Eesti Vabariigi võlakirjad
Log in or create an account to leave a comment
-
Eesti riik pakub esmakordselt Eesti inimestele suunatud võlakirju, mis pakuvad jaeinvestorile kindlat intressi ja võimalust kaubelda Tallinna börsil.
Pakkumise kogumaht: 200 000 000 EUR
Kupong: 3.3%
Nominaal: 100 EUR
Lunastustähtaeg: 16.09.2026
Märkimisperiood: 28.08.2024 - 09.09.2024
LHV klientidele on märkimine tasuta.
Täpsem info leitav börsiteatest (link) -
Kas keegi tark võiks selgitada, miks on jaeinvestoritele suunatud emissiooni kupong madalam kui on sama perioodiga deposiidi intress Eesti kommertspankades? Riigi tagatisega (kuni 100 000 €) deposiit pangas on võimalik hoiustada aastaks intressiga 3,7%-4%. Miks peaks keegi jaeinvestor märkima riigi võlakirju intressiga 3,3%? Kas see emissioon ei ole mitte garanteeritud läbi kukkuma?
-
Kaheaastase depo intress on märksa madalam kui 12 kuu pikkuse oma. LHV, SWED jt pakuvad kaheks aastaks 2,5%.
AGA näiteks Holm, Inbank pakuvad tõesti 3,4-3,5%. Seega väike eraisik võib tänu tagatisfondile saada oma deposiidile pangast veidi kõrgema tootluse.
Institutsionaalsed investorid muidugi hindavad väikepanga riski pisut kõrgemaks kui EV riigiriski. -
Küsimus LHV-le. Kas riigivõlakirja on plaanis võimaldada kasutada võimenduslaenu tagatiseks? Kui jah, siis mis % määraga?
-
"Mati.Maalt"
Kas keegi tark võiks selgitada, miks on jaeinvestoritele suunatud emissiooni kupong madalam kui on sama perioodiga deposiidi intress Eesti kommertspankades? Riigi tagatisega (kuni 100 000 €) deposiit pangas on võimalik hoiustada aastaks intressiga 3,7%-4%. Miks peaks keegi jaeinvestor märkima riigi võlakirju intressiga 3,3%? Kas see emissioon ei ole mitte garanteeritud läbi kukkuma?
äkki see, et võlakirja saad igal ajal maha müüa, depo katkestamise korral kaotad intressi -
> äkki see, et võlakirja saad igal ajal maha müüa, depo katkestamise korral kaotad intressi
Jah, tasub tähele panna, et intresse makstakse ainult kord aastas, ehk et väljumine mõttekas ainult teatud ajal peale intresside maksmist. Teeb natuke paindlikumaks, aga siiski mitte päris igal ajal.. -
Ärge unustage kõrgeid kauplemistasusid vähemalt LHVs või on kavas neid nüüdseks automatiseeritud süsteemis langetada? Ei usu hästi.
-
Kui depost saad kogu põhisumma kätte, siis võlakirja hind on börsil kõikuv. Võlakirja hind võib nii tõusta, langeda kui ka külgsuunas liikuda.
-
"sigala"
Ärge unustage kõrgeid kauplemistasusid vähemalt LHVs või on kavas neid nüüdseks automatiseeritud süsteemis langetada? Ei usu hästi.
Swedis on soodsam: 0,2%, min 3 €. -
Ärge unistage, see võlakiri ei saa olema likviidne kui just mõni pank ei võta endale kohustust likviidsust pakkuda. Ta on küll börsil aga ostu/müügi noteeeringute vahe saab olema selline, et vahet pole. Ehk siis kui ostad siis pead arvestama, et hoiad lõpuni nagu kõikide muude Baltikumi võlakirjade puhul.
-
"ilvez"
> äkki see, et võlakirja saad igal ajal maha müüa, depo katkestamise korral kaotad intressi
Jah, tasub tähele panna, et intresse makstakse ainult kord aastas, ehk et väljumine mõttekas ainult teatud ajal peale intresside maksmist. Teeb natuke paindlikumaks, aga siiski mitte päris igal ajal..
Parandan siis, ei olnud päris korrektne kommentaar. Tsiteerin investeerimiskooli:Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Rahasumma, mis tuleb aga võlakirja eest välja käia erineb sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb ostjal ka ostuhetkeni kogunenud intressisumma (accrued interest) kinni maksta. Hind, mida ostja võlakirja eest peab tasuma (dirty price), võrdub turuhinna ja arvestamishetkeks kogunenud intressi summaga.
-
Lisan, et tavaliselt on võlakirja ostul-müügil ka teenustasu, mis juba sööbki selle väikese teenitava intressi ära.
Juhul muidugi, kui ei tehta väga suures mahus tehinguid. -
Infoks, kõige madalam tehingutasu on SEB-s, 0,1%, min 1€.
-
Irvhambad sotsiaalmeedias:
Riigi võlakirju võiks ka Selveri infoletist saada nagu suitsu ja ID-kaarte.
- Härra, härra, teil on selline patriootlik nägu, võtke patriotismivõlakirju, 3,3 prossa nagu maast leitud!
- Hea küll, andke kümme.
- Paneme ikka tosina täis, põhimõtteliselt ühe paani siis.
- Hea küll, võtan 12. Kas värskeid ID-kaarte on tulnud?
- Hommikul tuli, aga just said otsa. Jäävad siis ainult võlakirjad?
- Üks SuperSumm ja üks Keno ka.
- Olge hea.
- Ärge sisse pakkige, ma hakkan kohe kasutama.
- Võlakirju või lotosid?
- Mõlemaid. -
Nojaa, mingi patriotism võiks ka nagu olla või mis? Nagu ka on välja öeldud et rohevõlakirjadel peabki väiksem intress/tootlus olema kui tavalistel, sest ikkagi rohe, junõu.
/sarkasm/ -
Millegipärast arvan samuti, et suurem osa eratarbijatest ei ole huvitatud riigi võlakirjadesse panustamisest.
Nad oleksid seda juba teinud tähtajaliste hoiuste najal, mis on endiselt suurema tootlusega saadaval.
Nad lihtsalt ei soovi kellegi teise kontol hoiustada, raha peaks olema nende enda juures ja enda kontol...
Kindlasti on olemas erinevaid patrioote ja institutsioone, kes siiski suures osas selle mahu täis märgivad.
Ise siiski ei raatsi, tootlus on liiga väike, ja vaba raha eriti ei ole...
Õnneks ei ei ole mingi finfluencer ja see ei ole mingi mitteinvesteerimise idee, lihtsalt tavalise lihtkodaniku arvamus :) -
Ehkki tingimused ei tundu just ülemäära soodsad, on minu arvates tore, et püütakse kaasata lihtrahvast ka.
Ei pea ju osalema, kui ei soovi, aga võimalus on. Sellega kaob ka vajadus siinsamas foorumis toriseda, et väikeinvestorid segastel asjaoludel taaskord ukse taha jäeti. -
"Solitary"
Küsimus LHV-le. Kas riigivõlakirja on plaanis võimaldada kasutada võimenduslaenu tagatiseks? Kui jah, siis mis % määraga?
Võlakirjad võimenduslaenule tagatist ei anna ning hetkeseisuga ei ole plaanis ka riigivõlakirjadele sellist erandit kehtestada. -
Kuskilt jäi silma ja kirjutan alla > tegemist on säästmis- mitte iinvesteermistootega
-
"ziff"
Irvhambad sotsiaalmeedias:
Riigi võlakirju võiks ka Selveri infoletist saada nagu suitsu ja ID-kaarte.
- Härra, härra, teil on selline patriootlik nägu, võtke patriotismivõlakirju, 3,3 prossa nagu maast leitud!
- Hea küll, andke kümme.
- Paneme ikka tosina täis, põhimõtteliselt ühe paani siis.
- Hea küll, võtan 12. Kas värskeid ID-kaarte on tulnud?
- Hommikul tuli, aga just said otsa. Jäävad siis ainult võlakirjad?
- Üks SuperSumm ja üks Keno ka.
- Olge hea.
- Ärge sisse pakkige, ma hakkan kohe kasutama.
- Võlakirju või lotosid?
- Mõlemaid.
