Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS) - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • 5G tornid kosmoses
    AST & Science arendab ning ehitab satelliite, mille eesmärk on pakkuda kosmosest 5G kvaliteediga sideteenuseid täiesti tavalistele mobiiltelefonidele.

    Tehnoloogia:
    AST satelliidid pakuvad maa lähiorbiidil tiireldes võimalust tavalise mobiiltelefoni abil sõnumeid saata, helistada ning netis surfata (nii AST kui ka konkurent Lynk on selle võimalikkust proof of conceptina juba tõestanud; lisaks kavatseb sõnumite saatmise võimalust pakkuda Apple uutele iPhone’idele ning T-Mobile koostöös Starlinkiga). Satelliit saadab raadiolained maale, kus need võetakse vastu AST maapealse masti poolt ning ühendatakse maapealsete sidevõrkudega. Põhimõtteliselt on tegu uue ajastu algusega sideteenuste turul, sest esimest korda võtab üks ettevõte eesmärgiks kaotada leviaugud (va polaaraladel). Kallid ning üsna kehva ühendusega satelliittelefonid leiavad peagi koha muuseumis.
    AST plaanib kosmosesse saata 243 satelliiti ning pakkuda levi alates 2Gst kuni 5Gni (kuidas tõlkida 6G forward compatible? Sest nad on seda ka). Satelliidi üks pool koosneb päikesepaneelidest ning teine pool antennimassiividest (118 400 antenni ühe satelliidi kohta).


    Ärimudel:
    AST tegeleb sideteenuse hulgimüügiga. AST kliendid on suured telekomid (Vodafone, AT&T, Orange ja teised ehk mobile network operators, edaspidi MNOd). See tähendab, et AST ei pea tegelema teenuse lõpptarbija müümise ja turundamisega ega klienditoe pakkumisega. Müük ja turundus jääb MNOde kanda. Praeguseks on AST’ga kokkuleppe või MoU sõlminud MNOde klientide koguarv üle 1,8 miljardi. Käive jaotub 50/50 AST ja MNOde vahel (seniavaldatu põhjal).
    Klientidele hakatakse pakkuma erinevaid pakette: levialade vahel liikuvad kliendid saavad võimaluse kasutada teenust ajutiselt ning maapealsete mastide levialast väljajäävad kliendid võivad osta tavalise kuise tellimuse. Teenuse pakkumise läbi MNOde on selge loogika – mida vähem hõõrdepunkte uue tellimuse kasutamisel, seda suurema tõenäosusega hakkab klient uut teenust kasutama. AST puhul ei pea klient uut telefoni ostma ega uut SIM kaarti ostma või pakkujat otsima minema.

    Lõppkliendi turg
    Telekomteenuste pakkumisel on globaalset peamine probleem pakkumise puudujääk. Maailmas on sadu miljoneid inimesi, kellel puudub võimalus osta kvaliteetset sideteenust. Vaesemad ja eriti hõredalt asustatud piirkonnad on kehva leviga, sest kvaliteetse leviala loomiseks peavad MNOd tegema suuremahulisi investeeringuid mastide ehitamiseks. Pareto printsiibi järgi annab 20% mobiilimastides 80% käibest (tegelik jaotus võib erineda, kuid põhimõte on sama). Hõredalt asustatud piirkonda ehitatud mobiilimast teenib vähem käivet, kui linna ehitatud mast. Teatud piirini on telekom nõus kasumlike mastide arvel töös hoidma ka kahjumlikke maste, seda eeldusel, et teenust ostvate klientide jaoks on oluline levi ulatus ja kvaliteet. Mida hõredam ja vaesem piirkond, seda vähem maste. Ka Tallinn-Tartu rong on suure osa ajast Tartule lähenedes väljaspool kvaliteetset leviala. Sama kehtib mägedes, merel ning kaugemates metsatukkades, kus levi võib sootuks puududa. Seis on palju kehvem lähistroopikas ja troopikas, kus ometi on miljoneid potentsiaalseid kliente.

