Investeerimisõpik

Läbi aegade on olnud populaarne indeksitesse investeerimine, sest indeksite liikumised on lihtsamini aimatavad kui aktsiate liikumised ja pakuvad negatiivseid üllatusi vähem. Tavaliselt investeeritakse indeksit jälgivasse lepingulisse fondi, kuid viimasel ajal on tekkinud võimalus investeerida ka indeksit jälgivatesse aktsiatesse.

Kogu indeksit või indeksi sektorit jälgivat aktsiat kutsuvad investorid Spideriks.
Aktsiatel on neli eelist indeksifondi ees:

1. Aktsiaid saab osta iga maakleri käest, fondi ainult fondijuhilt.
2. Aktsiahind liigub kogu päeva vältel, fondil fikseeritakse hind kord päevas.
3. Aktsiat saab osta-müüa igal ajal, fondiosakutega ei käi asi nii lihtsalt.
4. Aktsiat saab müüa lühikeseks, kasutada alusvarana optsioonidele.

Teisest küljest on indeksaktsiate ostukulud suuremad. Üldiselt sobivad indeksfondid rohkem pikemaajalistele investoritele, kes moodustavad portfelli aastatepikkust horisonti silmas pidades ja indeksaktsiad jälle lühiajalistele investoritele, kes püüavad kasu lõigata turukõikumistest.

Passiivne investeerimisstrateegia, mille puhul luuakse selline portfell, mis peegeldab mõnda tuntud indeksit, näiteks indeksit S&P 500.

Sünonüüm: indekseerimine.

Vt ka: indeksifond.

Investeerimisfond, mis investeerib indeksite koostisosadesse sihiga saavutada fondi tootlus sarnaselt valitud indeksiga. Kuna portfelliga seotud otsused tehakse automaatselt ja tehinguid toimub harva, on indeksifondi kulutused väiksemad kui aktiivselt juhitud fondil.

USA-s kasutusel olev eraisikukonto, mis võimaldab tulumaksuvabalt säästa kuni 6000 USD aastas. Sellise pensionikonto kasutamiseks tulumaksuvabalt peavad olema täidetud kindlad nõuded, vastasel korral maksustatakse sissemakstavad summad. Väljamakseid alustatakse siis, kui konto omanik on saanud 59,5-aastaseks. Väljamaksed maksustatakse.

Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest.

Näitab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt.

Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud

Investeerimisettevõte, mis kogub aktsionäridelt raha ning investeerib seda mitmesugustese väärpaberitesse (nt aktsiad ja võlakirjad). Fond tagab oma osakute likviidsuse, ostes need osanike soovil tagasi. Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud.

Vt ka: fond.