/neto inimese palgaks, kas sellise palgaga leiate Eestis inimesi, et pakkuda kvaliteeti, nagu mainite? Rõhutate ka üle, et kaadrivoolavus tuleb ja pigem liigutakse erinevatele ametitel, ise pakun, et pigem liigutakse ettevõttest välja..
Ettevõtte puhaskasum on siis -83.5k, kohustusi kokku 57k, mida need kohustused katavad, milleks need võetud on?
Sisuliselt näen, et ettevõtte üritab lõpp kokkuvõttes olla vahendaja, saan aru, et 3d joonised saadate koostööpartnerile/tele, kes lasevad mõõdud välja ja koha peal keevitate kokku? Või ka keevitusteenus on tulevikus plaanis sisse osta?
Kõik muud jupid tellitakse ka mujalt, seega jutt, et kõik toimub "in house" tundub vägagi kahtlane.
Juppe - käiguvahetajad, hammakad jne tellite nagunii mujalt, ning arvestades, millised metsikud tarneraskused on näiteks hammakate puhul, siis ma ei suuda ettekujutada, kust te suudate teha 773k eest müüki teha?
Seega küsiks, selgemalt, et
1. Kuidas plaanitakse 773k müük teha 2022 valmis teha?
2. Miks ei nähta vaeva, et asi oleks efektiivsem või vabanduseks on see, et kõikjal maailmas toorained ainult tõusevad?
3. Palju on koostööpartnereid ja mis lepinguid neid seovad, kui suur on tõenäosus, et koostööpartnerid üle lasevad?
4. Mis moodi lahendate tarne probleemid 2022 aastal?
5. Mitu ratast on plaanis 2022 aastal valmistada?
Parimat, -
Et selle kooperatiivi väärtus siis 5milkut?
yekshemesh, kui abe oleks ninapidi sees, siis märgiks kogu laste ülikoolifondi eest -
Alates tänasest saab märkida HagenBikes aktsiaid. Pakkumise teade
Ettevõtte kirjeldus on kättesaadav ettevõtte kodulehel.
Hagen Bikes pakub avalikult kuni 190 000 aktsiat. Ühe aktsia märkimishind on 2,64 eurot.
Märkimisperiood algab 29. novembril 2021 kell 10.00 ning lõppeb 10. detsembril 2021 kell 16.00.
LHV kliendid saavad aktsiaid märkida kliendikontorites ja internetipangas "Raha kasvatamise" menüüs "Väärtpaberite märkimine" alajaotuses. Märkimiskorralduse esitamise teenustasu on 3 eurot.
Otselink märkimisele -> -
Tore näha on, et diskussioon käib ja on ka podcasti kuulatud.
1. Kuidas plaanitakse 773k müük teha 2022 valmis teha?
Reaalset kasvu plaanime 4x järgmiseks aastaks. 80k vahearuande müügitulu peegeldab 8. esimese kuu tulu, mis ei sisalda tarnimata rattaid. Tegutseme valdavas enamuses 100% ettemaksu alusel, ehk tegelikult müügikäive on kõvasti suurem, kuid kuna tarneaeg on 6-8 nädalat, siis müügitulus kajastub ainult sisuliselt 6. kuu müügikäive. Oleme graafikus 200k ringis käibele. Tootmismahult näeme, et elektrirataste osakaal suureneb ja tänu sellele koos mahtude kasvatamisega suudame ära ka toota.
2. Miks ei nähta vaeva, et asi oleks efektiivsem või vabanduseks on see, et kõikjal maailmas toorained ainult tõusevad?
Oleme prognoose teinud nii, et ka ise saaksime aru, millised on meie väljavaated. Kindlasti saame tulevikus aina efektiivemaks, kuid hetkeolukorras, kus on oodata kõrgemat inflatsiooni hoidusime liigsest optimismist.