    Mastide ehitamine on kallis (torn ise + kaabelühendus peavõrguga), neil on vaja ligipääsu elektrivõrgule ning need peavad asuma hooldustehnikutele ligipääsetavates kohtades. SpaceXi StarLinki edu näitab selgelt, et globaalsel sideteenuste turul on nõudlus olemas. Telekomid ei soovi aga teenust maapealse võrgu väljaehitamise kulukuse tõttu pakkuda. Loogiline ka, sest hõredalt asustatud piirkonnas on ühe kliendi võrku ühendamise kulu kordi kõrgem, kui tihedalt asustatud piirkonnas.

    Seega turg = levialast pidevalt + levialade vahel leviauku sattuvad seadmete kasutajad (kes on nõus parema ühendust eest lisa maksma). AST esitluse järgi on maailmas 2,6 miljardit inimest, kellel puudub mobiiltelefon ning 1,1 miljardit inimest, kelle levi ei ole „lairibaühenduse“ kvaliteediga. IoT (tuulikud, laevad, poid jne) turu suurus on teadmata.

    Kuidas eristub?
    SpaceX teatas äsja, et hakkab koostöös T-Mobile’iga pakkuma AST’le sarnast teenust. Kuid ainult SMSe, ainult T-Mobile klientidele ja seda ainult Ühendriikides (esialgu). Põhimõtteliselt lisab Starlinki T-Mobile’i jaoks oma uutele satelliitedele 7 meetrise läbimõõduga antennimassiivi (vs AST 18x20 meetrit massiiv). Starlink/T-Mobile on tehnoloogiliselt ASTst 3-5 aastat maas ning nende esialgne plaan ei kujuta AST’le ohtu. T-Mobile otsib koostööpartnereid teiste MNOde hulgast, kuid AST’l on partnereid juba 1,8 miljardi kliendi jagu.
    Apple teatas täna, et uute iPhone’idega saab levialast väljudes satelliidi abil SOS sõnumeid saata. Teenus toimib ainult õues ning eeldab kannatlikust – ühendust saamiseks satelliideiga kulub 15-60 sekundit. Teenus hakatakse pakkuma USAs ning Kanadas alates novembrist ning esimese kahe aasta jooksul on see tasuta. Ei ole teada, kas MNOde kaudu telefone müüv Apple on huvitatud teenuste valiku laiendamisest. Juhul, kui Apple hakkaks oma klientidele lisaks hädaabisõnumite saatmisele ka lairibaühendust pakkuma saaks Apple’i suurimatest koostööpartneritest tema suurimad konkurendid.


    Investorid ja koostööpartnerid
    Vodafone, American Tower ning Rakuten on AST ühed olulisimad investorid, sest nad tutvusid AST tehnoloogilise võimekusega üsna pikalt ning on tavainvestorile signaal sellest, et maailma parimad usuvad AST tehnoloogiasse.

    Olulised kuupäevad
    BlueWalker 2 oli pseudosatelliit – AST saatis kosmosesse mikrosatelliidi (BlueWalker 1), mis oli ühendatud mobiiltelefoniga. AST ühendas selle maapealse, kosmosekeskkonda imiteeriva kupli seest asuva satelliidiga (BlueWalker 2). Käesoleva laupäeval (10.09) läheb SpaceXi raketiga teele BlueWalker 3, esimene pea täissuuruses testsatelliit. Testsatelliidi eesmärk on testida ühendust telefonide ja maapealsete antennidega. Teste tehakse kokku kuuel kontinendil. Eesmärk on koguda infot ning rakendada saadud teadmisi järgmiste satelliitide ehitamisel.
    Järgmise aasta jooksul ehitatakse valmis veel viis satelliiti ning need tahetakse teele saata umbes aasta pärast. Järgmise aasta viimases kvartalis loodetakse alustada ka äritegevusega.
    • Phase 1 - Equatorial constellation, 20 satellites by 2023
    o Cash flow from phase 1 will support the following phases
    • Phase 2 - NA/Europe/Asia, 45 satellites by 2023
    • Phase 3 - Full global coverage, 45 satellites by 2024
    o At this point ASTS expects to start turning a profit
    • Phase 4 - Full global MIMO coverage (increased data capacity), 58 satellites by 2024
    • Phase 5 - Scaling network globally, 16 satellites by 2029

