Fosforiit ja Narva Elektrijaamad
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Uue iseseisvusaja üks esimesi etappe oli fosforiidikaevandamise vastu võitlemine.
Fosforiidikaevandamine oli keskkonnaohtlik ja ebarentaabel.
Nüüd 13. aastat hiljem ei tundub, et praegused võimulolijad ei mäleta tuhkagi peetud võitlusest.
Põlevkivi kaevandamine ja elektrienergiaks kütmine on samuti keskkonnaohtlik ja ebarentaabel, sest tänu energiaturgude avamisele on võimalik osta välismaalt hoopis odavamat kütust.
Jätame parem põlevkivi kütmise tulevikku, siis kui tõesti enam midagi muud pole peale hakata. -
seda aega meie vist ei näe, kui enam midagi ahju panna pole.
-
Praeguses mahus kaevandamisel(12M tonni aastas) jätkuks põlevkivi 80 aastaks(?), räägitud on Suncori tulemisest, siis jätkuks põlevkivi 30 aastaks(?).
-
Teadlased ütlevad, et eesti põlevkiviga polegi muud teha kui ahju ajada. Kahju, et meie teaduse areng on sellisel tasemel.
Muide, minu meelest on veel õudsam, kui me hakkame põllul midagi kasvatama ahju ajamiseks (energia tootmiseks). Huvitav, kas maa kurnamisel on ka piirid? -
Debating Next-Generation Nuclear Waste
In Finland, Nuclear Renaissance Runs Into Trouble
Tuumajaama asukoht peaks olema Toolse kaevanduse peal. Soomlastel paistavad asjad kallimaks minevat.
Puhta fosfori tootmine termoprotsessiga on väga tulutoov. -
/ Muide, minu meelest on veel õudsam, kui me hakkame põllul midagi kasvatama ahju ajamiseks
/(energia tootmiseks). Huvitav, kas maa kurnamisel on ka piirid?
Päris suurel osal Eesti territooriumist ei kasvatata midagi (kasvab võsa omal algatusel). Maa kurnamisel hävitavaid piire pole, enamus sellest, mis ahjus põletataxe, satub õhku ja ringiga taimedesse tagasi. Pidevalt samal alal siiski sama kultuuri edukalt kasvatada ei õnnestu. -
wifebeater , kõik on väga ilus. Aga selle võsa kokkukorjamine läheb lihtsalt metsikult kalliks (loe : materjali- ja energiakulukaks).
-
Lisaks ka tööjõukulud.
-
Selge see, et põlevkivienergia tuleb kordades odavamlt kätte, kui kraavipervedelt võsa lõigata. Kui kuskil heinamaal kasvama panna, kus ta masinatega saax maha niita ja kokku korjata, siis ehk.. oleneb mitu KW/ha aastas energiat kasvab.
-
Ntx USAs energiamaisi kasvatamine tasub küll ära, isegi hoolimata sellest, et seal fossiilsetele kütustele akciisi peale pandud pole.
-
USA-s on sel ju räiged subsiidiumid.
-
wifebeater , räägi veidi lähemalt sellest energiamaisist. Mida sellest saadakse, mis hinnaga ja mõtle kas võrdlus võsaga pole teps mitte vale? Oled sa kohanud USA-s 200MW -seid ahjusid mida köetakse energiamaisiga, et elektrit toota? Ma sain aru et võsakasvatuse-idee on ikkagi selle asendamine põlevkiviga elektri tootmiseks.
-
wifebeater, sinu poolt kasutatud mõõtühikuga (KW/ha) võib mõõta võimsust (kW) pindalaühiku (ha) kohta, energia mõõtühikuks praktikas on KWh.
Kui võrrelda erinevaid energia saamise protsesse, siis kõige olulisema asjana tuleb silmas pidada protsessi kasutegurit ehk kulutatud energia suhet saadud energiasse. -
KWh/ha/ajaühik olex jah kindlasti õigem ja arusaadavam kirjapilt, ainult, et matemaatiliselt asjale lähenedes koonduvad ajaühikud välja. Ntx aasta peale keskmistatud 0,2 KW/ha puhul toodab see ala ~1,8 MWh energiat hektari kohta aastas.
Karta on, et energia tootmisex võsa speciaalselt kasvatada vähemalt lähiajal veel ei tasu ning sellises koguses kasvatamisex, et põlevkivi asendada, pole Eestis ruumigi. Kuid kraave ning maanteede ääri tuleb võsast paratamatult puhastada, Saaremaal kasvavad puisniidud võssa, kuna ei peeta enam nii palju lambaid jne. Praegu see võsa, kui ta maha võetaxe, siis põletataxe, või jäetaxe niisama kõdunema. Võix ju paar mõnekümne MW-st kombijaama olla võsast energia tootmisex, taolist nagu neid mõnel pool prügilate juurde ehitataxe. Väixetel jaamadel on väixem soojusinerts ja ehk õnnestub neid tuulegeneraatorite ebaühtlase elektritootmise tasakaalustamisex kasutada. Ehk tasux isegi väixeid põlevkivil ja on-off režiimis töötavaid auruturbiine ehitada tuulegeneraatorite tasakaalustamisex? -
Artiklis mitu asjalikku mõtet, aga meedia pealkiri fosforiidi kaevandamise ideest.
Kui rääkida fosforiidi kaevandamisest Eestis, siis minu seisukoht on, et Norra naftafondiga sarnase fondi käimalükkamine on miinimum.
Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi. -
Kaevandamine võiks toimida nii, et kõrval oleks ka selle sama fosforiidi väärindamise tehas. Niisama välja vedamiseks oleks küll kurb (:
-
Kabala, Savisaar pärandas piirangud, komplekskaevandamine, tuumajaam, et energiat P4 välja kuumutada, ja lõpuks kas pädevus on olemas/alles. Belgia Prayon toob forforimaagi Maroccost. Prayon oleks ilmselt ka Eesti tootmise omanik, sponsor, partner vms: https://www.prayon.com/en/company/#locations
Ainult küsimused, vastuseid keegi ei tea ja loobitakse loosungeid. -
"m3k3t"
Kaevandamine võiks toimida nii, et kõrval oleks ka selle sama fosforiidi väärindamise tehas. Niisama välja vedamiseks oleks küll kurb (:
Kui juba, siis on seal üht-teist väärtuslikku veel: Fosforiidis leidub aga ka märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle, nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium, mistõttu on fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste muldmetallide toormeks. Haruldased muldmetallid on olulised komponendid nii pooljuhtide, LCD-ekraanide kui ka LED-tulede valmistamisel, aga ka energiamajanduses, sh tuulegeneraatorite tootmisel. https://www.egt.ee/tegevusvaldkonnad-ja-eesmargid/maapoueressursid/fosforiit-ja-kaasnevad-ressursid -
Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
-
"PeaLiK"
Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
Jah, meile jäävad viisud. Eks ka tööjõud tuuakse suuresti sisse. Mingid tööjõumaksud saame, aga jäävad ka jäägid ja sitt keskkond. -
"PeaLiK"
Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
Ma loodan, et sellega alustatakse kiiremini, et põlevkivi kokkutõmbamisel ära kasutada Ida-Virumaa olemasolevaid kaevureid. Kui see järjepievus ära käest libiseb, et minu vanaisa oli kaevur ja isa on kaevur, siis kust neid uusi kaevureid võtta. Kui EE sellega tegeleb, siis loodetavasti selline plaan on. -
"PeaLiK"
Ma olen suht kindel, et lähema 15 aasta jooksul lüüakse kopp maasse. Viimase aja lobisurve on olnud muljetavaldav. Ainus allesjäänud küsimus vast see, et kas kraamile paneb käpad peale OCP Group või hiinlased.
On võimalik ka, et mõni kolmas tegija tuleb kulisside tagant. Lobitöö käib. -
Mõni erakond mõne sidruni saab, aga eks see pärlite eest ära antakse.
-
"velvo"
Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.
Ahah, et teeme pea kõik eestlased miljonärideks :) Mingi tagasihoidlik triljon kulub selleks... -
Kui Eestis kunagi fosforiiti kaevandada, siis peaks seda tegema vaid riigile kuuluv äriühing nt Eesti Energia, nii säilib kerge lootus, et raha ei "libise" reformistidega sõbralikes suhetes ettevõtete taskutesse.
Kui ajalugu meenutada, siis kindlasti on see vaid puhas juhus, et koos reformistist kliimaministriga on läinud tuliseks tuumajaama promomiseks igas kanalis ning seegi on kindlasti vaid puhas juhus, et enne tuumajaamaga tegelemist tegeles endine reformist Kallemets VKG-s fosforiidi kasutuselevõtu uuringutega. Selge see, et igale eraettevõttele on maapõue uuringud kulukas lõbu + palju takistusi mistõttu oleks palju kasulikum kui riik ise oma raha eest uuringud ära teeb ja tee lahti lükkab. Kindlasti on see ka puhas juhus, et Michali majandusministriks oleku ajal 2016.a. siirdus Kallemets ministeeriumisse nõunikuks, mis võttis ette Eesti Geoloogiateenistuse loomise ning kui see loodud siis asus sinna etteotsa ja said riigi rahaga kenasti kõik uuringud tehtutud. See on ka kindlasti puhas juhus, et reform koalitsioonileppes soovis EE-d tükeldada ja ka põlevkivi kaevandamise EE-st eraldada, see ikka kõik "parema juhtimise ning konkurentsi" nimel ning mingeid seoseid reformimeelsete rahastamisega ei tasu otsida. -
"peeter82"
"velvo"
Selleks, et fosforiiti kaevandada, peab see olema nii tasuv, et tuleb öelda selgelt välja - iga inimene kes on sündinud Eestis enne 1987 aastat, ja on eestlane, saab järgmise kümne aasta jooksul iga aasta 100 tuhat oma kontole. Siis räägime edasi.
Ahah, et teeme pea kõik eestlased miljonärideks :) Mingi tagasihoidlik triljon kulub selleks...
Ei mõelnud kõiki eestlasi vaid neid kes sündisid enne fosforiidisõda. Aga suures plaanis vahet ei ole.
Ütleme siis, et kümne aasta peale triljon.
Võrreldavuseks, et kogu see krempel ei maksaks suurt rohkem kui üks Alphabet (GOOGL).
Võiks küll väita, et räägime ulmelistest summadest, aga fosforiidi kaevandamine peabki olema eestlaste jaoks teine dimensioon.
See ei ole see, et vaadake - elaniku kohta tuleb sada tuhhi - kui maa seest leitud, ei, see on see koht kus võrdleme saudide naftaväljadega.
Hoopis teine maailm, mida ongi raske ette kujutada.
Niikaua kui fosforiidi kaevandamine ei ole selliselt tulus, siis me ei hakka oma loodust reostama. -
Koore riisub see, kes toodab rikastatud fosforiidist (phosphate rock) fosforväetise (DAP - diammooniumfosfaat). Rikastatud fosforiidi maailmaturuhind on hetkel $152/t (Maroko maagihinna põhjal); fosforväetise oma: $596/t. Eesti geoloogiateenistuse hinnangul on fosforiidi kaevandamise ja rikastamise omahind 110–120 eurot tonni kohta (ja selle hinnangu usalduspiirid on suured). Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.
Kogu selle fosforiiditeemalise kädina taga on loomulikult see, et Hiina keelas eelmise aasta sügisel väetiseekspordi, avastades et neil endalgi tuleb sellest kraamist puudu ja nüüd käivad fosforiiditootjad kõiki uksi kraapimas, kus tootmiseks vajalikku toorainet saada võiks. Eestis ilmselt on mõned uksed neile avanenud. -
"PeaLiK"
Koore riisub see, kes toodab rikastatud fosforiidist (phosphate rock) fosforväetise (DAP - diammooniumfosfaat). Rikastatud fosforiidi maailmaturuhind on hetkel $152/t (Maroko maagihinna põhjal); fosforväetise oma: $596/t. Eesti geoloogiateenistuse hinnangul on fosforiidi kaevandamise ja rikastamise omahind 110–120 eurot tonni kohta (ja selle hinnangu usalduspiirid on suured). Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.
Kogu selle fosforiiditeemalise kädina taga on loomulikult see, et Hiina keelas eelmise aasta sügisel väetiseekspordi, avastades et neil endalgi tuleb sellest kraamist puudu ja nüüd käivad fosforiiditootjad kõiki uksi kraapimas, kus tootmiseks vajalikku toorainet saada võiks. Eestis ilmselt on mõned uksed neile avanenud.
Panna E200 personaal-e-riigi, 200MEUR fosforiidi alla oleks kasum selle järgi vähemalt 4-5x. Kahjuks muidugi pole mõtet loota, viiakse välja nagu ka puitu? -
"PeaLiK"
Kuivõrd Eestis mingit fosforväetise tootmisvõimsust pole ja riigi poolt selle loomiseks vajalikku kapitali, oskusteavet ja suutlikkust pehmelt öeldes kuskilt ei paista, siis riigile ilmselt pudenekski selle pealt heal juhul mingi 30 €/t.
Ilmselgelt peaks selle fosforiidi kaevandamise ja väärindamisega tegelema riigi enamusosalusega ettevõte. Et ei juhtuks nii, et 30 aastaks kaevandusloa saanud firma müüakse ära hiinlastele või araablastele. Selleks, et oskusteavet ja suutlikust omava firmaga ühisettevõttesse 51%+ sisse minna on laenu võtmine igati OK
Kristjan Miikael (kuidas iganes see nimi kirjutatakse :)) vist isegi pomises Esimeses stuudios midagi rahvusliku heaolu fondi loomisest, nagu Norras -
Kas sa arvad, et seda riigi osa mingi aasta X pärast erastada ei saa? Või mingeid puuke külge istutada, et sidrun õiges suunas veereks ja finantstulemused liiga head poleks?
-
Viimane kord kui Eestis fosforiiti töödeldi, siis protsess oli umbes selline: kallati fosforimaak, ehk koorikloomade sgu katlasse, segati mingi ainega, mis koorikloomad peale tõstis, siis riisuti need kokku ja jahvatati väetiseks.
Mõni keemik võiks uutest tehnoloogiatest rääkida, kuid väetise ja odavamate kaupade jaoks seda välja kaevata pole mõtet. P4 kristallid maksavad vist kuskil 50k kilo vms.
Ma kahtlen, kas need tehnoloogiad on hetkel ostetavad, et päris raha teenida. -
tonis, see protsess, mida kirjeldad käib superfosfaadi (mitte DAP) tootmise kohta ja see "mingi aine" on väävelhape. Superfosfaat on DAP tootmisel üks sisenditest.
-
Kas mitte tonise kirjeldatud protsess ei ole hoopis fosforiidijahu tootmine. Seda külvati nõukaajal põldudele ühtlasi lupjamse eesmärgil ja oli eriline fosforiidi raiskamine, sest fosfor on selles vees lahustumatul kujul. Mulla Ph tõstmiseks oli seda vaja külvata suurtes kogustes.
-
"tonis"
Kabala, Savisaar pärandas piirangud, komplekskaevandamine, tuumajaam, et energiat P4 välja kuumutada, ja lõpuks kas pädevus on olemas/alles. Belgia Prayon toob forforimaagi Maroccost. Prayon oleks ilmselt ka Eesti tootmise omanik, sponsor, partner vms: https://www.prayon.com/en/company/#locations
Ainult küsimused, vastuseid keegi ei tea ja loobitakse loosungeid.
Link laeb Oliver Vilu bakatöö. Aktuaalne lugemine.
https://digikogu.taltech.ee/et/Download/1af109dc-351c-48c4-ab43-64cfa398dfe8 -
Ja lähebki kaevandamiseks ning rahvas vaatab tuimalt pealt.
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal -
"decibel"
Ja lähebki kaevandamiseks ning rahvas vaatab tuimalt pealt.
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal
30 tonni on kaevandamine? Ja ammu oleks pidanud seda tegema, kaevurid ja tehinka on olemas, kes põlevkivi kaevandavad, kas see on miskit hullemat? -
"pahurik"
"decibel"
Ja lähebki kaevandamiseks ning rahvas vaatab tuimalt pealt.
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal
30 tonni on kaevandamine? Ja ammu oleks pidanud seda tegema, kaevurid ja tehinka on olemas, kes põlevkivi kaevandavad, kas see on miskit hullemat?
Sa ilmselgelt pole kursis kliimaministeeriumi eesmärkidega.
https://kliimaministeerium.ee/uudised/kliimaminister-michal-meil-leiduvate-kriitiliste-maavarade-tark-vaarindamine-loob -
"decibel"
"pahurik"
"decibel"
Ja lähebki kaevandamiseks ning rahvas vaatab tuimalt pealt.
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal
30 tonni on kaevandamine? Ja ammu oleks pidanud seda tegema, kaevurid ja tehinka on olemas, kes põlevkivi kaevandavad, kas see on miskit hullemat?
Sa ilmselgelt pole kursis kliimaministeeriumi eesmärkidega.
https://kliimaministeerium.ee/uudised/kliimaminister-michal-meil-leiduvate-kriitiliste-maavarade-tark-vaarindamine-loob
ammu oleks pidaanud kopa maasse lööma, aga Eest riigi poolt ja miite altkäemaksu eest maha parseldama -
Et hakkame kaevandama? Kellele raha läheb?, lägastame eestimaise virumaa......
Ma arvan, et esmalt peaksid raha/kompensatsiooni saama ümberkaudsete valdade elanikud, esmajärjekorras need, kelle elukeskkond rikutakse(mitmekümne km raadiuses???), siis riik, mille taskud on muidugi põhjatud, aga mitte mugavuslinn Tartu...... -
Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?
-
"upser"
Et hakkame kaevandama? Kellele raha läheb?, lägastame eestimaise virumaa......
Ma arvan, et esmalt peaksid raha/kompensatsiooni saama ümberkaudsete valdade elanikud, esmajärjekorras need, kelle elukeskkond rikutakse(mitmekümne km raadiuses???), siis riik, mille taskud on muidugi põhjatud, aga mitte mugavuslinn Tartu......
Kaevandustasudest on alati vist läinud suur osa KOVidele? -
"mutionu"
Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?
a) Alustaks sellest, et põlevkivi- ja fosforiidi kaevandamine on täiesti erinevad asjad. Põlevkivi kaevandamine on allmaakaevandamine, aga kuivõrd fosforiit on pude, saab tegemist olema avakaevandamisega. Fosforiidi allmaakaevandamist minuteada isegi ei kaaluta. Avakaevandamine vajab üpris erineva profiiliga oskustööjõudu. Lõhkamistööde juures vbla on ühisosa.
b) Hetkel põhilise fosforiidi kaevanduskohana kavandatava Aru-Lõuna karjääri ja põlevkivikaevandamise keskuse, Estonia tööstusterritooriumi vaheline lühim tee on 93km ja 1h 24m sõiduaega. Igapäevase töölesõidu distantsina üpris mõeldamatu. Ka siis, kui ümberõppe rakendamisega saaks tänaseid põlevkivikaevureid rakendada, tuleks nad ikkagi Ida-Virumaalt kuhugi Rakvere kanti ümber asustada. -
Allmaakaevandamine? Sirgala, Viivikonna, Sonda?
Põlevkivi on ammu juba karjäärides kaevandatud, kus kiht piisavalt maapinna lähedal. -
"upser"
(mitmekümne km raadiuses???)
Hetkel on raske hinnata, kui kaugele kõnealuse Aru-Lõuna kaevanduse mõju ulatub. Tartu Ülikooli geoloogia osakond on teostanud Virumaa maavarade kaevandamise hüdrogeoloogilise modelleerimise, kus on loodud virtuaalse kaevanduse mudelid, millest Aru-Lõuna kaevandusele vastaks selles toodud kaevanduse virtuaalmudel VK1, mille mõjukirjeldus kõlab nii:
"Kaevandus põhjustab 30 aastaga survetaseme alanduse kaevandamiseelse tasemega võrreldes O-Ca veekihis vahemikus –43 m (lõunaosas) kuni –27 m (põhjaosas). Alanduse erinevus kaeveala piires tuleneb asjaoludest, et fosforiidikiht on lõunapoole kaldu, samas kui looduslik survetase langeb põhja (avamuse) suunas. Depressioonilehter (survetaseme alandus O-Ca veekihis vähemalt 2 meetrit) ulatub lääne ja lõuna suunas 30–50 km. Põhjas levib lehter avamuseni, idas kuni Kunda mattunud oruni mõned kilomeetrid eemal. Kaevandusala läheduses on depressioonilehter järsk (~10 m/km). Viie kilomeetri kaugusel võib alandus olla vahemikus 10–15 m.
Mudelarvutused näitavad, et survetaseme muutus Lasnamäe–Kunda veekihis (O2ls-kn) ulatub kuni 7 meetrini, kusjuures alanduslehtril on mitu keset. Vahetult kaevanduse lähedalt kulgevad orud, mille kaudu O2ls-kn veekiht saab toidet. Rakvere lähistel moodustub lehtri kese, kuna see ala jääb orgudest suhteliselt kaugemale. Kaevandusest põhjapool tekkib lehter, kuna orgudes kulgevad jõed ei toida veekihti. Samas kohas alaneb veetase ka pinnakattes."
Ja seda illustreeriv mõjukaart Lasnamäe–Kunda ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihtides: -
"mutionu"
Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?
Romantiline traditsioonilisuse filtri läbi lähenemine, check
Kui ida-viru mehed ei saa traditsioonilisele tööle minna, tulevad VÕÕRAD! check
Kusagil meie praeguste põlevkivikaevanduste töötajate rahvuslik läbilõige ka kirjas on? Elektrijaamades on igatahes eesti keele oskamine selline mittevajalik boonus -
Aastaarv on ka lõpuks välja tilkunud:
On siiski inimesi, kes on Alenderi saadetud ja veel paljud teised dokumendid läbi töötanud ja kes oskavad ridade vahelt lugeda. Nemad on välja öelnud ka aastaarvu – kaevandama hakatakse 2034. või 2035. aastal. Varem lihtsalt ei jõudvat.
https://virumaateataja.postimees.ee/8107758/mitme-aasta-parast-algab-fosforiidi-kaevandamine -
"jpedro"
"mutionu"
Praegu on meil (vist) veel olemas kaevurid, kelle isa oli kaevur ja tema isa oli kaevur. Kellele kaevuriks olemine on auasi ja peretraditsioon. Nende töö hakkab lõppema/lõppenud põlevkivikaevandustes. Need inimesed tuleks kiiremas korras rakendada fosforiidikaevanduses. Kust muidu uusi kaevureid saada kui nad muu töö peale läinud on. Tuleb jälle võõrtööjõudu sisse tooma hakata?
Romantiline traditsioonilisuse filtri läbi lähenemine, check
Kui ida-viru mehed ei saa traditsioonilisele tööle minna, tulevad VÕÕRAD! check
Kusagil meie praeguste põlevkivikaevanduste töötajate rahvuslik läbilõige ka kirjas on? Elektrijaamades on igatahes eesti keele oskamine selline mittevajalik boonus
Ma ei saa aru mis romantikast sa räägid. Kui meie olemasolevaid võõraid, kes on sellise tööga harjunud, sellele tööle ei rakendata ja maksumaksja rahaga neid uue töö peale upitatakse, siis on hiljem vaja sisse tuua UUED võõrad. Meie endi mehed ju ometi kaevanduses tööle ei hakka. -
"Draax"
Kaevandustasudest on alati vist läinud suur osa KOVidele?
Osa vaid. Ja mitte nii palju kui oleks pidanud minema.
Mäetaguse vald on ilmselt kõige rohkem saanud aga ega see raha palju ei aita kui sul on maa all kõik tühjaks tehtud. Näiteks veetrasse oma hajaasustuses tõmmata ei ole otstarbekas (sest vesi seisab seal ja poleks joogikõlbulik) ja oma elanikele paakidega vett tassida jääks igaveseks kuluallikaks. Lisa juurde veel see, et alt õõnes maa peale suurt ei ehita ka kuna ohtlik.
Ehk et kõik ilusad jutud, et Eesti maa all on miljardid, ongi vaid jutud. Keskmine inimene riigis ja ka seal kaevanduse kohapeal ei saa suurt midagi head juurde. Väga suurem tõenäosus on aga elukeskkonna halvenemiseks. -
No see kui palju peaks saama, on alati up for debate ja kõik osapooled arvavad, et nemad peaks saama rohkem.
Aga fakt on see, et KOVist päris mööda need rahavood ka ei jookse.
Ma mäletan veel eelmist kriisi kus kõigil oli hirmus raske, ka avalik sektor tõmbas eelarveid kokku, ametnike palku kärbiti ja kõige selle keskel olid mingid Lüganuse ja Mäetaguse vallad, mis ühekorraga tundusid Eesti jõukaimad omavalitsused, sest kaevandustasusid see kriis liiga palju ei mõjutanud ja raha oli eelarves pea, et sama palju kui enne.
See on kindlasti kohalikesse teenustesse (koolid, lasteaiad, teed jms.) ka jõudnud, nii et ei ole õige väita justkui poleks KOV sellest midagi saanud. -
Enne selle meeletu rikkuse jagamise kallale asumist, fosforiidi maailmaturg kokku on 20 miljardit tukatit, ehk Eesti riigieelarvega võrreldava suurusega. Kui palju me sellest realistlikult hõivata suudaks, protsendi? Kaks?
Kuskil keegi saab mokad rasvaseks, uue jahi ja villa, virulased saavad lagastatud maa ja muu saasta, riik tervikuna ei tunne mingit vahet.