3. Palju on koostööpartnereid ja mis lepinguid neid seovad, kui suur on tõenäosus, et koostööpartnerid üle lasevad?
Lepinguliseid koostööpartnereid on minimaalselt - need on võtmekomponendid nagu Shimano, elektrimootorid jne. Teistele alamosadele on alternatiivseid pakkujaid ning oleme ka juba katsetanud erinevate hankijate kasutamist.
4. Mis moodi lahendate tarne probleemid 2022 aastal?
Komponentidele, mida muuta ei saa nagu elektrimootor on meile 2022. aastaks kinnitatud. Ülejäänud komponentidele on mitu alternatiivi ning meie marginaalid võimaldavad osta üksikuid komponente ka veebipoodidest.
5. Mitu ratast on plaanis 2022 aastal valmistada?
250-500 ratast.
Lisaks neile küsimustele täpsustan, et 2022 aastal on meil kokku 9 töötajat, mitte me ei värba juurde 9. töötajat. Ning in-house teeme rohkem, kui (minu teada) ükski Euroopa rattatehas, kelle raamid tehakse sisuliselt eksklusiivselt Aasias. Allhankijate automatiseeritud pinkide all torude 3D mudelite järgi töötlemine ja käsitöö vähene hulk on põhjus, miks me üldse siin neid rattaid toota suudame. -
Koduleht? E-pood? Sotsiaalmeedia?
-
Kui peaks juhtuma, et märkimises osaleb nt 17000 investorit, kas siis lähebki nii, et nt LHV 3-eurose märkimishinna näitel teenivad pangad märkimisest 51000 eurot, mis on 10% kaastava raha mahust? Miks üldse lastakse nii väikeseid IPOsid teha börsil?
-
"Risto"
Koduleht? E-pood? Sotsiaalmeedia?
Ma otsisin ka kodulehte või, et näeks tooteid ja hindu... -
Koduleht täitsa olemas, pigem küll INVESTORILE.
https://hagenbikes.com/ -
Äkki see (vana nimega): https://kpcyclery.com/
-
"mirt"
Kui peaks juhtuma, et märkimises osaleb nt 17000 investorit, kas siis lähebki nii, et nt LHV 3-eurose märkimishinna näitel teenivad pangad märkimisest 51000 eurot, mis on 10% kaastava raha mahust? Miks üldse lastakse nii väikeseid IPOsid teha börsil?
Swedbankis märkimise eest tasu ei võeta. Ei pea LHV kaudu märkima. -
Minu viga,et ei leidnud :) . Igatahes toode mulle meeldib. Rohkem kui need uued neljarattalised elektrirattad, mida on linna vahel näha olnud.
-
Miks riigitelevisioon (Pealtnägija) Hagenile IPO ajal reklaami teeb?
-
Palju muidu ERRile nutsu visati saate eest?
-
ERR ei saa midagi aga Produtsent leidis hommikul koduukse eest uue lambo Avensise kohal hea reportaaži eest.
-
Nüüd võivad hakata kohe ka kastilennukit projekteerima, sest Investor Toomas tahab märkida.
-
Tutvusin prospektiga.
Ettevõtte bilanss on sisuliselt tühi ja kogu lugu on üks suur ilus helesinine unistus.
Ja seda müüakse meile 5M eest. 1-2M oleks ehk arusaadav.
Käive olematu aga uuel aastal kasvab ligi 10x ja nii edasi. Lennuki nimega pill on konkurentidest parim.
Autod on linnadest kadumas ja 10-20a pärast käivad kõik jala või sõidavad (kasti-)rattaga.
Aga praegu ju veel turul head ajad ja kõik läheb kaubaks. Eriti nii pisikeses mahus... -
Ma vaatsin ka ERRi reklaami ja minu arust on see turg pigem marginaalne, aga võin ka eksida, tänapäeval neid rohelisi inimesi tuleb peale ja varsti võib-olla tõesti popp toode.
-
Ma mõtlen hetkel päris tõsiselt sellise tallapressi soetamise peale. Täpsemalt hakkas silma tegema mudel "Nighthawk Mini Cargo Bike". Ainult et enne kahe tonni välja käimist tahaks proovida, kuidas selle riistapuuga pööramine tundub ja kas pinnastee peal ka sõita kannatab. Ise hakkaksin seda kasutama hoopis maal igast sedasorti träni vedamiseks, nagu tööriistad, mootorsaag, kütusekanistrid, elektrigeneraator jms, mida muidu pahatihti käe otsas või aiakäruga mitmesaja meetri taha tassida tuleb. Selle Business Boxi eest ma tonni välja käia küll ei kavatse. Krutin sinna mingi tavalise tööriistakasti külge ja/või kummipaelad/rihmad, millega kraam raami külge kinni tõmmata. Ei saa aru, miks lisaks ei võiks sellel rattal kohe ka tavalist pakiraami olla ja pudelihoidja ei teeks ka paha st. redneck rampage mudelikohandust oleks vaja. :) Siis oleks perfecto.
IPO aga jääb minust ostmata sest ettevõte ise ei mahu mingi nipiga pea ühestki mu endale seatud filtrist läbi, isegi kui väga püüdlikult üritaksin mõne koha pealt silma kinni pigistada. Las jääda Toomasele see rõõm. -
PeaLiK, vist on nüüd olemas ka elektrimootoriga aiakärusid ;)
-
Lääne Euroopas viivad palju lapsi lasteaeda umbes sellistega
-
Vot mina sellest tootest aru ei saa. On olemas jalgratta käru. Võtad tagant ära, on tavaline jalgratas, kui on järgi, siis on cargojalgratas. Aga nüüd pead kahte ratast omama???
-
"PeaLiK"
Ise hakkaksin seda kasutama hoopis maal igast sedasorti träni vedamiseks, nagu tööriistad, mootorsaag, kütusekanistrid, elektrigeneraator jms, mida muidu pahatihti käe otsas või aiakäruga mitmesaja meetri taha tassida tuleb.
IPO aga jääb minust ostmata sest ettevõte ise ei mahu mingi nipiga pea ühestki mu endale seatud filtrist läbi, isegi kui väga püüdlikult üritaksin mõne koha pealt silma kinni pigistada. Las jääda Toomasele see rõõm.
Tõsisemal maainimesel, kellel krunt mitmesaja meetri suurune, on ju vähemalt muru- või ka mõni tõsisem traktor haagisega olemas. Misasjaga sa neid saetud puid siis vead? Ja kui pole, siis kahe tonni eest saab selleks otstarbeks mõne põnevama riistapuu soetada kui kastiga jalgratas.
Ja mis IPO-sse puutub, siis nagu igaüks teab, tuleb soetatud aktsiad kohe esimese kauplemispäeva hommikul rahaks teha, ja sellega kerge raha üles korjata. Enefit ja Hepsor ju juba ammu müüdud ja vaba raha ootel.
:D -
Varem, kui special jalgrattakärusid polnud, sai veneaegne alumiiniumplekist aiakäru traadiga velo külge pusitud. Mina väntasin ees, naabriposs istus kärus. Lõpuks andis mäest alla kupatades traat järgi, mina käisin rattaga käntsa ja naabripoiss väidab end siiamaani mäletavat, kui loll nägu mul peas oli, kui ta aiakäruga minust ja rattast üle sõitis. Siiamaani hirnume vahel kõht kõveras, kui see seik jutuks tuleb.
-
"peeter82"
Tõsisemal maainimesel, kellel krunt mitmesaja meetri suurune, on ju vähemalt muru- või ka mõni tõsisem traktor haagisega olemas. Misasjaga sa neid saetud puid siis vead?
Murutraktor ja T16 on täitsa olemas, aga iga käigu pärast ei hakka ju traktorit küüni alt välja ajama. -
"PeaLiK"
"peeter82"
Murutraktor ja T16 on täitsa olemas, aga iga käigu pärast ei hakka ju traktorit küüni alt välja ajama.
küll sa hakkad. kui sa juba niikuinii oled küüni alla läinud oma ratast võtma (kus sa mujal sellist kärakat hoiad) - no vaatad vasakule (traktorit), vaatad paremale (ratast), lööd käega, sitta kah, hüppad kabiini, annad süüdet ja tulistad minema - suvel ja talvel, vihma ka ei saja pähe... -
Ok-ok, ärge nüüd pinnige. Võib-olla on natuke emotsioon-ost ka.
-
See käru kast võiks olla karbonist,käru kergem ja nägusam. Naabrimehel miskit on ,pole vaadanud mis täpselt,aga kui tänaval läheb,siis nagu kombain.
-
"Visahing"
See käru kast võiks olla karbonist,käru kergem ja nägusam. Naabrimehel miskit on ,pole vaadanud mis täpselt,aga kui tänaval läheb,siis nagu kombain.
karbonist kast teeb ratta ma usun ca´ poole kallimaks. vineer on jah raske, aga karbonist kast on 50...100 korda kallim, võttes arvesse kasti tegemiseks vajalikke vorme ja tehnoloogiat. kaste tuleb ju mitmes tüübis ja mõõtmes, mille tootmiskogused mikroskoopilised. karbonist detailid jäävad täna küll ikka vormelite materjaliks. lisaks sellele, tuleks rattaid müüa rohelise kontseptsiooni osana, karbon on paraku üks kõige punasema jalajäljega materjal - vineer seevastu mitte. -
Kui see rohepööre edasi möllab, siis tallab varsti pool Tallinna elanikest selliste kosudega ringi. GLS asendub carbonkastikaga ja nii ongi . BOLTi murjanid veavad rikkaid riksadega ja vaesed kõnnivad niisama pahkluudeni lumehangedes koristamata laial UUEL Tallinna peatänaval kuuvalgel nagu vaimud.
-
Arvestades, kui forsseeritult meile rohepööret peale surutakse ning kui ebamugavaks plaanitakse auto omamine ja sellega sõitmine Tallinnas muuta, siis kas oleks ehk juba praegu õige hetk panustada mõne hobusekasvataja aktsiatesse? Või endale lausa tall koos hobustega soetada? Sest tundub, et 10-20 aasta pärast on nõudlus korraliku transpordihubuse järele meeletu :)))
NB! Palun mitte segi ajada mõistet "korralik transpordihobune" mõistega "võistlustraavel". Viimased on olnud kõrges hinnas läbi ajaloo, ka praegu. Korralik trasnpordihobune on selline, mida kasutab oma igapäevasteks toimetamisteks üks keskmine perekond. Nii 10-20-30 aasta pärast. -
"flatuu"
"Visahing"
See käru kast võiks olla karbonist,käru kergem ja nägusam. Naabrimehel miskit on ,pole vaadanud mis täpselt,aga kui tänaval läheb,siis nagu kombain.
karbonist kast teeb ratta ma usun ca´ poole kallimaks. vineer on jah raske, aga karbonist kast on 50...100 korda kallim, võttes arvesse kasti tegemiseks vajalikke vorme ja tehnoloogiat. kaste tuleb ju mitmes tüübis ja mõõtmes, mille tootmiskogused mikroskoopilised. karbonist detailid jäävad täna küll ikka vormelite materjaliks. lisaks sellele, tuleks rattaid müüa rohelise kontseptsiooni osana, karbon on paraku üks kõige punasema jalajäljega materjal - vineer seevastu mitte.
Jama jutt, oma vineerist kasti tõmbad vormivahaga üle, polüester ja klaasriie peale ja ongi vorm valmis.
Ok, kui koonerdada, teed välimise ja sisemise ringi karbonist ja sisemise klaasriidega. 4 kihti piisavalt tugev. Huvitav, et karbon rattad kallid ja hinnas- sama asi võiks ka kastika eelis olla, et kui teised ikka neid kolakaid teevad, teha siin mersusid. -
TNT ja Murzilka, olete oma naljadega vales sajandis. Aastal 2021 on enamik arenenud Euroopa linnades jala- ja jalgrattakasutus Eesti keskmisest kordades kõrgem. Inimesed on õnnelikumad, tervemad ja ka autoga sõite saab efektiivsemalt teha, sest ummikuid on vähem ja liiklusvoog sujuvam. Igaks liikumisviisiks kasutatakse proportsionaalselt sobivat vahendit. Keskmine tola ei käi kolmetonnise maasturiga kodupoes õlul järgi. "Keskmise" eestlase tagurlikkus ja mugavustsoon nii transpordi-, energia- ja muudel teadusteemadel on pigem piinlik. Aga õnneks on see vaid vali vähemus, areng on meeldiv ja sellest osa saamine sügav rõõm.
Väike lugemissoovitus pühade ajaks: https://rahvaraamat.ee/p/pehme-linn -
"Risto"
TNT ja Murzilka, olete oma naljadega vales sajandis. Aastal 2021 on enamik arenenud Euroopa linnades jala- ja jalgrattakasutus Eesti keskmisest kordades kõrgem. Inimesed on õnnelikumad, tervemad ja ka autoga sõite saab efektiivsemalt teha, sest ummikuid on vähem ja liiklusvoog sujuvam. "Keskmise" eestlase tagurlikkus ja mugavustsoon nii transpordi-, energia- ja muudel teadusteemadel on pigem piinlik.
Väike lugemissoovitus pühade ajaks: https://rahvaraamat.ee/p/pehme-linn
jajah, me oleme suht samas kliimavööndis nendega ka. Kõike saab, kui muud võimalused ära keelata või surnuks maksustada. Huvipärast selle teemaga seoses olen vaadelnud, et kas ma sõidaks rattaga tööle, no vabandust siin üle päeva tuul niidab maha, lisaks peksab korralik vihm näkku, muidugi olen ma sellise ilmaga rattaga sõites puruõnnelik. Ilmselt ma olen purutagurlik ja pole kaugel aeg kus "ristod" tahaksid mind seina äärde panna selle eest.
Jah, kui elad töökoha lähedal, mingeid suuri kotte jne kaasa ei pea vedama, siis kindlasti saab ilma autota elada, tellid takso või võtad lühirendi vajadusel, Paraku on inimesi, kellel tuleb tööd ka teha ringi sõites, tooteid ja näidiseid kaasa vedada jne, nende jaoks ei ole alternatiivi, ahjah võtame käruga ratta ja jõuame 4x vähem tööd teha sama ajaga.
PS uude elukohta kolides kevadel, oli kindel plaan hakata soojade ilmadega rattaga tööl käima, vahemaa ca 10 km. Tulemus oli, et ei käinud kordagi, no ei olnud tahtmist peale töö löppu väsinult kelle 11 või 12 hakata veel koju väntama, sammud saab ka tööl täis käidud. St. inimene on mugav ja kui on võimalik, siis kindlasti jalutab jne, aga mitte iga ilmaga. -
"Risto"
TNT ja Murzilka, olete oma naljadega vales sajandis. Aastal 2021 on enamik arenenud Euroopa linnades jala- ja jalgrattakasutus Eesti keskmisest kordades kõrgem. Inimesed on õnnelikumad, tervemad ja ka autoga sõite saab efektiivsemalt teha, sest ummikuid on vähem ja liiklusvoog sujuvam. "Keskmise" eestlase tagurlikkus ja mugavustsoon nii transpordi-, energia- ja muudel teadusteemadel on pigem piinlik.
Väike lugemissoovitus pühade ajaks: https://rahvaraamat.ee/p/pehme-linn
Aga sa Risto naudi saabuvat õnne. Mina olen oma elus tõelist õnne näinud , kui vaid üks samm oleks tulnud veel teha ja saabunud oleks kommunism. Siiamaani mäletan kui askeldasin vatipükstes ja vatijopes kangiga külmunud raudteevagunist mingit sütt raiuda -20 neses temperatuuris musta tähistaeva all. Ori süsteemis.
Umbes selline jälk koht saab olema rohepöörde järgne euroopa. -
Enamikes Eesti linnades on ka liiklus sujuv ja ummikuteta, kahes Eesti linnas aegajalt mõni ummik tekib, mis on ka sellised naljaummikud enamuste Euroopa suurlinnade ummikutega võrreldes.
-
"TNT"
"Risto"
TNT ja Murzilka, olete oma naljadega vales sajandis. Aastal 2021 on enamik arenenud Euroopa linnades jala- ja jalgrattakasutus Eesti keskmisest kordades kõrgem. Inimesed on õnnelikumad, tervemad ja ka autoga sõite saab efektiivsemalt teha, sest ummikuid on vähem ja liiklusvoog sujuvam. "Keskmise" eestlase tagurlikkus ja mugavustsoon nii transpordi-, energia- ja muudel teadusteemadel on pigem piinlik.
Väike lugemissoovitus pühade ajaks: https://rahvaraamat.ee/p/pehme-linn
Aga sa Risto naudi saabuvat õnne. Mina olen oma elus tõelist õnne näinud , kui vaid üks samm oleks tulnud veel teha ja saabunud oleks kommunism. Siiamaani mäletan kui askeldasin vatipükstes ja vatijopes kangiga külmunud raudteevagunist mingit sütt raiuda -20 neses temperatuuris musta tähistaeva all. Ori süsteemis.
Umbes selline jälk koht saab olema rohepöörde järgne euroopa.
Tavaliselt jõuab iga arutelu/vaidlus natsismini välja, aga siin foorumis kuidagi alati jõuab kommunismini... väga huvitav. -
rattakasutamise vaidlus jõuab tavaliselt sinna punkti, et ilusa ilmaga võib ju rattaga tööle sõita küll, kui vahemaa pole liiga pikk (alla 10km). Ja kui pole vaja veel mingit tiiru teha linna peal, ning kui pole kiiret kusagile.
Sõiduteel ma linnaliikluses rattaga sõita ei julgeks ja kastirattaga kipub kõnniteel kitsaks minema. Kuskohas seda hoida üldse, kui oled vaene korteriomanik ja mitte pursuist majaomanik garaaziga? -
Pahurik, Helsingis on aasta ringi rattaga sõitmine väga levinud ja ma väidaks, et kliima on halvem kui Tallinnas. Muus osas lihtsalt märgin, et ei saa tõmmata reegleid sinu isiklikust kogemusest. Alati on olukordi, kus auto ongi õige valik ja keegi seda ju ka keelama ei ole tulnud. Näiteks paljud sõidud lastega on sellised, ehkki lühemate otstega Hageni sarnased rattad võivad aidata.
Teisalt on meeletult inimesi, kes sõidavad autodega täiesti mõttetuid sõite. Siia juurde tuleks panna veel halb linnaplaneerimine - eesmärgiks peaks olema, et inimeste elukohad ei oleks töökohtadest keskmiselt nii kaugel. Kui see ära teha, siis saad ju ka sina ise enda vajalikul sõidul autoga paremini liikuma :)
TNT, päris sürr tekst. Risto rääkis ülirahulikult sellest, kuidas on võimalik ehitada linnakeskkond, mis on objektiivselt inimsõbralikum ja parem ja sinu vastus on jutt kommunismist ja orjadest? Jutt on sul jälk, mitte moodne linnakeskkond.
Kes kahtleb, kumb suund on parem, sel soovitan käia korraks Amsterdamis ja Bukarestis ja siis selgitada, et kuidas Bukaresti südalinna läbivalt laiad magistraalid on ikka palju paremad :) -
Ei, invictus, sa oled ajupestud ja kinnimakstud ja eurorast ja pehme ja Eesti rahva aastasadade pikkusi püüdlusi nulliv kommunist, kui sa 24/7 maasturis ei ela.
Ole natukenegi meeees ja telli siis takso vähemalt vms. (aga mitte Elektritakso) -
invictus, ma saan sellest kõigest suurepäraselt aru, aga tõin lihtsalt enda pealt näite, et kõigile ei sobi see ratta variant. Eriti kui keegi meist ei jää igavesti nooreks. Ma Kalamajas elades tihti jalutasin Kadriorgu tööle või sõitsin rattaga, täitsa mõnus oli, talvel eelistasin jalutamist, st kõik oleneb vahemaadest jne.