Tegelikult võiks ju igasugu sotsiaaltoetusi ja muid asju, et kellel ülekeskmise palga toetused siis ülejäänud osas saavad võlakirja osakuid, mis garanteerivad toetusemaksja püsimise ka tulevikus. -
Tundub, et intressi mõttes ikka mindi alumise otsa piiri kompama.
Endal jääb märkimata 2-l põhjusel:
1) Oleks soovinud näha vähemalt kvartaalset kupongimakset kui isegi mitte igakuist. Kuna tegemist on rahavoo instrumendiga, siis see oleks kompenseerinud madalapoolset intressi.
2) Sellele rahale oleks võinud riigikaitse sildi külge kleepida ja näidata, et läheb konkreetseteks kaitseinvesteeringuteks. -
Kui varasemalt on institutsionaalsed investorid indikeerinud nõudlust järgnevalt: 3,62% ja 4%
Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju 2023. aasta juunis. Toona kujunes küsitud intressiks 3,62 protsenti.
Rahandusministeerium avab mullu oktoobri alguses emiteeritud 10-aastase võlakirja, et selle mahtu suurendada kuni 500 miljoni euro võrra. Sügisel kujunes võlakirja intressiks 4 protsenti
Siis nüüd tullakse Jüridele ja Maridele pakkuma 3,3%
Ja kõik pangad noogutavad kaasa, et õiglaselt hinnatud :)
Kus on konkurentsi amet? Kartelli kokkulepe :)
Õiglane on 3,8% -
ECB arvutuse põhjal oleks euroala mitte-AAA 2-aastase valitsusvõlakirja yield praegu u 2.6%. 2023 aasta juuni yield curve on samal lehel ka võimalik lahti võtta ja veenduda, et see oli hoopis teistsugune kui täna
Kuna 2.6% oleks selgelt madalam deposiidiintressist, poleks ilmselt mõtet sellega jaeturule vehkima tulla.
Laenu võtja (riigi) vaatepunktist tundub mõistlik maksta nii vähe intressi kui võimalik, isegi kui makstakse "omadele jopedele"? -
LHV enda tähtajaline hoius alates kolmest kuust 3.75%
Tore heategevuslik instrument tõesti -
Ei ole nii. Kuna juba kokku lepitud, kes ostab, siis Malled ja Kalled ei lähe oma soovidega arvesse. Niikuinii neile meeldib Planet 42 ja Bondora.
-
Oleks sellel võlakirjal lipik küljes, et 100% läheb riigikaitsesse, siis võiks patriotismile rõhuda.
Samal ajal valitsus saadab signaale, et "osa" läheb riigikaitsesse ning mingit valitsussektori kulude kokkuhoidu ei tule. Hädine värk -
"MannyEric"
Oleks sellel võlakirjal lipik küljes, et 100% läheb riigikaitsesse, siis võiks patriotismile rõhuda.
Samal ajal valitsus saadab signaale, et "osa" läheb riigikaitsesse ning mingit valitsussektori kulude kokkuhoidu ei tule. Hädine värk
Ka kõrgepalgaline Ligi teeb võlakirjale "reklaami" sellega, et ei osta, kuna raha pole. Kus siis Kalled- Malled selle raha peaks leidma.
Kui läheks 100% riigikaitsesse, siis ostaks ise ka. Praeguse segase määratlusega kindlalt mitte.
Eks õige pea selgub, kui edukaks 1. riigidiil osutub ... -
Väga edukaks, kõik müüakse ära. Ostjad juba ju olemas.
-
"MannyEric"
Oleks sellel võlakirjal lipik küljes, et 100% läheb riigikaitsesse, siis võiks patriotismile rõhuda.
Samal ajal valitsus saadab signaale, et "osa" läheb riigikaitsesse ning mingit valitsussektori kulude kokkuhoidu ei tule. Hädine värk
Oleks sõnum, et see võlakirjadest laekuv raha läheb riigikaitsesse LISAKS.... Lihtsalt selle võlakirjaemisiooni mahu võrra saab riik vähendada oma muid kaitsekulutusi. Praegusel juhul pole ju vahet kas sa tõstad raha ühest taskust teise või teisest taskust esimesse tagasi. -
Ligi, kellest ma siiamaani lugu pidasin, tegi küll margi täis, kui ütles, et võlakirjade ostmiseks raha pole, ise on juba pikka aega suurepalgaline olnud. Võiks öelda kuhu raha kadus.
-
"MSM"
Ligi, kellest ma siiamaani lugu pidasin, tegi küll margi täis, kui ütles, et võlakirjade ostmiseks raha pole, ise on juba pikka aega suurepalgaline olnud. Võiks öelda kuhu raha kadus.
Ütles ju, et maja ehitab. -
Ma ei saa aru, miks siin nii hirmus teiste inimeste raha lugemine käib? Igaüks teab, mida oma rahaga teeb - investeerib, ehitab maja või joob maha. Mis see teiste asi on. Nagu Kroonikat loeks...
-
"AGM"
Ma ei saa aru, miks siin nii hirmus teiste inimeste raha lugemine käib? Igaüks teab, mida oma rahaga teeb - investeerib, ehitab maja või joob maha. Mis see teiste asi on. Nagu Kroonikat loeks...
Ligi oleks võinud ju riigimehelikult eeskuju näidata, et märgib aktsiaid. See tema väide on ju läbikukkumine.
Samas ka naljakas, et riigil pole raha ja sama riigi rahandusministril samuti. Kuidas siis sellises koosluses riigi rahandust korraldatakse? -
Miks Ligi peaks neid ostma, kui on kokkulepe, et pensionifondid ostavad kõik ära, kui vaja.
-
Kes meist tahaks koguda raha pensionifondi, mille tootlus jääb alla eeldatavale inflatsioonile? Pakuks, et isegi lihtlabane indeksfond suudab paremat tootlust näidata.
-
Ei ole kokkuleppe, on antud korraldus, et kui tavaline kodanik ei osta siis ostab II samms kõik kokku... Ei ole tavainimesel sellest võlakirjast kuidagi pääsu..
-
Krt, tegu ei ole annetuste kogumise kampaaniaga. Kellele intress ja tähtaeg sobib, see ostab. Kui vaja pole, ära osta ja ära vingu. Kui kogu summa müügiks ei lähe, tehakse järgmine kõrgemal tasemel.
-
Huvitav, mis vormis selline korraldus ka anti? Ligi kutsus fondihaldurid superministeeriumi nõupidamisteruumi, pani igaühe ette paberi numbriga, kui palju vaja osta ja mainis jutu jätkuks, et iga ostukvooti mittetäitva fondi juhtkond võib sattuda ootamatult rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadustega pahuksisse?
-
Pakkumine tuleks siduda valitsuse usaldusküsimusega. Kui füüsilised isikud (Jürid/Marid) panevad pakkumise täis, siis jääb valitsus püsima...
-
"isonts"
Ei ole kokkuleppe, on antud korraldus, et kui tavaline kodanik ei osta siis ostab II samms kõik kokku... Ei ole tavainimesel sellest võlakirjast kuidagi pääsu..
Kui sul on pension indeksfondis, siis pääsed küll. Kindlasti on ka teisi fonde, mis võlakirjadesse ei investeeri. -
"Margo1"
Pakkumine tuleks siduda valitsuse usaldusküsimusega. Kui füüsilised isikud (Jürid/Marid) panevad pakkumise täis, siis jääb valitsus püsima...
Kui see oleks nii, siis rahvale neid võlakirju poleks pakutud.
Meil on olnud rahvaaktsiaid, nüüd siis pakutakse rahvavõlakirju. Ei tea, kas Lätis- Leedus ka nii on olnud.
Sellega poliitikud tahavad näidata vaid head nägu, et nii väga nad hoolivad rahvast.: kes ei märgi- see on ise loll, et ei taha riiki aidata ja sellega natuke jäätiseraha teenida. -
"isonts"
Ei ole kokkuleppe, on antud korraldus, et kui tavaline kodanik ei osta siis ostab II samms kõik kokku... Ei ole tavainimesel sellest võlakirjast kuidagi pääsu..
Palun viidet allikale, millel see väide põhineb. Aitäh! -
Riigikassa juht Janno Luurmees: kui väikeinvestoril napib huvi, ostavad riigivõlakirjad ära kohalikud pensionifondid.
Swedbanki kapitaliturgude juht Alan Marnot: Võlakirjadega hakatakse kauplema börsil. See võimaldab võlakirjast ka varem väljuda ja see peaks muutma selle huvitavaks ka neile investoritele, kes hoiavad täna raha arvelduskontol,
Marnoti sõnul eeldab pank, et võlakirjast on huvitatud kohalikud konservatiivsed pensionifondid ja pankade enda treasury'd.
Endine rahandusminister Sõerd: Asi pole pakutavas intressimääras, vaid selles, et riigi võlakiri võrreldes tähtajalise hoiusega on likviidne. -
Tähtajalise hoiuse saab ju iga hetk välja võtta ja kaotab ainult kogutud intressi. Hetkel on alla aasta tähtajalise hoiuse intress kõrgem kui aastane. Sõerd ajas vist midagi sassi või ongi see kohalike endiste ja praeguste reformierakonna rahandusministrite tase?
-
Pidev rahulolematus on sageli vaid suhtumise ja maailmavaate küsimus. On kummaline, et kui avalikult kaubeldavaid riigi võlakirju ei olnud, siis oli see probleem. Nüüd, kui nendega algust tehakse, on jälle halvasti. Tegelikult on kaubeldavate riigivõlakirjade turuletulekut oodatud 20+ aastat. Kapitalituru seisukohast ei ole esmatähtis, millise intressimääraga võlakirju emiteeritakse, vaid hoopis see, millisel tootluse tasemel need igal ajahetkel kauplevad. See on väga oluline akadeemilisema väärtuse hindamise ja selle sisendiks oleva riigi riskivaba tulumäära määramise seisukohast.
Enne kui teha tõsist kriitikat, tasuks vaadata, millisel tasemel kauplevad täna näiteks A1-A3 reitinguga riigivõlakirjad. Keegi ei ole sunnitud seda instrumenti ostma. Kui see mingil põhjusel ei sobi, siis ei sobi ja mis seal ikka rohkem tuututada.
Samas on tore, et lõpuks tehakse esimesi samme selle instrumendi turule toomiseks. Kuidas see välja kukub, saab näha, aga algatus on igal juhul positiivne. -
Nii lihtne see pole. Tähtajalise hoiuse tingimused kehtestab ja muudab pank. Hoiukontole ei saa teha täiendavaid sissemakseid ega sellelt väljamakseid. Hoiustajal ei ole õigust hoiusummat hoiustamisperioodi jooksul käsutada. Pangal on õigus ühepoolselt muuta lepingu tingimusi. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei maksa pank
hoiustajale jooksva hoiustamisperioodi eest intressi ning peab igakuiselt väljamakstud intressi kinni väljamakstavast hoiusummast. Pangal on õigus kontolt kinni pidada kõik lepinguga seotud ja hinnakirjaga kehtestatud tasud. Pank rahuldab hoiuse ennetähtaegse lõpetamise avalduse 15. pangapäeva jooksul selle saamisest. ja nii edasi ja nii edasi. -
Kõik ju tore, et pakutakse. Paljudel seisab raha niisama kontol, ei viitsita isegi deposiiti panna.
Lihtsalt siin kuluks teavitus ära, et Kalled-Malled ei tormaks100eurot investeerima, kus juba 6-eurine teenustasu sööb absoluutselt kogu 2-aastase tootluse ära. Lisaks veel maksuamet tahab oma noosi -
"privador"
Kõik ju tore, et pakutakse. Paljudel seisab raha niisama kontol, ei viitsita isegi deposiiti panna.
Lihtsalt siin kuluks teavitus ära, et Kalled-Malled ei tormaks100eurot investeerima, kus juba 6-eurine teenustasu sööb absoluutselt kogu 2-aastase tootluse ära. Lisaks veel maksuamet tahab oma noosi
Miks LHVs 6+ € maksta, kui Swedis saaks soodsamalt? -
Märkimine on ju tasuta.
-
Holm pangal näitab aastase hoiuse intressiks 3,90% ja kui panna, siis ikka jagada hoius tükkideks, juhul kui peaks tekkima soov vb osa raha välja võtta. Iseküsimus, kui likviidsed need nn reformierakonna riigivõlakirjad on ja vb tuleb need hoopis odavamalt ära müüa, kui tekib vajadus raha järgi.
