Makromajandusest 2
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Üks põhjus miks nii paljud tahavad olla tööandjad ongi just selles, et palkade kujundamine ei tööta, ehk palgad on Eestis liiga madalad. Jälle paradoks: Eesti ei vaja rohkem ettevõtjaid, Eesti vajab vähem ettevõtjaid.
-
stefan
Üks põhjus miks nii paljud tahavad olla tööandjad ongi just selles, et palkade kujundamine ei tööta, ehk palgad on Eestis liiga madalad. Jälle paradoks: Eesti ei vaja rohkem ettevõtjaid, Eesti vajab vähem ettevõtjaid.
Vot selle ütluse võiks tõesti ära raamida. Poliitbüroo määrab palgad, ettevõtjaid pole vaja jne, ma olen kunagi sellises süsteemis elanud, tänan.
Ma ei tea, kas viga on minus või on Stefanile Jaigi teemas olemine oma jälje jätnud, sõnavõtud hakkavad küll juba jaikoloogiliseks kiskuma:) -
Õige.
Sa tead mida peab tegema, sa tead, et sinust seda tegijat pole ja teised ei tee seda lihtsalt kiusu pärast., kuna see sama lihtne, kui lumme kusta. Jaanipäeval.
Saaremaa sillast pole midagi kuulda ammu. See ainult kättevõtmise asi. Ja lumi leida. -
pahurik
Olgem rõõmsad selle üle, et väikeettevõtlus mitmes valdkondades ON konkurentsivõimeline, aga tunnistame et mitmes valdkondades ta seda ei ole. -
pahurik
Ma ei tea, kas viga on minus või on Stefanile Jaigi teemas olemine oma jälje jätnud, sõnavõtud hakkavad küll juba jaikoloogiliseks kiskuma:)
Jaik Jaigiks aga ärme nüüd süüdistame teda kõiges mis siin maailmas toimub.
PS Jaigil on raamatu esitlus/lavastus esmaspäeval Viru Keskuses. OLIGARH on ise raamatu esikaant maalinud, riisudes Kalevit. -
Stefan, Sinu viga on olnud see, et sa pole reaalselt nõukogude liidus elanud ja kogu tollaaegset õhustikku täiel rinnal hingata saanud. Kui oleksid elanud, oleksid ennast tabanud mitmendat korda mõttelt: aga see on juba kord olnud!
-
ttrust
Pakun, et 90% LHV foorumi lugejatest pole NLis töötanud. Kas see on ka siis nende "viga"... -
pahurik
jah, ma rääkisin otsestest maksudest. Sellise maksukoormuse juures ei ole Euroopa palkade maksmine ei vabatahtlikult ega sunniviisiliselt niipea võimalik, kui me just sots. maksu töövõtjale ei tõsta ja sellega palga kohe 30+% suuremaks saame.
See on teravmeelne mõtteavaldus. Huvitav, kuidas raha ühest taskust teise tõstmine rahasummat muudab? Või tööandja kulu tööjõule?
Minu jaoks on küsimus huvilistes, kes tahaksid palku "tõstes" neid tegelikult kärpida. Alumises otsas on see üsna valus ja ülemist otsa meil suurt ei ole, kohe kui jalad vähegi kannavad, panevad Eesti startup-id angloameerika kultuuriruumi suunas punuma.
Ma tegin ühe mõttelise eksperimendi, www.bls.gov annab väga head palgastatistikat erinevate erialade lõikes (niisuguses kvaliteedis statistika aitaks ehk meiegi tööjõuturgu korrastada). Võtsin tehnoloogia müügimehe ca 120k USD aastas ja hakkasin arvutama palju talle kätte jääb Eestis ja USA-s (USA palga võrdsustasin tööandja kuludega Eestis). Pilt just meie jaoks kõige parem ei olnud (tõsi kinnisvaramaksude erinevused jäid tookord arvestamata) st. maailmatasemel spetsialistide palkamisel pole meie maksusüsteem konkurentsivõimeline.
Teeme veel ühe mõtteeksperimendi. Oletame, et me tõstame selle 33% üle ja läheme tervishoiu- ja pensionikindlustuse puhul üle fikseeritud hinnaga osakutele. On tõenäoline, et nende osakute hind kujuneb mediaanpalgast lähtuvalt (kui me soovime jätkata meditsiiniteenustega samal tasemel). Seega selle pea 100k inimeste jaoks, kes saavad miinimumpalka, tuleb palka tõsta minimaalselt nende poolt makstava sotsiaalmaksu ja mediaanpalga pealt makstava sotsiaalmaksu vahe võrra. Vastasel korral pole neil vahendeid kindlustuse eest tasumiseks.
Kui me nüüd võtaksime välja meditsiinisüsteemist kõigi nende inimeste raha, kellel pärast sotsiaalkindlustuse eest tasumist (u 250k. e. pool palgatööjõust) jääb vähem raha kätte kui praegu, siis meil on väga keeruline rääkida arstiabi kättesaadavusest senisel tasemel (mida tähendab haigete ja krooniliselt haigete inimeste arvu kasv tänavatel võib igaüks ise hinnata). Loomulikult on niisuguse arutelu eelduseks, et need, kes ei jaksa maksta, ei saa ka teenust.
Meil võib tekkida mõte, et kui pole raha siis me ei tee ja pääseme terve nahaga. Tegelikkus on see sarnane läbisadava majakatusega, mille remontimiseks ei jätku raha. See, et me ei kuluta katuse lappimisele, ei tähenda, et meil ei teki muid kulusid, mida põhjustab läbisadav vesi. -
Kalakajakas
pahurik
jah, ma rääkisin otsestest maksudest. Sellise maksukoormuse juures ei ole Euroopa palkade maksmine ei vabatahtlikult ega sunniviisiliselt niipea võimalik, kui me just sots. maksu töövõtjale ei tõsta ja sellega palga kohe 30+% suuremaks saame.
See on teravmeelne mõtteavaldus. Huvitav, kuidas raha ühest taskust teise tõstmine rahasummat muudab? Või tööandja kulu tööjõule?
sa ei saanud mõttest aru. Meil on probleem, et töötaja ei adu palju firma ta pealt makse maksab ja kui palju ta sellest summast kätte saab, Selline sots. maksu töötajale tõstmine näitab talle konkreetselt ära palju riik talt maksudena otseselt koorib, lisaks see efekt, et meil on komme võrrelda välismaa brutopalka kus tihti sots. maks sees ja meie netopalka. -
pahurik
sa ei saanud mõttest aru. Meil on probleem, et töötaja ei adu palju firma ta pealt makse maksab ja kui palju ta sellest summast kätte saab, Selline sots. maksu töötajale tõstmine näitab talle konkreetselt ära palju riik talt maksudena otseselt koorib, lisaks see efekt, et meil on komme võrrelda välismaa brutopalka kus tihti sots. maks sees ja meie netopalka.
Meil ei ole seda probleemi, see on pastakast väljaimetud pseudoprobleem. Töötaja alati ei ole nii rumal, et ta ei adu, mis on tegelik tööjõukulu tema peale. Ja see, kes seda ei adu, kas see töötaja hakkab siis teistmoodi mõtlema? Oo santa simplicitas! -
valija pitsitaks riigisektorit küll kõvemini kui iga kuu palgalehel sotsmaks figureeriks. Kinnistub kenasti mällu ja hakkab seal oma elu elama.
-
Velikij
Meil ei ole seda probleemi, see on pastakast väljaimetud pseudoprobleem. Töötaja alati ei ole nii rumal, et ta ei adu, mis on tegelik tööjõukulu tema peale. Ja see, kes seda ei adu, kas see töötaja hakkab siis teistmoodi mõtlema? Oo santa simplicitas!
Velikij, kohe kindlasti pole tegemist pseudoprobleemiga. Mitte ainult töötajad ei saa sellest aru, vaid ka ajakirjanikud. Millal Sa viimati nägid riikidevahelist palgavõrdlust, kus sots.maksu oleks arvestatud?! Mina pole viimase 5 a jooksul säärast ajakirjanduslikku imet kohanud. -
Kas see palgavõrdlusolukord pole tegelikkuses veelgi segasem, sest on riike kus:
- on meie mõistes sotsiaalmaks töötaja ja tööandja vahel ära jagatud;
- on riike, kus ettevõtted maksavad vabatahtlikult töötaja eest (kõik ei maksa, paremad küll);
- on riike, kus igaüks maksab ise täie rauaga.
Samuti erineb kulude struktuur. Põhimõtteliselt võiksime me rääkida rahast, mis inimesel jääb kätte pärast otseste maksude ja eluasemekulude tasumist. ... ja ma ei muretseks väikeste inimeste ja ajakirjanike pärast, majandusteadlasedki ei saa inimeste eluolu enam vähem võrreldud. -
Samas meie skandinaavia naabrus on meie tööjõu palga osas ära rikkunud või loonud vale illusiooni palkade suurusjärkudest.
Eile oli mul külas üks itaalia koostööpartner ja läks jutt palgale ning selgus, et tehasetöölise keskmine palk on itaalias neto sama mis meil bruto, seega pole see palgakäär sugugi nii suur. kusjuures reeglina on selle itaalia töölise kvalifikatsioon kõrgem. -
http://www.e24.ee/1276980/ansip-elatustaseme-andmetes-peab-arvestama-valitsussektori-volaga
Lugu sellest, et Eesti tarbimine on PPP põhiselt ka naabritega võrreldes üsna nigelas seisus (samas tegid nad, eriti leedukad, hoopis teistsuguseid valikuid, kui meediat uskuda, siis rumalaid).
Ansipi sõnul eestlased säästavad. Ma küll ei tea, missugused eestlased - MTA andmetel on siinses piirkonnas keskmine brutopalk 600 euro ringis (väljaspool piirkonda töötavad inimesed saavad keskmiselt umbes 200 eurot kuus rohkem kätte, üldine keskmine tuleb üsna kena).. -
Kalakajakas
Ansipi sõnul eestlased säästavad. Ma küll ei tea, missugused eestlased
Stefan pingutab ennast haigeks siia järjest kasvava kodumajapidamiste hoiuste jäägi statistikat postitades.
Ikka leiab keegi, et see pole võimalik, sest tema küll ei tea...
Eesti Panga statistika järgi on residentidest kodumajapidamiste hoiute jääk kasvanud viimase aastaga 7%
(30.04.2012->30.04.2013). Aga "mina tean" on ikka ju oluliselt tugevam allikas. -
aga sotside majandusanalüüs põhinebki teesil, et mina ei tea kedagi kes teaks jne.
samasse punti läheb ka sven "ferrariprill" mikseri plaan "mõneprotsendiseks" maksutõusuks SKP arvestuses, millest ta hiljem üritas küll igati välja keerutada aga ei õnnestunud.
arvutamine on ju vastikute kapitalistide pärusmaa. -
marker
Kalakajakas
Ansipi sõnul eestlased säästavad. Ma küll ei tea, missugused eestlased
Stefan pingutab ennast haigeks siia järjest kasvava kodumajapidamiste hoiuste jäägi statistikat postitades.
Ikka leiab keegi, et see pole võimalik, sest tema küll ei tea...
Eesti Panga statistika järgi on residentidest kodumajapidamiste hoiute jääk kasvanud viimase aastaga 7%
(30.04.2012->30.04.2013). Aga "mina tean" on ikka ju oluliselt tugevam allikas.
Tegelikult oleks huvitav teada kui palju kodumajapidamisi neid sääste omab, suhtena kõikidesse kodumajapidamistesse. Ja millised on nende säästude keskmised- ja mediaansuurused?
Igatahes tänavapilti vaadates ei tohiks me rahvas väga peost-suhu elada .... -
mx77
aga sotside majandusanalüüs põhinebki teesil, et mina ei tea kedagi kes teaks jne.
Ühel heal päeval sooviks seda positiivset trendi käega katsuda ka. Kas pole see lihtsalt inimlik?
... ja "mina tean", on oluline emotsionaalne argument. Sa võid rääkida palju tahad, et "kusagil" elujärg paraneb, see läheb tavalisele inimesel suhteliselt vähe korda seni, kuni see ei puuduta teda isiklikult. NIMBY sündroomi natuke teine tuletus.
Ma leidsin midagi sellist http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1651/treeMenu/FINANTSSEKTOR/147/900 ja seda kasvu THI-ga korrigeerides on pilt tagashoidlikult hea. -
Tekib seitse valda: http://www.city24.ee/newsContent?newsId=NEWS_742&year=2013
-
opex
Tekib seitse valda: http://www.city24.ee/newsContent?newsId=NEWS_742&year=2013
Ja mina, blondiin, juba lootsin, et tekib kogu Eesti peale seitse valda ja lõpeb see haldusreformi jama ükskord ometi ära :( -
Tallinna korterihinnad (EUR/m2 mediaan)
2012
jaa: 917
vee: 930
mär: 985
apr: 942
mai: 1 006
juu: 998
juu: 955
aug: 986
sep: 994
okt: 975
nov: 1 042
det: 1 013
2013
jaa: 1 013
vee: 1 060
mär: 1 079
apr: 1 089
mai: 1 108
juu: 1 125
www.maaamet.ee -
@renekuus
Loodan südamest et se põhjamaine proletaarne perverssus oma pesutubade ja kadedusele põhinev võrdus kus parem olgem võrdelt vaesed kui ebavõrdselt rikkad ei saabuks Eestisse. Sisuliselt kogu muu arenenud maailm irivitab selle üle kuidas põhjalas aluspesu koos pestakse all toas masinaga kuhu midagi mis üle 50 eur väärt on sisse ei julge panna.
teema jätkuvalt lai, mikrost makroni -
@stefan
Hoiused Eesti pankades miinus laenud Eesti pankades (mrd EEK):
jaa -31
vee -28
mär -28
mis see %-lt on? -
2018
@renekuus
Loodan südamest et se põhjamaine proletaarne perverssus oma pesutubade ja kadedusele põhinev võrdus kus parem olgem võrdelt vaesed kui ebavõrdselt rikkad ei saabuks Eestisse. Sisuliselt kogu muu arenenud maailm irivitab selle üle kuidas põhjalas aluspesu koos pestakse all toas masinaga kuhu midagi mis üle 50 eur väärt on sisse ei julge panna.
teema jätkuvalt lai, mikrost makroni
Teema ja lähenemine kisub siiski "Tambiks õige vasakpoolseid" rubriiki.
Kui sa jaksad, siis võid sa elada nii nagu soovid. Veelgi enam, kui sulle makstakse sinu töö eest nii palju, et sa saad endale seda lubada, müts maha. Kurvem on see kui sa saavutad selle väikeste näpukeste alla taastootmise määra makstud tööga.
Ma ei arvustaks seda, kuidas soomlased ja rootslased oma elu korraldavad. Samuti on nad kaugel võrdsusest - nad pole teistsugused inimesed - ahnus pole neile võõras. Pigem on nad otsustanud, et niisugune elukorraldus loob nende kultuuris maksimaalse rikkuse ja tagab rikkuse loomise pikaajalise võime st. nende rikkad teenivad nendes oludes rohkem kui teistsugustes oludes ning teenimisvõimalused aja jooksul säilivad või pigem kasvavad. Ühel heal päeval võivad nad teha teistsuguse otsuse ja otsida uue optimumi, kuid täna nende jaoks mudel töötab (muidu oleks nad selle ära muutnud). ... ja loomulikult otsitakse pidevalt alternatiive.
Kui vaadata Soome, Rootsi jt. välisomanike käitumist Eestis, siis üldjuhul ei kulda nad oma töötajaid üle (ka siis kui selleks võimalus on). Keskmiselt maksavad nad umbes 10% rohkem kui kohalik ettevõtja. See tagab neile tööjõuturul piisavalt hea positsiooni ja ei vihasta kohalikke korralikult välja. Lühidalt, viisakas ettevõtja mängib kohalike turu reeglite järgi.
Kui nüüd soomlaselt ja rootslaselt Eestis küsida, et kuidas on lood Eesti majanduse jätkusuutlikkusega, siis enamasti on vastus paremal juhul järgmine (stefan võib seda kinnitada või ümber lükata): "Ma ei tegele selle küsimusega, sest see on kohalike inimeste pädevus, ma lihtsalt tegelen siin oma äriga ja jälgin kohalikke reegleid ja äritavasid".
Tööjõud sarnaneb tootmisvahendina üsna jämedalt masinatega. Sa võid ettevõttes uute masinate (moodsamate, säästlikemate jms.) soetamist lühajaliselt edasi lükata, kuid pikas perspektiivis (20 aastat ei ole enam lühike aeg) pole see võimalik. Me võime töötajatele maksta täpselt nii palju, kui on vaja toidu, kaltsuka riiete ja otseste elamiskulude katmiseks, kuid uut tööjõudu ei taastoodeta (lapsed jäävad sündimata), inimesed ei õpi ja elamufond "kukub kaela". ... ja viisakate inimestena jätavad Soome ja Rootsi ettevõtjad need otsused meie enda teha, iseasi on see mida nad meie elukorraldusest tegelikult arvavad ... -
Samas, nii Soome kui Rootsi sündide arv per 1000 elaniku on madalam kui Eestis. Liiga vähe makstakse seal?
http://www.indexmundi.com/g/r.aspx?v=25 -
Sündide arv kipub olema - kui erakorralised seigad välja jätta - pöördvõrdelises seoses heaoluga.
-
opex, Eesti sündimus on täna väga hea tänu asjaolule, et sünnitamas on arvukalt noori emasid laulva revolutsiooni põlvkonnast, kui aga vaadata kui palju sünnib elu jooksul tütreid ühe ema kohta, siis järgmises põlvkonnas on noori emasid 80% tänasest. ja 2011 aasta võrdluses lapsi ema kohta oleme me Soomest, Rootsist allpool www.bit.ly/12yOHOl (gapminder.org) Viidatud graafik on huvitav veel mitmeski mõttes.
jahe, rahvastikuteadlased räägivad, et rahvad valivad kas I või II rahvastiku taastootmise strateegia. I tunnuseks on kõrge sündimus ja kõrge laste suremus (valitsev Aafrikas). Teist aga madal sündimus. Eesti läks üle II taastootmise strateegiale üle-eelmise sajandi lõpus. Ma vist kirjutan juba kolmandat korda, et II rahvastiku taastootmise valinud ühiskonnas on ema otsus sünnitada mingi arv lapsi universaalne subjektiivne heaolu indikaator. Muide strateegia valikul mängib olulist rolli järglase tõenäosus anda ja kasvatada üles elujõulisi järglasi (inimene käitub üsna sarnaselt teistele imetajatele). -
“Poliitiline korruptsioon Eestis: VEB fondist Ärma taluni” . Sepp avab oma ettekandes “Eesti rahapoliitika ja korruptsioon Eesti Panga näitel perioodil 1990–2000″ 10 miljoni dollari afääri ja Vene rublade müügi tehingu tagamaid, juhtides tähelepanu sellele, et vabariigi algusaegadel toimunud hämarate rahakantimislugude kangelased püsivad võimul ja pürgivad kõrgetele ametikohtadele ka täna, laskmata Eestil vigase demokraatiaga riikide kategooriast välja areneda.
Henri Sepp on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse eriala, töötanud põllumajanduses, raamatupidajana, finantssektoris ja keskkriminaalpolitseis majanduskuritegude valdkonnas. Oma ettekandes toetub ta muu hulgas Toomas Kümmeli, Kalle Muuli, Virko Lepassalu ja Urmas Kaju artiklitele ja raamatutele, Eesti Panga kodulehel avaldatud VEB fondiga seotud infole ja Riigikontrolli kodulehel avaldatud teabele.
Sepp juhib tähelepanu asjaolule, et esimene suurem summa pärast 1992. aasta rahareformi kadus ära juba samal aastal, mil Venemaale valesti tehtud pangaülekande tagajärjel haihtus 40 miljonit krooni, mida enam üles ei leitudki. Järgnevad Toivo Kurmeti juhtum , 10 miljoni dollari afäär ja VEB fondi saaga. Sepp rõhutab, et tegu pole üksikjuhtumitega, vaid süsteemiga.
Omakasu seisneb tihti ebakompetentsuses
Sepp rõhutab, et korruptsioon Eesti rahamaailmas pole mitte lihtsalt ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, vaid üldisem moraalne laostumus, mis väljendub selles, et kuigi rahva arvates on toime pandud kuritegu, ei järgne mingit karistust – tihti ka mingit süüd ega asjakohast menetlust.
Sageli on ametiseisundi kuritarvitamine tingitud ebakompetentsusest, kus omakasu on ainult pisut vürtsiks juures; tänapäeval aga seisneb omakasu eeskätt selles, et säilitada iga hinna eest oma positsioon ja sissetulek.
Eesti panga juhid on kõnealustes juhtumites aga käitunud kahepalgeliselt, esitades avalikkusele ühe sõnumi ja käitudes ise täpselt vastupidi (Sotsiaalpanga, PEP, EstiB päästmine riigi rahadega) ja nende juhtumite puhul seisnes omakasu eelkõige oma maine päästmises.
Sepp ütleb, et kui ettevõttes kaob raha, siis peab juht selle eest vastutama, tuues näiteid, kuidas Eesti Panga tegevjuhid varjasid infot Eesti Panga nõukogu eest ja manipuleerisid sellega.
10 miljoni dollari afäär: “Lasime lepingu läbi hundi”
Sepp lahkab detailsemalt 10 miljoni dollari afääri rahaliikumise skeemi, tuletades meelde, et Eesti Panga tollane president Siim Kallas “unustas”, et leping tuleb anda Eesti Panga raamatupidamisele, vastates kohtus selle puudumise kohta, et “lasime lepingu läbi hundi”. Sepp juhib tähelepanu sellele, et vähe sellest, et tehinguid ei kooskõlastatud Eesti Panga nõukoguga, ilmnes ka, et raamatupidamise täpsed eeskirjad olid lihtsalt välja töötamata, ent keegi peab ju vastutama rahade külmutamise eest.
Kuigi Riigikohtu kodulehel avaldatud kohtuasja lahend ütleb, et “kuritegu on lõpule viidud ebaõigete andmete esitamisega”, toimus edasi Eesti õigussüsteemi lihtlabane vägistamine: hoolimata sellest, et Riigikohus oli Kallase süüdi mõistnud, mõistis 1. astme kohus Kallase õigeks, arvestamata Riigikohtu lahendit. Ja kuigi riigiprokurör esitas selle peale protesti, teatas peaprokurör, kes asja “enda menetlusse” võttis, juba järgmisel päeval, et “kuna Kallas on neli korda õigeks mõistetud”, siis nad edasi ei kaeba.
Sepp ütleb, et tekib küsimus, kas prokurör tegi teadlikult valeotsuse või kas peaprokuröri mõjutati. Ta juhib tähelepanu asjaolule, et tegelikult mõisteti Kallas õigeks kolm korda (peaprokurör tsiteeris Siim Kallase enda teksti ajalehes), mitte neli korda. Müstika on aga see, et Eesti riigis ei tahtnud keegi kadunud 10 miljonit dollarit tagasi saada ja õigeksmõistva otsuse teinud riigiametnikke edutati.
Vene rublade müügi afäär: kes tegelikult selle raha endale sai?
Edasi lahkab Sepp Vene rublade müügi skeemi Rahareformi Komitee otsusega 1992.-93. aastal, milles kasutati varahoidlana Tallinna Lennujaama ja vahendajana hiljem mafioosoks osutunud ärimeest. Dokumentidest ilmneb, et neli lennukit sularaharubladega saadeti Groznõisse ja puudub igasugune hilisem teadmine selle kohta, kes need rahad tegelikult endale sai.
Sepal tekib küsimus, kuidas saab Mart Laarist saada Eesti Panga nõukogu uus juht sellise hämara taustaga tehingutes osalemisest hoolimata. Ta ütleb, et saatis vastava järelepärimise ka riigikogu 20 liikmele, aga pole saanud ühtegi vastust…
Mida teha, et korruptsiooni peatada?
Sepp rõhutab, et Eestis saavad head töökohad ainult teatud inimesed ja muret tekitab see, et Eesti inimarengu aruandes 2013 on Economisti hinnang Eestile püsinud suhteliselt madal, osutades Eesti demokraatia võimalikele kitsaskohtadele ja paigutades Eesti nn vigase demokraatiaga riikide kategooriasse. Eesti (raha)poliitikat juhivad riigi kulul elavad “riigiaadlikud”, keda iseloomustavad tutvused kõrgele kohale saamiseks ja lobisemisoskus, mis aitab neil oma positsiooni säilitada.
Mida teha, et rahapoliitika oleks edaspidi läbipaistvam?
1. Tuleb välja uurida, kuidas käis Eesti Panga juhtide valik siis ja kuidas see käib nüüd.
2. Tuleb kontrollida Eesti Vabariigi kullavarude tagastamist 1991–92 ja Eesti Panga arveldusi ka enne rahareformi.
3. VEB fondi uurimise fookust tuleb avardada.
4. Personali valik avalikus sektoris tuleb luua läbipaistvaks ja tippjuhtidele tuleks enne ametisse kandideerimist viia läbi kohustuslik psühhiaatriline ekspertiis, sest grandioossus ja permanentne juhtimissoov ning häbitunde puudumine võivad viidata sellele, et mõned neist võivad olla psühhopaadid.
5. Arusaamatused tuleb selgeks teha, sest muidu olukord ei muutu – mida vähem salatsemist, seda paremas riigis me elame!
-
Riigivõlg/SKP Q1 2013 ja Q4 2012
procent av BNP 1kv 4kv
----------------------------
Euroområdet 92,2 90,6
EU-27 85,9 85,2
----------------------------
Belgien 104,5 99,8
Bulgarien 18,0 18,6
Tjeckien 47,8 45,9
Danmark 44,7 45,5
Tyskland 81,2 81,9
Estland 10,0 10,1
Irland 125,1 117,4
Grekland 160,5 156,9
Spanien 88,2 84,2
Frankrike 91,9 90,2
Italien 130,3 127,0
Cypern 86,9 85,8
Lettland 39,1 40,7
Litauen 40,8 40,6
Luxemburg 22,4 20,8
Ungern 82,4 79,2
Malta 75,4 71,6
Nederländerna 72,0 71,3
Österrike 74,2 73,2
Polen 57,3 55,6
Portugal 127,2 123,8
Rumänien 38,6 37,8
Slovenien 54,5 54,1
Slovakien 54,9 52,1
Finland 54,8 53,6
Sverige 39,4 38,0
Storbritannien 88,2 88,8
Källa: Eurostat -
Stefan, sama asi pildina (Erko, Sinu loodetavasti lahkel loal munsterdasin tänases börsipäevas olnud pildi siia):
-
Suurimaks väljakutseks tasakaalus majanduse poole liikumisel on seada küsimärgi alla kohati lausa dogmaatiline usk majanduskasvu vajalikkusesse ühiskonna heaolu loomisel. Majandus on üks ökosüsteemi alam-süsteem. Kuna ökosüsteem on oma olemuselt lõplik, piiritletud ja mitte-kasvav, siis ei saa ka tema sees olev süsteem lõpmatult kasvada.
Kujutame ette üksikut saart, mille elanike majandustegevus on puidust majade ehitamine. Saarel kasvab väike mets ning inimesed saavad igal aastal ehitada ühe maja. Kujutleme nüüd, et saare elanikud otsustavad, et nende elujärg vajab tõstmist ning selle tagaks neile 8%-line majanduskasv aastas. Sellise eesmärgi täitmiseks peaksid saare elanikud ehitama saja aasta jooksul 27000 maja (igal aastal 8% enam kui eelmisel aastal). See on ulmeliselt rohkem kui saja aasta jooksul sada maja - nii nagu nad traditsiooniliselt olid harjunud. On üsna lihtne arvutada, mitmendal aastal puud otsa saavad ning saare majandus kokku kukub.
Kehtivas majandussüsteemis on näidik SKT (sisemajanduse kogutoodang) saanud sünonüümiks ühiskonna elukvaliteedile ja heaolule. Oma olemuselt näitab SKT kõigi toodetud toodete ja osutatud teenuste summat rahalises väärtuses. See tähendab, et meie heaolu peaks tõusma, kui terroristid teevad hävitustööd, mida on hiljem vaja taastada ja uuesti üles ehitada. Samuti peaks meie ühiskonna heaolu tõusma selle võrra, mida rohkem inimesi on haiged, tarbivad ravimeid ning kasutavad tervishoiuteenuseid. Ka oleks sel juhul edukuse näitajaks olukord, kui oleme oma pinnavee niivõrd ära reostanud, et inimesed peavad joogivett ostma pudelis. Võibolla piisaks paradigma muutmiseks sellest, kui hakkaksime SKT-d nimetama täpsema nimetusega - SKT väljendab kulu, mitte saavutatud tulu/heaolu. SKT näitab, millist hinda peame maksma oma eluviisi ülalhoidmise eest, millist hinda peame maksma toodete ja teenuste eest, mis loovad meie heaolu. Loogiline küsimus siinkohal oleks: kas tõesti me soovime tõsta oma eluviisi ülalhoidmise kulusid? Kas ei oleks mõistlikum saavutada kõrge elukvaliteet vähemate kuludega?
Loo autor on Riinu Lepa, EBSi juhtimisteaduste doktorant, MTÜ Ökokogukondade Ühenduse ja MTÜ Tagurpidi Lavka üks eestvedajaist -
Võtan vaevaks parandada esimeses väites oleva loogikavea (see ei puuduta üldist mõttekäiku):
"Majandus on üks ökosüsteemi alam-süsteem. Kuna ökosüsteem on oma olemuselt lõplik, piiritletud ja mitte-kasvav, siis ei saa ka tema sees olev süsteem lõpmatult kasvada."
Ökosüsteem on füüsiliselt piiritletud, majandus mitte (pigem kvalitatiivselt kasvav). Järelikult ei sea ökosüsteem otseselt alam-süsteemi kasvule piire ette.
Aga mõttekäik laias laastus mulle meeldib. -
Universum pidada ju kiiresti laienema ja seda juba suurest paugust alates?
-
Cynic
Universum pidada ju kiiresti laienema ja seda juba suurest paugust alates?
See juba iganenud teooria -
Autori võrdlus on täiesti mööda. Primitiivsed loomad peavad leppima sellega, et metsast saab igal aastal ehitada ühe maja. Kui seejuures näiteks hävib või amortiseerub enam kui üks maja aastas, siis jääb kogukonnal maju vähemaks. Kui kogukond kasvab näiteks 8% aastas, siis igas majas peab elama järjest rohkem inimesi, elukvaliteet langeb. Inimesed aga pole piiratud metsa juurdekasvuga. Nad leiavad võimaluse - õpivad tegema betooni või silikaati, ehitavad puudest hoopis laevad ja kauplevad lähedal oleva maismaa metsakülaga, vahetades näiteks kalad puidu vastu. Mõistus annab võimaluse, kui ökofašistid oma tahtmist ei saa.
Majandusega külgneva eriala doktorant võiks mõista, et SKP on flow-indikaator. Ta mõõdab, kui palju aasta jooksul juurde toodeti. Kahjuks on tõesti puudu kergelt kasutatav rahvusliku rikkuse stock-indikaator. Kui terroristid teevad hävitustööd ja töötatakse taastamise nimel, siis flow võib küll suureneda, aga stock jääb ju samaks. Teatud inimesed, näiteks hetkel tööta olnud ehitajad, võivad sellest reaalset kasu saada, kuna neile makstakse ülesehitustööde eest. Hävinud vara omanikud või kindlustajad saavad seevastu kahju. Rikkuse ümberjagamine, ei muud.
Tervishoiuteenuste kohta - kas siis pole nii, et mida rohkem me suudame tervishoiuteenuseid pakkuda ja tarbida, seda rikkamad me oleme? Kas praegu meelitavad arstid patsiente osava turundusega tarbima tervishoiuteenuseid, mida patsientidel vaja pole? Või on hoopis pikad järjekorrad, et saada valu vähendavat, elukvaliteeti tõstvat ja eluiga pikendavat ravi, mida inimesed väga vajaksid aga mille osutamiseks me pole piisavalt rikkad (me ei suuda anda arstidele piisavalt suuri maju, ägedaid autosid, puhkusereise jne, mida nad tahaksid vastutasuks meie ravimise eest)?
Kui me oleksime oma pinnavee nii reostanud, et peaksime tarbima pudelivett... Selline olukord ei oleks kindlasti mitte ka flow-positiivne, vaid puhas katastroofiolukord. Vett kasutavad tööstused näiteks peaksid uksed sulgema, kuna ilmselt suurtööstust imporditud pudeliveega üleval ei peaks. Turismitulu väheneks. EI, mitte mingi loogikaga ei saaks väita, et ökokatastroof oleks SKP positiivne.
Minumeelest on loogiline järeldus see, et kui meie SKP ei kasva sama kiiresti kui rahvaarv, siis igal aastal saab iga inimene üha vähem tooteid ja teenuseid, ühiskond muutub vaesemaks. -
113366, Riinu Lepa ju viitabki voognäitaja puudujäägile, kui toob näite terrorismi toetavast mõjust SKT kasvule.
-
Ta püüab sellega luua vale pilti, justkui SKP kajastakski rohkem halba kui head, et see on ebaoluline ja võiks ka vabalt väheneda, ilma et "õnn" ja "heaolu" väheneksid.
Kui SKP oma väidetavate puuduste tõttu midagi olulist elukvaliteedi ja heaolu kohta ei näita, siis peaks olema olemas mõni empiiriline näidet olukorrast, kus rumalad statistikud kuulutavad, et SKP väheneb aga samal ajal kogevad inimesed oma rikkuse, õnne, heaolu kasvu? -
Hoiused Eesti pankades miinus laenud Eesti pankades (mrd EEK):
--2009--
jaa -109
vee -110
mär -108
apr -104
mai -100
juu -100
juu -101
aug -101
sep -99
okt -95
nov -94
det -88
--2010--
jaa -91
vee -90
mär -85
apr -84
mai -78
juu -77
juu -77
aug -76
sep -75
okt -74
nov -71
det -67
--2011--
jaa -66
vee -65
mär -65
apr -63
mai -61
juu -60
juu -54
aug -51
sep -49
okt -47
nov -44
det -40
--2012--
jaa -41
vee -40
mär -39
apr -36
mai -34
juu -34
juu -33
aug -29
sep -30
okt -27
nov -29
det -24
--2013--
jaa -31
vee -28
mär -28
apr -26
mai -22
juu -21
www.eestipank.ee -
Kodumajapidamised (MEUR):
veebruar 2009
Hoiused: 3 873,7
Laenud: 7 666,8
Neto: -3 793,1
juuni 2013
Hoiused: 5 327,5
Laenud: 6 866,9
Neto: -1 539,4 -
stefan
Kodumajapidamised (MEUR):
veebruar 2009
Hoiused: 3 873,7
Laenud: 7 666,8
Neto: -3 793,1
juuni 2013
Hoiused: 5 327,5
Laenud: 6 866,9
Neto: -1 539,4
Kodumajapidamiste majanduslik olukord on veelgi paranenud ja ühtlasi on ka pangad rahast pungil :), kuid see kõik seisab hoiustel kaotades v'äärtust. Vähemalt kindlustunne kasvab inimestel -
Pigem vastupidi. See näitab et inimestel pole kindlustunnet, kindlustunde juures suureneks hoopis laenamine.
-
ttrust
Pigem vastupidi. See näitab et inimestel pole kindlustunnet, kindlustunde juures suureneks hoopis laenamine.
Eks ta oleneb vähe. Keskmine Eesti perekond on pigem õnnelik kui nende laenukoormus väheneb ja hoiused suurenevad ja seeläbi kindlustunne kasvab. Samas on sul õigus, et tõesti võib ka see kindlustunne olla nigel ja mingil määral ongi -
Keskmine Eesti perekond näeb, et hinnad muudkui kasvavad ja reaalpalk mitte. Seega ei ole võimalik või ei julge laenata.
-
Tallinna korterihinnad (EUR/m2 mediaan)
2012
jaa: 917
vee: 930
mär: 985
apr: 942
mai: 1 006
juu: 998
juu: 955
aug: 986
sep: 994
okt: 975
nov: 1 042
det: 1 013
2013
jaa: 1 013
vee: 1 060
mär: 1 079
apr: 1 089
mai: 1 108
juu: 1 125
juu: 1 177
www.maaamet.ee
Aastane muutus juulis: +23% -
Korterihinnad tõusevad, tööstustoodang tõuseb, jaekaubandus tõuseb, palgad tõusevad, kasumid tõusevad, töötus langeb.
Ainukene indikaator mis (siiani) pole olnud tugev on vist SKP. -
stefan
Korterihinnad tõusevad, tööstustoodang tõuseb, jaekaubandus tõuseb, palgad tõusevad, kasumid tõusevad, töötus langeb.
Ainukene indikaator mis (siiani) pole olnud tugev on vist SKP.
Täielik paradiis :D -
stefan
Korterihinnad tõusevad, tööstustoodang tõuseb, jaekaubandus tõuseb, palgad tõusevad, kasumid tõusevad, töötus langeb.
Ainukene indikaator mis (siiani) pole olnud tugev on vist SKP.
Reaalpalga kasv peaaegu olematu
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/oxford-economics-eesti-reaalpalk-kasvab-2013-aastal-07-protsenti.d?id=65837722 -
skp ja reaalpalk ei tõuse, sest inflatsioon on sama suur kui nominaalkasv