Ma olen kahel käel parema linnaplaneerimise poolt, aga see peaks käima niipidi, et enne rajame normaalsed rattateed ja siis sunnime inimesi autodelt ratastele üle minema, sama ühistranspordiga. KUI on võimalused, siis neid ka kasutatakse.
Tallinn on väga laiaks venitatud ja magistraalid on paraku vajalikud, küll ei pea need läbi kesklinna minema, enamusel polegi sinna asja, vaid on vaja liikuda ühest linna otsast teise. Väga hea on näiteks valminud Talllinna ringtee. Kloostrimetsast Ääsmäele sõidab poole tunniga, st kiiiremini kui kesklinnast, tipptunnist ma parem ei räägigi. Tänu sellele ei pea ma läbi linna sõitma ja see koormus jääb olemata kesklinnale. Rohkem on vaja just selliseid lahendusi.
PS ei jää ka jpedro igavesti nooreks ja terveks -
Eks (mugav) hoiukoht on ikkagi äärmiselt oluline. Eramaja omanikel pole küsimustki, kortermajades keeruline. Paneelikates (mis moodustavad Tallinna elamispindadest suure osa) on vist keldris ka mingid panipaigad olemas, aga trepist jalgratta igapäevane üles sikutamine teab mis lõbus ja jätkusuutlik tegevus ei ole.
Tartu lahendas analoogse probleemi KOVi pakutava rattarendi teenusega. Toimis vist päris edukalt - vähemalt Tartu linnapildis jäid need rattad igal pool silma ja kasutajaid oli. Teenus pole vist päris 12 kuud, talveks ikka korjatakse rattad kokku, aga äkki 8 kuud kasutusperioodi mängib ikkagi välja. Sel juhul pole hoiustamiskoht kasutaja probleem. -
"Risto"
TNT ja Murzilka, olete oma naljadega vales sajandis. Aastal 2021 on enamik arenenud Euroopa linnades jala- ja jalgrattakasutus Eesti keskmisest kordades kõrgem. Inimesed on õnnelikumad, tervemad ja ka autoga sõite saab efektiivsemalt teha, sest ummikuid on vähem ja liiklusvoog sujuvam. Igaks liikumisviisiks kasutatakse proportsionaalselt sobivat vahendit. Keskmine tola ei käi kolmetonnise maasturiga kodupoes õlul järgi. "Keskmise" eestlase tagurlikkus ja mugavustsoon nii transpordi-, energia- ja muudel teadusteemadel on pigem piinlik. Aga õnneks on see vaid vali vähemus, areng on meeldiv ja sellest osa saamine sügav rõõm.
Väike lugemissoovitus pühade ajaks: https://rahvaraamat.ee/p/pehme-linn
Seda keskmise eestlase tagurlikkust nimetatakse post-sovjetlikuks pohhuismiks (TM).
Levinud Ida-Euroopas ja väheneb koos põlvkondade vahetusega. -
Mul on imelik tunne, et jalgrattad üksi seda linnade transpordiprobleemi ära ei lahenda. Pigem on siit veel puudu päris mitmed liikurid ja õige mitu startuppi saab sel teemal veel tuult tiibadesse. Vanemat põlvkonda silmas pidades liigub mõte pigem mingi elektrilise mini-ATV poole, millel selja taga kast toidukottide jaoks. Pensionäridele võib-olla autonoomselt liikuv 2 istekohaga neljarattaline, umbes nagu golfikärud, aga klaasidega, et tuul peale ei puhuks. Elmo Renti juht kontorist keerab rooli ja sellel on luba liikuda kergliiklusteel. Nagu sel mini-ATV-lgi. Tõuksid ja jalgrattad on nooremale põlvkonnale ja kõik need mahuvad koos ära kergliiklusteele.
-
Siin on probleem selles, et tegelikult ei ole olemas sellist asja nagu kergliiklustee. On kõnniteed ja siis on rattateed, kusjuures normaalne jalgsi- ja rattaliiklus toimib siis, kui need kaks on eraldatud. Sel juhul saab panna ka tõuksid rattateedele (ja võtta need ära kõnniteedelt). Sellised ATV tüüpi asjad ei sobi kahjuks ka väga ei kõnniteedele (liiga kiired ja massiivsed), rattateele (liiga suured ja samas aeglased selles vanainimese konfiguratsioonis) ega autoteele (liiga aeglased). Seega ehkki need oleks kasulik lisandus, tuleb tõdeda, et ega neid hetkel kuhugi liiklusskeemis panna ei ole. Ehk tulevikus tekib mingi neljas rajatüüp.
-
"kindsigo"
Mul on imelik tunne, et jalgrattad üksi seda linnade transpordiprobleemi ära ei lahenda. Pigem on siit veel puudu päris mitmed liikurid ja õige mitu startuppi saab sel teemal veel tuult tiibadesse. Vanemat põlvkonda silmas pidades liigub mõte pigem mingi elektrilise mini-ATV poole, millel selja taga kast toidukottide jaoks. Pensionäridele võib-olla autonoomselt liikuv 2 istekohaga neljarattaline, umbes nagu golfikärud, aga klaasidega, et tuul peale ei puhuks. Elmo Renti juht kontorist keerab rooli ja sellel on luba liikuda kergliiklusteel. Nagu sel mini-ATV-lgi. Tõuksid ja jalgrattad on nooremale põlvkonnale ja kõik need mahuvad koos ära kergliiklusteele.
Eks jalgrattad lahendavad teatud distantsini ja inimeste arvuni. Eespool pakuti, et "kuni 10km". Ühe jaoks kuni 10km, teise jaoks kuni 5km, aga suuremates linnades pikemate vahemaade läbimisel võtab jalgratas juba liiga kaua aega (kui just sportlane ei ole). Väiksemates linnades (ja Tartu on väiksem linn kui Tallinn) on jagrattaga võimalik "katta" suurema osa linnast. Tallinnas Nõmmelt Mustamäele võib olla täitsa OK rattaga sõita. Nõmmelt Piritale on juba see sportlase kategooria.
Samamoodi on jalgrattaga lihtne sõita üksi. Ka ühe väiksema lapsega on okei. Mitme lapsega juba keeruline (mitme väikese lapsega, sõltuvalt laste vanusest on ka ühistransport väljakutse) mis kallutab kaalukausi isikliku auto suunas. -
"invictus"
Seega ehkki need oleks kasulik lisandus, tuleb tõdeda, et ega neid hetkel kuhugi liiklusskeemis panna ei ole. Ehk tulevikus tekib mingi neljas rajatüüp.
Just. Tulevikus peaks olema eraldi nn kergliiklustee, millel liiguvad autonoomsed liikurid ja lisaks võib-olla ka jalgratturid ja tõuksid. Aga mitte jalakäijad. Max kiirus oleks tehnoloogiliselt piiratud mingi 25 km/h nagu praegu Bolti tõuksidel, kõik liikurid oleks varustatud 5G ühendusega, et nad omavahel üksteise liikumisega arvestada saaksid ja võib-olla ka tellimussõite teeksid, hajutades ennast laiali strateegilistesse kohtadesse, kus tavaliselt klient peale astuda soovib. See oleks palju paindlikum ühistransport kui tänased linnaliini bussid.
Iseküsimus, mille arvelt ja kuhu sellised autonoomse liikluse rajad tekitada. Osaliselt ilmselt bussirajad läheksid käiku. -
No nii , teemapüstitus oli kas märkida või mitte. Mitte ett linn tuleks ümber ehitada .:)
Reede ma pakun? -
See kastiratas on tore asi aga seda võiks kuidagi täiendada. Olgem innovatiivsed!
Näiteks külmkapp võiks kastis olla ja printer ja fax.
Vot see oleks juba riistapuu.
Seda saaks müüa juba kui liikuv kontor :)