    Tutvustav video: https://youtu.be/OF3talrmxiQ
    Koduleht: https://ast-science.com/
  • Väga hea kokkuvõte, ise olen long ASTS nii pensionikontol kui kui investeerimiskontol.
    Oluliste kuupäevade sektsioon vajab täpsustusi, kuna aja jooksul on viivituste tõttu ajakavad nihkunud ca. aasta võrra kaugemale.
    Lisaks, Phase1 2024 nõuab ka lisakapitali. Selle jaoks õnneks on laual ka mitmeid non-dilutive optsioone.
    Olulisim periood on järgmised 6 kuud testimist ja nende tulemustest saadav kindlus. Üks oluline finantseerimise allikas on warrant'ite sisse nõudmine, mida saab teha, kui aktsia hind üle 18$ mingi aeg püsib.
    Loodetavasti testide tulemused seda võimaldavad.
  • "SpaceX teatas äsja, et hakkab koostöös T-Mobile’iga pakkuma AST’le sarnast teenust. Kuid ainult SMSe, ainult T-Mobile klientidele ja seda ainult Ühendriikides (esialgu)." - see väide, et ainult SMS-e, vajab veel üle kontrollimist.
  • "Velikij"
    "SpaceX teatas äsja, et hakkab koostöös T-Mobile’iga pakkuma AST’le sarnast teenust. Kuid ainult SMSe, ainult T-Mobile klientidele ja seda ainult Ühendriikides (esialgu)." - see väide, et ainult SMS-e, vajab veel üle kontrollimist.


    See väide on õige, et alustatakse ainult txt'iga, voice on neil plaanides, kuid selleks ei ole veel tehnoloogiat.
    Nõuab väga palju täiendavat arendamist ja hardware kosmosesse, nagu Elon ütles.
    Kogu see show oli suht kummaline, sest neil tegelt ei ole midagi valmis. Sisuliselt tehti ainult reach out arenduspartnerite leidmiseks ja väideti, et nad esimesed, kes sellega tegelevad.
    Aga kokkuvõttes ASTS vaatest positiivne - valideeris tehnoloogia ära, et see on võimalik.
  • AST vs Starlink/T-Mobile vs Apple/GlobalStar
    Pildi tootis apan-man, endine investeerimispankur ja portfellihaldur (säutsub väga tihti AST teemal).
  • Coverage
    Deutsche Bank: initiation of coverage, Q2 coverage
    Scotiabank coverage
    Barclays coverage on ka kuskil olemas, ei leidnud linki hetkel
  • BlueWalker 3 jõudis Falcon 9 raketi abil ilusti orbiidile, sellega on esimene suurem risk maandatud. Tolle raketi jaoks oli see 14. lend ja ühtlasi ka rekord. SpaceX on on selgelt võimaldav faktor, sest seadmete kosmosesse viimise soodne hind on loonud võimalused paljudele uutele ettevõtetele ja uurimisprojektidele. Nüüd algab mitu kuud kestev satelliidi testimine.
  • "kristock"
    Satelliit saadab raadiolained maale, kus need võetakse vastu AST maapealse masti poolt ning ühendatakse maapealsete sidevõrkudega.

    Sellest lausest jääb mulje justkui AST tehnoloogia on vaid transmissiooniks mobiilivõrgu mastide vahel. Ei, telefonid suhtlevad ikka otse satelliitidega. Ilmselt selle "maapealse masti" jutuga tahetakse öelda, et kõne ühendatakse tavalise mobiilside transmissiooniga mitte ei ole neil mingi täiesti eraldiseisev võrk.

  • "santa"

    Sellest lausest jääb mulje justkui AST tehnoloogia on vaid transmissiooniks mobiilivõrgu mastide vahel. Ei, telefonid suhtlevad ikka otse satelliitidega. Ilmselt selle "maapealse masti" jutuga tahetakse öelda, et kõne ühendatakse tavalise mobiilside transmissiooniga mitte ei ole neil mingi täiesti eraldiseisev võrk.

    Ma väljendasin ennast mitmes kohas meelega lühidalt ja võib-olla kasutasin mõnes kohas väljendeid, mis võivad segadusse ajada. Ma panin kaasa ka joonise, sellelt on näha kuidas satelliit suhtleb maapealse baasjaamaga (gateway base station) ning see ühendub omakorda keskvõrguga (core network). Tavalised mobiilimastid ei ole kohaldatud AST backhaul antenniga suhtlemiseks (backhaul antenn = suur antenn, mis on ühenduses maapealse mastiga). Maapealsete antennide tootmisel, paigaldamisel ning hooldamisel on oluline partner American Tower, mis on Ühendriikides üks juhtiv mobiilimastide operaator (ühtlasi ka AST investor SPACieelsest ajast).

    AST erineb veel sellepoolest, et tarkvara jookseb maa peal. See tähendab, et telefonid ei hakka omavahel suhtlema telefon-satelliit-telefon, vaid telefon-satelliit-maapealne infra-telefon. See tähendab ka seda, et AST peab kosmosesse saatma vähem arvuteid, akusid, päikesepaneele. Kosmosesse saadetakse vaid vajalik ehk antennid (+päikesepaneelid, kontrollsüsteem, akud, jahutusseadmed). Maapealset riistvara saab hooldada ning uuendada ning tagab satelliidile pikema eluea.
  • Ma lugesin selle analüüsi läbi. Teatud tehnoloogiliste riskide osas oli see isegi asjalik, aga detailid olid sellise drive-by-shorting mekiga (teatud oluliste detailidega pandi väga mööda; arvamusi küsiti inimeste käest, kes pole ettevõtte tehnoloogiaga kuigi lähedalt tutvunud; kriitika pärines kohati konkurentidelt/FCC'le AST osas kaebusi esitanud isikutelt, kes olid juba eelnevalt negatiivselt meelestatud). Aktsia hind tegi analüüsi avaldamise järel läbi korraliku kukkumise, seda küll üldise müügifooni taustal, seega analüüsi enda mõju pole selge, aga mingit mõju see kindlasti omas. Hea töö KC poolt, katmiseks ideaalne nädalalõpp. Mina noppisin selle taustal 2025. a jaanuari calle. Soovitan kõigil AST huvilistel analüüsiga tutvuda. AST tulevast edu näitab see, mitu kriitikanoolt AST testimine, rahastamine ja ärimudeli rahaks muutmine KC analüüsist maha suudab tõmmata - kui KC'l on õigus, siis aktsia üles küll ei liigu.

    AST 2G konkurent Lynk sai USA võrguregulaatori FCC käest olulise litsentsi: FCC Grants Lynk First-Ever License for Commercial Satellite-Direct-to-Standard-Mobile-Phone Service.
    Lynk will enable two-way emergency messaging, emergency cell broadcast services, and regular SMS messaging on every phone across the globe. /.../ Lynk has signed contracts with 15 mobile network operators (MNOs) in 36 countries representing over 240M mobile subscribers, and is actively testing in 10 countries.


    Lynk plaanib direct to device 2G võrku ehitada, aga soovib seda teha väikeste satelliitidega. Lynk võib FCC litsentsi saamist kasutada uute investorite meelitamiseks, kuid AST'le järele jõudmiseks kuluks meeletult raha, seda eriti siis, kui nad peaksid otsustama, et loobuvad väikestest satelliitidest ning ehitavad sama suured kui AST. Lynk on siiani vaid 33 miljonit USD kaasanud, sellest suurte satelliitide ehitamiseks ei piisa. Lynki juba kosmoses olev satelliit on suuteline suhtlema Maal asuva telefoniga, seega tehnoloogia proof on concept nii Lynki tehnoloogia kui ka laiemalt sat-to-phone osas võib lugeda valideerituks.

    Sattusin kusagilt lugema (linki enam ei leia), et FCC on juurde palganud insenere, et suudaks toime tulla kosmoselitsentside taotluste kasvava arvuga. Lynki uudis on hea, sest näitab, et USA regulaator toetab kosmosesse sidevõrkude ehitamist. Üldine sidevõrkude kosmosesse ehitamise ralli tõendab seda, et AST suund on õige. Lähiajal näeme ka seda, kas AST satelliit avaneb (hetkel on see lahtirullimata kujul üks suur kuubik) ja suudab maapealsete telefonide ning tornidega oodatud kvaliteediga side luua. Riskikartlike investorite jaoks on ilmselt veel vara siseneda, aga kindlasti põnev kõrvalt jälgida.
  • Kui Lynk ei suuda iseseisvalt piisavalt kapitali meelitada, siis arvestades StarLink/T-Mobile partnerluse tooret seisu ja seda, et Lynk ei ole börsil ning SpaceXi taskud on sügavad, on täiesti võimalik, et SpaceX ostab Lynki lähiajal ära. Lynki insenerid saaks oma projektiga edasi minna ja StarLink omandaks tehnoloogia, mida vajab oma 2G võrgu ehitamiseks.
  • Nii suure kokkupakitud satelliidi orbiidile saatmine ja selle kosmoses lahtipakkimine on esmakordne. Pole teada, kas ASTS kavatseb seda tehnoloogiat ka teistele litsentseerida.

    Scotia: "Our understanding is that placing the satellite into orbit, and deploying the array, were the biggest challenges faced by the mission; hence, today’s achievement is a major step towards “de-risking” the technology."
    allikas

    Q3 2022 update:
    Industrialization of our SpaceMobile constellation
    - Plan to launch five Block 1 BlueBird satellites in late 2023 (plaan pole muutunud)
    - Continued to ramp up the assembly, testing and implementation processes at our Site 2 facility in Midland to build five Block 1 BlueBird satellites
    Financial Update:
    - Ended the third quarter with cash, cash equivalents, and restricted cash of $199.5 million (webcastil mainitid, et sellest piisab 12 kuu kulude katmiseks - tundub, et nende eesmärk on hoida 12 kuu suurust puhvrit kuni suudavad non-dilutive rahastusele käpa taha saada)
    - Completed the sale of 51% interest in NanoAvionika UAB ("Nano") for net proceeds of $26.7 million (müüdi Rootsi kaitsetööstusele)
    - Issued shares of Class A common stock under the Common Stock Purchase Agreement and Equity Distribution Agreement for net proceeds of $17.0 million (turult korjati üsna vähe raha vs at the market suurus, selgelt eesmärk hoida 12 kuu suurust puhvrit)
  • Mõned Q3 2022 webcasti tähelepanekud:
    2022-23: satelliidi lahtipakkimisele järgneb testimine telefonide ja maapealsete tornidega.
    2022-23: ehitavad valmis 5 BlueWalker3 satelliidi koopiat ning saadavad aasta teises pooles kosmosesse. Esimene käive peaks tulema 2023 teises pooles. Hetkel on kontol piisavalt raha, et need valmis ehitada ja orbiidile saata.
    2024: plaan toota 6 BlueBird satelliiti kuus ehk 72 aasta peale. BB on suurem kui BW3.

    Lisaks tegeleb juhtkond lisarahastuse otsimisega (kõnel seda ei mainitud, aga võimalused on nt USA valitsuse Rural 5G fond, laenud koostööpartneritelt jms). Selle leidmisel tahavad tegevusplaane kiirendada.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon