Fosforiit ja Narva Elektrijaamad - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Fosforiit ja Narva Elektrijaamad

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Uue iseseisvusaja üks esimesi etappe oli fosforiidikaevandamise vastu võitlemine.
    Fosforiidikaevandamine oli keskkonnaohtlik ja ebarentaabel.

    Nüüd 13. aastat hiljem ei tundub, et praegused võimulolijad ei mäleta tuhkagi peetud võitlusest.

    Põlevkivi kaevandamine ja elektrienergiaks kütmine on samuti keskkonnaohtlik ja ebarentaabel, sest tänu energiaturgude avamisele on võimalik osta välismaalt hoopis odavamat kütust.

    Jätame parem põlevkivi kütmise tulevikku, siis kui tõesti enam midagi muud pole peale hakata.
  • seda aega meie vist ei näe, kui enam midagi ahju panna pole.
  • Praeguses mahus kaevandamisel(12M tonni aastas) jätkuks põlevkivi 80 aastaks(?), räägitud on Suncori tulemisest, siis jätkuks põlevkivi 30 aastaks(?).
  • Teadlased ütlevad, et eesti põlevkiviga polegi muud teha kui ahju ajada. Kahju, et meie teaduse areng on sellisel tasemel.
    Muide, minu meelest on veel õudsam, kui me hakkame põllul midagi kasvatama ahju ajamiseks (energia tootmiseks). Huvitav, kas maa kurnamisel on ka piirid?
  • Debating Next-Generation Nuclear Waste
    In Finland, Nuclear Renaissance Runs Into Trouble

    Tuumajaama asukoht peaks olema Toolse kaevanduse peal. Soomlastel paistavad asjad kallimaks minevat.
    Puhta fosfori tootmine termoprotsessiga on väga tulutoov.
  • / Muide, minu meelest on veel õudsam, kui me hakkame põllul midagi kasvatama ahju ajamiseks
    /(energia tootmiseks). Huvitav, kas maa kurnamisel on ka piirid?

    Päris suurel osal Eesti territooriumist ei kasvatata midagi (kasvab võsa omal algatusel). Maa kurnamisel hävitavaid piire pole, enamus sellest, mis ahjus põletataxe, satub õhku ja ringiga taimedesse tagasi. Pidevalt samal alal siiski sama kultuuri edukalt kasvatada ei õnnestu.
  • wifebeater , kõik on väga ilus. Aga selle võsa kokkukorjamine läheb lihtsalt metsikult kalliks (loe : materjali- ja energiakulukaks).
  • Selge see, et põlevkivienergia tuleb kordades odavamlt kätte, kui kraavipervedelt võsa lõigata. Kui kuskil heinamaal kasvama panna, kus ta masinatega saax maha niita ja kokku korjata, siis ehk.. oleneb mitu KW/ha aastas energiat kasvab.
  • Ntx USAs energiamaisi kasvatamine tasub küll ära, isegi hoolimata sellest, et seal fossiilsetele kütustele akciisi peale pandud pole.
  • wifebeater , räägi veidi lähemalt sellest energiamaisist. Mida sellest saadakse, mis hinnaga ja mõtle kas võrdlus võsaga pole teps mitte vale? Oled sa kohanud USA-s 200MW -seid ahjusid mida köetakse energiamaisiga, et elektrit toota? Ma sain aru et võsakasvatuse-idee on ikkagi selle asendamine põlevkiviga elektri tootmiseks.
  • wifebeater, sinu poolt kasutatud mõõtühikuga (KW/ha) võib mõõta võimsust (kW) pindalaühiku (ha) kohta, energia mõõtühikuks praktikas on KWh.
    Kui võrrelda erinevaid energia saamise protsesse, siis kõige olulisema asjana tuleb silmas pidada protsessi kasutegurit ehk kulutatud energia suhet saadud energiasse.
  • KWh/ha/ajaühik olex jah kindlasti õigem ja arusaadavam kirjapilt, ainult, et matemaatiliselt asjale lähenedes koonduvad ajaühikud välja. Ntx aasta peale keskmistatud 0,2 KW/ha puhul toodab see ala ~1,8 MWh energiat hektari kohta aastas.

    Karta on, et energia tootmisex võsa speciaalselt kasvatada vähemalt lähiajal veel ei tasu ning sellises koguses kasvatamisex, et põlevkivi asendada, pole Eestis ruumigi. Kuid kraave ning maanteede ääri tuleb võsast paratamatult puhastada, Saaremaal kasvavad puisniidud võssa, kuna ei peeta enam nii palju lambaid jne. Praegu see võsa, kui ta maha võetaxe, siis põletataxe, või jäetaxe niisama kõdunema. Võix ju paar mõnekümne MW-st kombijaama olla võsast energia tootmisex, taolist nagu neid mõnel pool prügilate juurde ehitataxe. Väixetel jaamadel on väixem soojusinerts ja ehk õnnestub neid tuulegeneraatorite ebaühtlase elektritootmise tasakaalustamisex kasutada. Ehk tasux isegi väixeid põlevkivil ja on-off režiimis töötavaid auruturbiine ehitada tuulegeneraatorite tasakaalustamisex?
  • Artiklis mitu asjalikku mõtet, aga meedia pealkiri fosforiidi kaevandamise ideest.
    Kui rääkida fosforiidi kaevandamisest Eestis, siis minu seisukoht on, et Norra naftafondiga sarnase fondi käimalükkamine on miinimum.
    Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.
  • Kaevandamine võiks toimida nii, et kõrval oleks ka selle sama fosforiidi väärindamise tehas. Niisama välja vedamiseks oleks küll kurb (:
  • Kabala, Savisaar pärandas piirangud, komplekskaevandamine, tuumajaam, et energiat P4 välja kuumutada, ja lõpuks kas pädevus on olemas/alles. Belgia Prayon toob forforimaagi Maroccost. Prayon oleks ilmselt ka Eesti tootmise omanik, sponsor, partner vms: https://www.prayon.com/en/company/#locations
    Ainult küsimused, vastuseid keegi ei tea ja loobitakse loosungeid.
  • "m3k3t"
    Kaevandamine võiks toimida nii, et kõrval oleks ka selle sama fosforiidi väärindamise tehas. Niisama välja vedamiseks oleks küll kurb (:


    Kui juba, siis on seal üht-teist väärtuslikku veel: Fosforiidis leidub aga ka märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle, nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium, mistõttu on fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste muldmetallide toormeks. Haruldased muldmetallid on olulised komponendid nii pooljuhtide, LCD-ekraanide kui ka LED-tulede valmistamisel, aga ka energiamajanduses, sh tuulegeneraatorite tootmisel. https://www.egt.ee/tegevusvaldkonnad-ja-eesmargid/maapoueressursid/fosforiit-ja-kaasnevad-ressursid
  • Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
  • "PeaLiK"
    Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.


    Jah, meile jäävad viisud. Eks ka tööjõud tuuakse suuresti sisse. Mingid tööjõumaksud saame, aga jäävad ka jäägid ja sitt keskkond.
  • "PeaLiK"
    Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.


    Ma loodan, et sellega alustatakse kiiremini, et põlevkivi kokkutõmbamisel ära kasutada Ida-Virumaa olemasolevaid kaevureid. Kui see järjepievus ära käest libiseb, et minu vanaisa oli kaevur ja isa on kaevur, siis kust neid uusi kaevureid võtta. Kui EE sellega tegeleb, siis loodetavasti selline plaan on.
  • "PeaLiK"
    Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.


    On võimalik ka, et mõni kolmas tegija tuleb kulisside tagant. Lobitöö käib.
  • Mõni erakond mõne sidruni saab, aga eks see pärlite eest ära antakse.
  • "velvo"

    Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.

    Ahah, et teeme pea kõik eestlased miljonärideks :) Mingi tagasihoidlik triljon kulub selleks...
  • Kui Eestis kunagi fosforiiti kaevandada, siis peaks seda tegema vaid riigile kuuluv äriühing nt Eesti Energia, nii säilib kerge lootus, et raha ei "libise" reformistidega sõbralikes suhetes ettevõtete taskutesse.
    Kui ajalugu meenutada, siis kindlasti on see vaid puhas juhus, et koos reformistist kliimaministriga on läinud tuliseks tuumajaama promomiseks igas kanalis ning seegi on kindlasti vaid puhas juhus, et enne tuumajaamaga tegelemist tegeles endine reformist Kallemets VKG-s fosforiidi kasutuselevõtu uuringutega. Selge see, et igale eraettevõttele on maapõue uuringud kulukas lõbu + palju takistusi mistõttu oleks palju kasulikum kui riik ise oma raha eest uuringud ära teeb ja tee lahti lükkab. Kindlasti on see ka puhas juhus, et Michali majandusministriks oleku ajal 2016.a. siirdus Kallemets ministeeriumisse nõunikuks, mis võttis ette Eesti Geoloogiateenistuse loomise ning kui see loodud siis asus sinna etteotsa ja said riigi rahaga kenasti kõik uuringud tehtutud. See on ka kindlasti puhas juhus, et reform koalitsioonileppes soovis EE-d tükeldada ja ka põlevkivi kaevandamise EE-st eraldada, see ikka kõik "parema juhtimise ning konkurentsi" nimel ning mingeid seoseid reformimeelsete rahastamisega ei tasu otsida.
  • "peeter82"
    "velvo"

    Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.

    Ahah, et teeme pea kõik eestlased miljonärideks :) Mingi tagasihoidlik triljon kulub selleks...


    Ei mõelnud kõiki eestlasi vaid neid kes sündisid enne fosforiidisõda. Aga suures plaanis vahet ei ole.
    Ütleme siis, et kümne aasta peale triljon.
    Võrreldavuseks, et kogu see krempel ei maksaks suurt rohkem kui üks Alphabet (GOOGL).
    Võiks küll väita, et räägime ulmelistest summadest, aga fosforiidi kaevandamine peabki olema eestlaste jaoks teine dimensioon.
    See ei ole see, et vaadake - elaniku kohta tuleb sada tuhhi - kui maa seest leitud, ei, see on see koht kus võrdleme saudide naftaväljadega.
    Hoopis teine maailm, mida ongi raske ette kujutada.
    Niikaua kui fosforiidi kaevandamine ei ole selliselt tulus, siis me ei hakka oma loodust reostama.
  • Koore riisub see, kes toodab rikastatud fosforiidist (phosphate rock) fosforväetise (DAP - diammooniumfosfaat). Rikastatud fosforiidi maailmaturuhind on hetkel $152/t (Maroko maagihinna põhjal); fosforväetise oma: $596/t. Eesti geoloogiateenistuse hinnangul on fosforiidi kaevandamise ja rikastamise omahind 110–120 eurot tonni kohta (ja selle hinnangu usalduspiirid on suured). Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.

    Kogu selle fosforiiditeemalise kädina taga on loomulikult see, et Hiina keelas eelmise aasta sügisel väetiseekspordi, avastades et neil endalgi tuleb sellest kraamist puudu ja nüüd käivad fosforiiditootjad kõiki uksi kraapimas, kus tootmiseks vajalikku toorainet saada võiks. Eestis ilmselt on mõned uksed neile avanenud.
  • "PeaLiK"
    Koore riisub see, kes toodab rikastatud fosforiidist (phosphate rock) fosforväetise (DAP - diammooniumfosfaat). Rikastatud fosforiidi maailmaturuhind on hetkel $152/t (Maroko maagihinna põhjal); fosforväetise oma: $596/t. Eesti geoloogiateenistuse hinnangul on fosforiidi kaevandamise ja rikastamise omahind 110–120 eurot tonni kohta (ja selle hinnangu usalduspiirid on suured). Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.

    Kogu selle fosforiiditeemalise kädina taga on loomulikult see, et Hiina keelas eelmise aasta sügisel väetiseekspordi, avastades et neil endalgi tuleb sellest kraamist puudu ja nüüd käivad fosforiiditootjad kõiki uksi kraapimas, kus tootmiseks vajalikku toorainet saada võiks. Eestis ilmselt on mõned uksed neile avanenud.


    Panna E200 personaal-e-riigi, 200MEUR fosforiidi alla oleks kasum selle järgi vähemalt 4-5x. Kahjuks muidugi pole mõtet loota, viiakse välja nagu ka puitu?
  • "PeaLiK"
    Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.



    Ilmselgelt peaks selle fosforiidi kaevandamise ja väärindamisega tegelema riigi enamusosalusega ettevõte. Et ei juhtuks nii, et 30 aastaks kaevandusloa saanud firma müüakse ära hiinlastele või araablastele. Selleks, et oskusteavet ja suutlikust omava firmaga ühisettevõttesse 51%+ sisse minna on laenu võtmine igati OK
    Kristjan Miikael (kuidas iganes see nimi kirjutatakse :)) vist isegi pomises Esimeses stuudios midagi rahvusliku heaolu fondi loomisest, nagu Norras
  • Kas sa arvad, et seda riigi osa mingi aasta X pärast erastada ei saa? Või mingeid puuke külge istutada, et sidrun õiges suunas veereks ja finantstulemused liiga head poleks?
  • Viimane kord kui Eestis fosforiiti töödeldi, siis protsess oli umbes selline: kallati fosforimaak, ehk koorikloomade sgu katlasse, segati mingi ainega, mis koorikloomad peale tõstis, siis riisuti need kokku ja jahvatati väetiseks.
    Mõni keemik võiks uutest tehnoloogiatest rääkida, kuid väetise ja odavamate kaupade jaoks seda välja kaevata pole mõtet. P4 kristallid maksavad vist kuskil 50k kilo vms.
    Ma kahtlen, kas need tehnoloogiad on hetkel ostetavad, et päris raha teenida.
  • tonis, see protsess, mida kirjeldad käib superfosfaadi (mitte DAP) tootmise kohta ja see "mingi aine" on väävelhape. Superfosfaat on DAP tootmisel üks sisenditest.
  • Kas mitte tonise kirjeldatud protsess ei ole hoopis fosforiidijahu tootmine. Seda külvati nõukaajal põldudele ühtlasi lupjamse eesmärgil ja oli eriline fosforiidi raiskamine, sest fosfor on selles vees lahustumatul kujul. Mulla Ph tõstmiseks oli seda vaja külvata suurtes kogustes.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon