Börsipäev 10. aprill
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Balti põhinimekirjas tehti teisipäeval 5345 tehingut ning käive oli 2,170 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 1,181 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 942 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 3700 ning 1438.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
Täna:
Ignitis grupe IGN1L dividendi ex-kuupäev
TKM Grupp TKM1T I kvartali vahearuanne
Sel nädalal:
10.04 - 14.04 Enefit Green EGR1T märtsi tootmisandmed
12.04 DelfinGroup DGR1R dividendi ex-kuupäev -
Kuna olulisi majandusuudiseid eile ei avaldatud, jäid täna selguva inflatsiooniraporti ootuses liikumised USA peamiste aktsiaindeksite lõikes marginaalseks. S&P 500 indeks kauples suurema osa päevast miinuspoolel, kuid suutis viimasel tunnil ronida lõpuks 0,1% plussi. Nasdaq 100 suutis tänu tugevamale sessiooni lõpule saavutada 0,4% tõusu. Euroopas sulgus Stoxx 600 0,6% miinuses, mis vähendas tootlust aasta algusest 5,6%-ni.
USA väikefirmade kindlustunde indeks langes märtsis 89,4 punktilt 88,5 punktile, mis jäi alla konsensuse prognoositud 89,9 punktile ja saavutas sellega madalaima taseme alates 2012. aasta detsembrist. Üheks peamiseks põhjuseks on müügitulu ootuste langus ja samuti tuuakse inflatsiooni välja peamise probleemina.
Fitch jättis Hiina riigivõla reitingu A+ peale, kuid hindas väljavaadet varasema stabiilse asemel negatiivseks, kuna nende arvates jätkab valitsus majanduse päästmiseks oma võlakoorma kasvatamist. Hiina aktsiaturg kauples kirjutamise hetkel 0,6% miinuses, kuid Hongkongi Hang Seng tugevnes 2%. Nikkei nõrgenes 0,3% ja Lõuna-Korea börs oli püha tõttu suletud. Brenti toornafta püsis 89,5 dollaril, Bitcoin kosus 0,3% 69 355 dollarile ning Ethereum kerkis 0,7% 3539 dollarile. EUR/USD püsis 1,0855 dollaril ning unts kulda maksis 2359,1 dollarit (+0,3%), mis märkis uut rekordkõrget tulemust.
Täna jälgitakse suure tähelepanuga Ühendriikide märtsi inflatsiooni, mis peaks energiat ja toitu arvestamata näitama aastatagusega võrreldes tempo alanemist 0,1 protsendipunkti võrra 3,7% peale. Kanada keskpank langetab intressimäära otsuse ning konsensuse arvates jätab 5,0% peale.
11.00 Itaalia jaemüük (veebruar)
15.30 USA inflatsioon (märts)
16.45 Kanada keskpanga intressimäära otsus
21.00 USA FOMC märtsi istungi protokoll
21.00 USA valitsuse eelarve (märts) -
USA alusinflatsioon jäi märtsis püsima 3,8% peale (oodati 3,7%)
-
So the core CPI gauge has risen 0.4% for three straight months. That is the hottest string of month-on-month price increases since early last year.
Now what?
Kui on käsk kätte antud, et intresse tuleb enne valimisi langetada siis pole midagi teha.
Tuleb ära teha. Keep talking.
Aga mis need võalkirjad küll selle peale kostavad ja kuidas turud selle alla neelavad on ise küsimus. -
"harley"
So the core CPI gauge has risen 0.4% for three straight months. That is the hottest string of month-on-month price increases since early last year.
Now what?
Kui on käsk kätte antud, et intresse tuleb enne valimisi langetada siis pole midagi teha.
Tuleb ära teha. Keep talking.
Aga mis need võalkirjad küll selle peale kostavad ja kuidas turud selle alla neelavad on ise küsimus.
25. märtsil kirjutasin nii:"krista"
Aitäh igapäevase majandusuudiste kokkuvõtte eest!
Ma ei tea, mis teemasse seda küsimust postitada, seetõttu küsin siin. Teemaks intressimäärade seos majandusega.
Kuidas arvutatakse tootjahinnaindeksit ja tarbijahinnaindeksit?
Saan aru nii, et tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatakse ostukorvi väärtust ja seda väärtust võrreldes saab erinevuse põhjal teha järeldusi inflatsiooni kohta? Ehk siis summaarne toodete hind?
Kui intressimäärad või ka maksud on kõrgemad, siis on see igati loogiline, et ka ostukorvi hind on kõrgem, tooted on kallimad. Tootja paneb oma kulud toodete hinnastamisel toote hinna sisse. Seega kõrgemad intressimäärad > kõrgemad tootmiskulud > kõrgem toote hind. Teenuste osutajate puhul: kuna ostukorv on kallim, tuleb tõsta töötasu; kuna tuleb tõsta töötasu, tuleb tõsta teenuste hinda. Seega, ma näen siin seost, kuidas kõrgemad intressimäärad kütavad inflatsiooni. Ma ei saa aru loogikast, kuidas kõrgemad intressimäärad inflatsiooni alla tooks. Jah, majandust jahutavad, aga mis hinnaga? Võttes väiksematelt- ning kasvuettevõtetelt ja neilt, kes sõltuvad rohkem laenurahast võimaluse oma tegevust arendada. Majanduse arengule ja terviklikule toimimisele see kuidagi kaasa ei aita.
Kui nüüd vaadata lisaks ka töötuse määra, siis see tundub nii absurdne, loota töötuse määra kasvamisele (nagu millelegi mis justkui peakski olema) kui indikaatorile majanduse olukorrast. Et kui võimalikult paljud ettevõtted oma tegevust kokku tõmbaks või lõpetaks, töötajaid koondaks, et siis justkui inflatsioon väheneks? See seos ei ole ju loogiline. Inimene peab ju siiski sööma ja oma maksud maksma, kui ta seda ei suuda, siis on oht kuritegevuse suurenemisele. Samal ajal kui inflatsioonilises keskkonnas töötajate palgad tõusevad ja need kellel võimalik, tarbivad samamoodi edasi (kõrgemate hindade juures).
Kui räägitakse inimeste tarbimisest, siis kas arvestatakse ka toodete müügi mahtusi, tükki/koguseid, või ainult summaarset ostukorvi hinda? Viimane ei anna tarbijate käitumisest relevantset infot eelpool kirjeldatu tõttu.
Millal toimusid majandusteooriates viimati muutused või arengud?
Lisan sellele veel ühe põhjenduse, miks kõrged intressimäärad soodustavad inflatsiooni ja vastupidi ka, miks madalad määrad inflatsiooni allapoole tooks.
Alustavatele ettevõtetele ja väikeettevõtetele on eluliselt oluline odava laenuraha kättesaadavus. Kõrged laenuintressid ei ole probleemiks suurkorporatsioonidele, mis on varasema tegevusega juba piisavalt kapitali kogunud, ei sõltu enam laenurahast ja suudavad raskemad ajad valutumalt üle elada. Seega sellises majanduskeskkonnas nö süüakse turult välja võimalikud konkurendid.
Konkurents on aga ülioluline mõistlike hinnatasemete saavutamiseks ja inflatsiooni pidurdamiseks.
Tasakaalustatud majandus on olulisem, kui lühiajaliselt turgudel toimuv. Pikemas perspektiivis on investorile majanduse hea tervis kõige kasulikum.
Seetõttu tuleks intressimäärasid hakata langetama pigem varem kui hiljem.