Makromajandusest 2
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Juba praegu makstakse muudest maksuallikatest saadud summasid juurde haigekassale ja riiklikeks pensioniteks.
-
ttrust
Juba praegu makstakse muudest maksuallikatest saadud summasid juurde haigekassale ja riiklikeks pensioniteks.
Pensioniteks juuredemakstavad summad peaks olema küllaltki samas suurusjärgus sotsmaksust II sambasse minevate juurdemaksetega. Ehk seda võib võtta ka vastupidi, et praegusi pensione makstakse ikka ca 20% palgafondi ulatuses. (ja muudest maksudest tehakse II samba juurdemaksed) -
marker. Tegelikult on vaja pilti veel täiendada. Avalik sektor teeb maksumaksja raha eest ka investeeringuid. Nendel investeeringutel peab olema samuti tootlus (EL nõuete järgi reaalselt 5%) st. selle tulemusena peab kasvama investeerimisvõime (ja/või heaolu). Seega on mõistlik eeldada, et pensionite kasvu võib natuke finantseerida ka avaliku sektori investeeringute tootluse arvelt.
n-kordselt ennast korrates:
Sotsiaalmajanduslik tootlus tähendab, et investeeringu tulemusena kasvavad reaalselt kellegi sissetulekud või vähenevad kulud nii, et see katab investeeringute kulud ja ootuspärase tootluse. Kui sotsiaalmajanduslik tootlus puudub, siis pole tegemist investeerimisega.
(Kontseptsioon, mille rakendamine tähendab automaatselt seda, et eurorahade kasutamisel tekib Eestis väga tõsine probleem, kuid see on üks pähklitest, mis vajab katki hammustamist, sest muidu me lihtsalt kulutame - nõukaaeg alustas 7% nominaalse tootluse nõudega ja lõpetas suurelt jaolt laristamisega - arvestades EL rahade kasutamist jätkame me üsna suures ulatuses nõukaaegseid traditsioone). -
Kalakajakas
marker. Tegelikult on vaja pilti veel täiendada. Avalik sektor teeb maksumaksja raha eest ka investeeringuid. Nendel investeeringutel peab olema samuti tootlus (EL nõuete järgi reaalselt 5%) st. selle tulemusena peab kasvama investeerimisvõime (ja/või heaolu). Seega on mõistlik eeldada, et pensionite kasvu võib natuke finantseerida ka avaliku sektori investeeringute tootluse arvelt.
Põhimõtteliselt on võimalik ka lahendus, kus kõik maksud korjatakse ühte patta ja jaotatakse vastavalt vajadusele (poliitilisele otsusele). Siis ei olegi ju põhjust "investeeringute tootluse pensioniks suunamisest" rääkida. Iga laekuvat maksu (tootlust) võib kasutada pensionite maksmiseks (suurendamiseks). Kui lähtuda põhimõttest, et pensione makstakse sotsmaksust, siis on küllaltki veider, kui muude investeeringute tootlust kasutada pensionite maksmiseks. -
marker
Ma tahaks näha kuidas sellist põhimõtet,et pensione makstakse ainult sotsmaksust on võimalik 20 aasta pärast ellu viia?Tuletan meelde,et tööga hõivatuid on siis paremal juhul 450k ,halvemal juhul 400k .Kui muid vahendeid kasutada ei tohi siis tuleks hüppeliselt sotsmaksu tõsta,et ülalpeetavate armeed elus hoida.Hätta jääb just praegune keskeas põlvkond ,kes oma panuse annab ,aga tulevikus antakse neile jalaga. -
marker, ma ei tulnud avaliku sektori investeeringute juurde sellepärast, et siis ei peaks nende tootlusest rääkima. Vastupidi, ma tulin selle juurde, et avaliku sektori investeeringutel PEAB OLEMA TOOTLUS (või need ei ole investeeringud). Ja, kui on tootlus, siis on mida kulutada.
..ehk avaliku sektori efektiivsus ei avaldu, mitte selles kui vähe ta kulutab vaid selles kui suurt väärtust ta ühiskonnale toodab. -
aivo1, Kui sots-maksu tõstmise asemel "mujalt" maksta, siis tuleb ju hüppeliselt mingit muud maksu tõsta... Miks selline põhimõte, et muud maksu tohib hüppeliselt tõsta, aga sotsmaksu mitte? Variandiks oleks ju ka, et punnitakse kogumispensioni käima?
Kalakajakas oli siin UK-st? Kommenteerib? Minu mäletamist oli UK-s sotsmaks suht väike.. Aga selle eest saadav (makstav) riigipension ka väike. Link väidab seal riigipension praegu 110£ nädalas = ca 600€/kuus (ikka päris niru) Näe, saab mõnelpool ka väikese sotsmaksuga hakkama. Kuidagi on rahvas ära drillitud, et ise peab koguma... -
marker, ei ole UK-st. Mida saab 110 naela eest nädalas (kui kannatab välja odava väikese toa koos normaalse pesuruumi või selle kasutamise võimalusega+piisavalt toiduaineid, et süüa teha ja odavmüügist riideid osta, siis peaks ok olema)..
Loomulikult peab ise koguma. Küsimus on selles, et kui sissetulek katab vaevu esmavajadused ära (ja inflatsioon ületab tootluse), siis mida sa kogud? Ma ei kirjuta siinkohal asotsiaalidest, vaid normaalsetest inimestest, kes teevad igapäevaselt korralikult tööd. -
marker
"Mujalt "maksta,ikka keegi peaks kellegile maksma?Keegi loodab ikka kellegi teise arvelt midagi saada?Aastatega lisandub aina juurde igasuguseid makse ja olemasolevaid tõstetakse - tulemuseks on ümberjagatava osa suurenemine,ametnike arvu kasv,abivajavate arvu kasv kes on otseses sõltuvuses igasugustest toetustest ja võimu juurde saavad need kes rohkem annavad katteta lubadusi.
Lootus,et riik tuleb ja aitab on kõik ära rikkunud ,alates pankadest kes on veendunud ,et riik nende tehtud sigadused maksumaksja rahadega kinni mätsivad kuni alkohoolikutest peredeni välja ,kes treivad lapsi ainult lootuses saada emapalka.
Ummiktee, see on juba läbi proovitud ja võlgu elamine suureneb.
Teine võimalus on anda otsustusvõimalus inimesele endale mis oma rahaga teha ja kuidas hakkama saada.Ausse tuleb tõsta looduslik valik,tugevamad jäävad ellu luues elujõulisema uue põlvkonna. -
Kalakajakas
Loomulikult peab ise koguma. Küsimus on selles, et kui sissetulek katab vaevu esmavajadused ära (ja inflatsioon ületab tootluse), siis mida sa kogud?
Eestlase reaalsissetulek on üldiselt (kriisijõnksudega) kogu aeg ülespoolne läinud, aga tundub, et " sissetulek katab vaevu esmavajadused ära" arv ei taha nagu väheneda. Kreeklastel oli pension seal 900€ kanti ja ikka protestisid, et vähendamine on ebainimlik, kuna "ei ole võimalik ära elada".
Minu jaoks on "sotsiaalse hoolivuse" heaks dilemmaks põlluharidusega tegeleva kogukonna näide:
Sellises kogukonnas on ikaldus ja näljahäda... Milline juht hoolib rohkem oma kogukonnast? Kas see, kes järgmise aasta seemnevilja ära laseb süüa või see, kes ei lase? -
Kui ikka näljasurm ukse ees siis tuleb seemnevili ära süüa ja tali üle elada,kevade saab oblika peale. Vähe on abi neist aitadest kus salved kevade kuhjas vilja täis kui pole enam inimest kes adra taga astuks ja küliks.
-
aivo1
Kui ikka näljasurm ukse ees siis tuleb seemnevili ära süüa ja tali üle elada,kevade saab oblika peale. Vähe on abi neist aitadest kus salved kevade kuhjas vilja täis kui pole enam inimest kes adra taga astuks ja küliks.
Idealiseeritud ülesandepüstituses tähendaks see, et talve üle elanud inimesed surid ära järgmisel talvel. Halltoone võimaldavas püstituses oleks küsimus, kui suur esimese talve nälgimine oleks õigustatud kogukonna "turvalise viljavaru" taastumiseks. -
Ma näen siin sarnasust praeguse olukorraga,Eesti riigi rahandus on korras (seemnevili olemas) aga noor inimene kantakse varsti punasesse raamatusse.Kauaks saab riigi rahandus korras olla (seemnevilja jätkuda) kui noori pole?
Koolides läbi viidud küsitlus näitas,et iga neljas ei plaani oma tulevikku siduda Eestiga.
Migrantidega rikastatud põlvkond läheb pinsile 20-23k aastas ,tööturule lisandub madala sündivusega aastakäigud ja neist vähestestki 1/4 läheb piiri taha ,meile jääb 8-10k,igaaastane auk tuleb 12-13k, kas nüüd räägime edasi majanduskasvu võimalikkusest ja kõrge lisandväärtusega töökohtadest ? -
marker - nõus, eestlaste keskmised reaalsissetulekud on aasta aastalt kasvanud. Samamoodi on kasvanud ka ebavõrdsus. Oluliselt kiiremini on kasvanud toiduained ja kodukulud.
Räägime subjektiivsest reaalsissetulekute kasvust. Nende jaoks, kes kulutavad 70% oma eelarvest toidule ja kodukuludele tähendab toidu- ja kodukulude keskmisest kiirem kasv keskmisest aeglasemat subjektiivset reaalsissetulekute kasvu. ... nii on üsna loogiline, et hoolimata üldisest reaalsissetulekute kasvust väheneb visalt nende inimeste arv, kes napilt ots-otsaga kokku tulevad.
aivu1: ... ainult kõrge lisandväärtusega töökohtadest on mõtet rääkida ja tegutseda. -
Tallinna korterihinnad (EUR/m2 mediaan)
2013
jaa: 1 013
vee: 1 060
mär: 1 079
apr: 1 089
mai: 1 108
juu: 1 125
juu: 1 183
aug: 1 147
sep: 1 174
okt: 1 241
nov: 1 230
det: 1 240
2014
jaa: 1 288
vee 1 316
mär 1 374 (siiamaani)
www.maaamet.ee
Maa-amet, Tehingute andmebaas
27% aastakasv seega, ehk oleme mega-buumis Tallinna korteriturul. Tõenäoliselt on aga suuresti nii, et vanade odavkorteritega enam nii palju ei kaubelda. -
Kaubeldud korterite mediaanhinnad linnaositi EUR/m2 (aastakasv)
Q1
Kesklinn 1 797 (+12%)
Lasnamäe 1 105 (+24%)
Pirita 1 574 (+15%)
Kristiine 1 502 (+30%)
Mustamäe 1 217 (+25%)
Põhja-Tallinn 1 325 (+29%)
Haabersti 1 210 (+21%)
Nõmme 1 321 (+25%)
www.maaamet.ee
Maa-amet, Tehingute andmebaas -
Tallinna korterite mediaanhinnad Q1 (EUR/m2)
2007: 1 557
2008: 1 438
2009: 948
2010: 801
2011: 835
2012: 947
2013: 1 048
2014: 1 316
www.maaamet.ee
(Pole vist vaja lisada millal pangad laenasid vasakule ja paremale ja riske ei näinud (intressimarginaalid madalad), ning millal nad kellelegi ei laenanud, kuna riske oli nii palju. (intressimarginaalid kõrged))
Pole vist ka vaja mainida millal riik kõige rohkem intressisubventsioone pakkusid, ja Kredex laenamisega "aitas". -
Tõsi, tagantjärele tark on lihtne olla, aga kus praegu oleme... Ma pakun, et kuna Põhjamaad on minu arvamusel krahhi ees, siis Eesti saab natuke sellest krahhist endale ka, kuigi mitte eriti palju.
-
stefan, ehk palun selgitaksid täpsemalt, milles Põhjamaade krahh seisneb? Kõrgete kinnisvarahindade kokkukukkumises? Kui aga majanduse kokkukukkumises, siis ligikaudu kolmandik (14+15%) Eesti eksporditurgudest on Soome - Rootsi. Kui see kokku kukub, siis ilmselt on meil oluliselt vähem saada kui kaotada.
-
Teisel teemal - kui Äripäev ikkagi Mikserit nii kõvaks vanaks peab, siis miks jõuti ikkagi koalitsioonileppes tulunaksumäära langetamiseni? Sõnamurdmise jutt on iba, arvestades, et selle alternatiivkuluks on nüüd mingi amokijooks aktsiisides. Milleks seda kõike nüüd vaja oli? Kui suure augu see nüüd eelarvesse tekitas?
-
Ahaa, lisaks siis raha ära teehoolde pealt. Olgu, siin on KOV-ile Tallinna isikus suurem kivimürakaa kapsaaeda visata, aga riigiteed on liiga heas korras?
-
Kalakajakas
stefan, ehk palun selgitaksid täpsemalt, milles Põhjamaade krahh seisneb? Kõrgete kinnisvarahindade kokkukukkumises? Kui aga majanduse kokkukukkumises, siis ligikaudu kolmandik (14+15%) Eesti eksporditurgudest on Soome - Rootsi. Kui see kokku kukub, siis ilmselt on meil oluliselt vähem saada kui kaotada.
Jah, ma arvan, et Norra/Rootsi/Soome kinnisvarahinnad võivad hakata kukkuma. Kui eestlased on oma bilansid vähendanud viimastel aastatel siis antud riikide inimesed on muudkui juurde laenanud. Pealinnade kinnisvaraturud on seal ülekuumenenud. Mõju Eestile muidugi on, aga kuna siin on laenumaht nüüd nii mõõdukas tuleb mõju päris väike, ma arvan. Küll on võimalik, et paljud eestlased kolivad koju mainitud riikidelt. -
Statistikaamet kinnitab buumi, mis on (olnud):
"2013. aasta IV kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga oli eluaseme hinnaindeksi muutus 15,6%, korterite hinnad on tõusnud 20,2% ja majade hinnad 4,9%. Korterite hinnad on tõusnud kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 21,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 23% ning ülejäänud Eestis 7,7%."
http://www.stat.ee/72342 -
Hoiused Eesti pankades miinus laenud Eesti pankades (mrd EEK):
--2009-- vee -110
--2010-- jaa -91
--2011-- jaa -66
--2012-- jaa -41
--2013-- jaa -31
vee -28
mär -28
apr -26
mai -22
juu -21
juu -22
aug -22
sep -22
okt -20
nov -16
det -12
--2014--
jaa -10
vee -8
www.eestipank.ee -
Esitame küsimuse uuesti korrektses kontekstis (enne oli vabas teemas).
Aivar Sõerd kirjeldab Postimehes, mida tähendab struktuurne eelarvetasakaal, sealjuures märgib ta:
"Struktuurse positsiooni arvutuste ebatäpsusele viitab ka selle aasta riigieelarve menetlemise ajal eelarvepositsioonile antud Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi hinnangute erinevus. Kui rahandusministeerium arvutas struktuurseks positsiooniks ülejäägi 0,7 protsenti SKPst, siis Euroopa Komisjon hindas tasakaaluks 0 protsenti SKPst. Lahknevus SKP lõhe hindamisel on silmatorkav. Kui komisjoni hinnangul aastatel 2013-2014 on SKP ülevalpool potentsiaalset taset, siis rahandusministeeriumi hinnangul allpool potentsiaalset taset. Oma hinnangut põhjendab Euroopa Komisjon sellega, et majanduses on märke ülemäärasest palkade ja hindade tõusust ning suurenevatest pingetest tööjõuturul, mis võib viidata sellele, et majandus on oma potentsiaalset taset ületamas. Samal ajal olukorras, kus tarbijahinnaindeksi(ga mõõdetav) inflatsioon aeglustus, on SKP deflaator väga kõrge. Viimane tähendab seda, et nominaalne ja reaalne majanduskasv erinevad märkimisväärselt. Sellele ebakõlale rahvamajanduse arvepidamise andmetes pööras tähelepanu ka rahvusvaheline valuutafond on viimases hinnangus.
THI arvutamise aluseks on Individuaaltarbimise klassifikaator.
Kas keegi kommenteeriks, mis tegelikult toimub? (üheks põhjuseks võib olla Stefani poolt kirjeldatud kinnisvarahindade tõus).
-
Vahe tuleb THI-st välja jäävate kaupade-teenuste ja kodumaise toodangu kiiremast hinna tõusust. Viimane on ka loogiline kiire palgakasvu tõttu.
Lähemalt THI ja SKT deflaatiori erinevustest:
"Üheks oluliseks hinnaindeksiks on ka SKP deflaator.
Sisemajanduse koguprodukti käsitlemisel tehakse vahet nominaalse ja reaalse sisemajanduse
koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse
väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja
muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu
näitajale elimineerida, arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)
hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP
jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaatori,
mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse Paasche 2
hinnaindeksina, ehk deflaatori leidmiseks kasutatakse jooksva perioodi kaubakogust. Selle
koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades.
SKP deflaatori ja THI vahel on kolm põhilist erinevust:
• Arvesse võetakse erinevaid kaupu ja teenuseid:
• SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI-s sisalduvad ka
importtarbekaupade hinnad;
• THI arvutamisel kasutatakse baasperioodi ostukorvi, SKP deflaatori leidmiseks
kasutatakse jooksva perioodi kaubakogust."
Allikas -
Stefan,
For all the warnings from the Federal Reserve over excessive risk-taking as loan growth soars to levels last seen just before the crisis, bankers still have 10 trillion reasons to lend.
That’s the dollar amount that banks hold in deposits in the U.S., which exceeded the value of all loans by a record $2.5 trillion last month.
Ma olen siiani pidanud Eesti pankade hoiused-laenud seisu millekski eriliseks aga nüüd tuleb välja, et USA-s vist sama seis?
Iseasi on see, kuidas erasektoril on need depod tekkinud. USA-s ilmselt paljuski avaliku sektori laenukoormuse kasvu funktsioonina. Aga meil?
*Ma olen nendes makroteemades kaunis rumal.. -
Võimalus teha häid reaalinvesteeringuid kadus ära. Põhjuseks oli, et varem nii palju investeeriti=ehitati üle maailma. Raha ringluskiirus seejärel siis langes, mistõttu riigid pidid laenama ja kulutama, ja riikide laenude peegliks on erasektori säästud. Selleks, et raha ringluskiirus jälle hakkab kasvama on vaja kasumlike investeerimisvõimalusi, mis võivad tulla näiteks energiasektoris.
-
marker
Kalakajakas
Loomulikult peab ise koguma. Küsimus on selles, et kui sissetulek katab vaevu esmavajadused ära (ja inflatsioon ületab tootluse), siis mida sa kogud?
Eestlase reaalsissetulek on üldiselt (kriisijõnksudega) kogu aeg ülespoolne läinud, aga tundub, et " sissetulek katab vaevu esmavajadused ära" arv ei taha nagu väheneda. Kreeklastel oli pension seal 900€ kanti ja ikka protestisid, et vähendamine on ebainimlik, kuna "ei ole võimalik ära elada".
Minu jaoks on "sotsiaalse hoolivuse" heaks dilemmaks põlluharidusega tegeleva kogukonna näide:
Sellises kogukonnas on ikaldus ja näljahäda... Milline juht hoolib rohkem oma kogukonnast? Kas see, kes järgmise aasta seemnevilja ära laseb süüa või see, kes ei lase?
nominaalne ja reaalne omavahel segamini aetud, raha ei söö keegi. milline kogukonna juht hoolib rohkem kogukonnast, kas see, kes ütleb, et pooltele teist mul tööd pole anda ja me peame seda tegema oma laste nimel? Nagu kohtunik, kes ütleb, et rohkem väravaid lüüa ei saa, sest tal on punktid otsas :)
nextphase, sektori siseselt on mõned üksikud võimalused, kuidas laenude deposiitide suhe saab muutuda, näiteks pangad suurendavad omakapitali vms, see peab olema sektori väline, laen loob deposiidi
BANK OF ENGLAND:Money creation in the modern economy -
nextphase, meie keskpank siin vahepeal kiitles, et ostab börsilt aktsiaid-sektori väline, ma ei tea, mis nende eurorahadega on täpselt seosena jooksevkonto seisu, sellised võimalused. üldiselt ei ole sel tähtsust peale selle, et mõni poliitik saab kuskil pahaaimamatule publikule teatada, et eesti rahva säästud pole kunagi nii suured olnud kui tema valitsemisajal :)
-
Kristjan1
nominaalne ja reaalne omavahel segamini aetud, raha ei söö keegi. milline kogukonna juht hoolib rohkem kogukonnast, kas see, kes ütleb, et pooltele teist mul tööd pole anda ja me peame seda tegema oma laste nimel? Nagu kohtunik, kes ütleb, et rohkem väravaid lüüa ei saa, sest tal on punktid otsas :)
Ei ole kindel, et su argumentidest aru sain...
Milline "poliitika kujundaja" is domineerivalt tööda annab? Kim Chŏng-un ?
Tallinn annab tööd sotsiaalsete töökohtade kaudu... On see midagi, mis ühiskonna (tervikuna) rikkust suurendab? "Hooliv juht" paneb pooled inimesed sotsiaalsetele töökohtadele ja hakkab ootama jõukuse kasvu? -
Mitmetes saitides viited huvitavale New World Wealth uuringule. Miljonäride migratsiooni kohta.
FT on toonud ilmeka kokkuvõtva pildi:
Ilusti on näha põhjus miks UK kuidagi vene kapitalile piiranguid ei taha seada.
Samuti Hollande tugevad tulemused sotsiaalse õigluse tagamisel. Prantsusmaa on oma Gini indeksit ikka tükk maad madalamale saanud... -
Ei saanud aru? ajasid reaalse ja nominaalse enda Kreeka jutus segamini, kui rääkisid seemnevilja ärasöömisest. Nüüd räägid midagi sotsiaalsete töökohtade loomisest, millest veel, loomaaedade ehitamisest?
nextphase pani eespool pildi kirjeldamaks sektorite omavahelist finantsvarude seost. Too on seis ühest hetkest, võib rääkida veel voogudest ja nii, et ühe sektori miinus on teise sektori pluss. Kui erasektor on miinuses, siis on valitsus plussis ja vastupidi kinnises majanduses. Kas need asjad peavad rangelt tasakaalus olema erasektori ja valitsuse vahel? Ei pea, kui majandus on kuum, siis võib väga vabalt erasektor miinuses olla, kulutab rohkem, kui teenib. Ja vastupidi, kui majandus on külm, võib valitsus miinuses olla (kulutab rohkem kui teenib). Siis tuleb marker ja ütleb, et seemnevili süüakse ära. Ei süüa, tegemist on sisenditega raamatupidamises. Ehk keskendumine täiesti valele asjale. Selle asemel, et reaalmajanduses toimuvat jälgida ning selle põhjal otsustada, kui palju netokulutada, räägitakse muinasjutte seemneviljast. Head päeva :) -
Kristjan1, pärast kaine peaga ka aru saad mis kokku kirjutasid?
-
Väike väljavõte tolles Bank of Englandi kirjatükist, millele eespool lingi panin:
Bank deposits are simply a record of how much the bank itself owes its customers. So they are a liability
of the bank, not an asset that could be lent out. A related misconception is that banks can lend out their reserves.
Kui palju ma olen pidanud lugema kasvõi meie ajalehtedest, et rikaste inimeste raha laenavad pangad edasi. Mitte midagi sellist nad ei tee. :)Just as taking out a new loan creates money, the repayment of bank loans destroys money
Et meie laenubuumi ei toitnudki Rootsi pensionäride säästud? :) -
jahe, tänan. Kuid see ei vasta küsimusele, mis tegelikult toimub - missugused kaubad tegelikult kallinevad.
Ok, Kristjan. Panga asutamine on imelihtne. Lihtsalt paned kokku nõutava minimaalse reservi (näiteks 10 miljonit eurot) ja voila hakka laene müüma. Müüa tohid seni kuni reserv suhtes laenude kogumahtu täidab reservile esitatavaid nõudeid (näiteks 10%) st saad välja laenta 100 miljonit eurot. Kui sul õnnestub ennast läbi müüa, siis oledki loonud 90 miljonit eurot.
Aga milleks mulle veel neid deposiite (kohustusi) vaja on? Veelgi enam, miks ma peaksin nende eest intressi maksma - ajaloolisest traditsioonist!? -
mitte reserv, vaid kapital Kalakajakas, loe too dokument läbi
see on juba väga hea küsimus:Aga milleks mulle veel neid deposiite (kohustusi) vaja on? Veelgi enam, miks ma peaksin nende eest intressi maksma - ajaloolisest traditsioonist!?
Intressid on seotud riskiga, aga miks sul üldse vaja on neid deposiite? -
Toimus konverents “Miks Eesti naised ei sünnita?”.Seal arvas üks naistearst ,et 10 aasta pärast sünnib meil ainult 7000 last aastas mis on täpselt sama nagu minu aasta tagasi prognoositu.Neile mõni kuu tagasi avaldatud uuringutele ,et meil on aastal 2040 rahvaarv 1,2 milli võiks nüüd vee peale tõmmata ja tõele ometi näkku vaadata.
Noorte vähesuse ja majanduse kängumise vahele tuleks panna võrdusmärk.Eesti on jõudmas seisu kus on täielik tupik ja laulupeo "taandujad" on saamas meie lähimate kümnendite logoks.Me peame õppima elama pikalt olukorras kus iga järgnev aasta on natuke sitem kui eelmine,edu meile kohanemaks uue reaalsusega. -
Kui kõiketeadja naistearst ja Aivo1 nii arvasid, siis võib rahvastikuteadlaste pikalt tehtud uurimusele tõesti vee peale tõmmata ja tõele näkku vaadata.
-
Aivo on lihtsalt sündivuses lühike ja kuna tal positsioon vee all ja tema vastu tasub alati panustada, siis pigem võtke kõike mida Aivo ütleb kui teistpidi reaalsust.
-
Lenzer
Kui mul oleks positsioon vee all siis kiidaks ju takka ja prooviks turgu üles rääkida.Ei oma ühelgi turul mingeid positsioone,enamus müüdud juba mõned kuud tagasi.Õhus on tunda äikest,ootan suuremat langust lähikuudeks,aga kuna minu vastu tasub alati panustada siis poisid oste,ostke ometi! -
Lühike olema (ka ilma positsioonita) tähendab negatiivseid ootusi omama mingi asja suhtes. "Aivo on sündivuse osas lühike" tähendab, et Aivo omab negatiivseid ootusi sellele väärtusele. Turuterminoloogia, õpeta nagu oma last. Aga räägi veel, räägi veel: Silvano osas said oma jauramised ära jaurata ja võimaliku 50 sendi asemel 10 kätte. Õpeta meid ikka edasi.
-
aivo1
Noorte vähesuse ja majanduse kängumise vahele tuleks panna võrdusmärk.Eesti on jõudmas seisu kus on täielik tupik ja laulupeo "taandujad" on saamas meie lähimate kümnendite logoks.Me peame õppima elama pikalt olukorras kus iga järgnev aasta on natuke sitem kui eelmine,edu meile kohanemaks uue reaalsusega.
Rahvaarvu vähenemine ei pea tähendama, seda et SKP elaniku kohta väheneb. Te võite ju noorust kummardada ja öelda, et läbi.
Vaatame korra otsa PIAAC õpetajate oskuste aruandele (link PIAAC lehele). Võtsin välja aruandest paar diagrammi.
PIAAC uuringu esialgses aruandes rõhutatakse kõrghariduse kvaliteedi paranemist just viimasel ajal. Kui aga vaadata LTT-d ja arvestada:
- vanusega sooritus väheneb (tähelepanu ja üldine sooritus, põhjuseks osalt nägemise nõrgenemine)
- test soosib hilisemaid hariduse omandajaid
- muud tegurid (hõivest ja tervisest tulenevad jne).
siis inimesed LTT valdkonnas vanuses 41 - 65 ei jää soorituselt oluliselt maha tänastest noortest ja tänase hariduse kvaliteeti samas kontekstis saame hinnata alles 20 aasta pärast oskusi mõõtes.
Seega, tööturg, hoolimata noorte vähesusest pole lootusetus seisus, lihtsalt uusi oskusi tuleb omandada (ka juhtidel).
... aga analüüsid ja prognoosid on Eestis poliitiliselt kallutatud - enamasti valitakse metoodikatest välja need, mis annavad meie jaoks sobivamaid tulemusi. -
Vanema mehena võin öelda, et naised ei sünnita Eestis ilmselt kindlustunde puudumise tõttu:
1. Eestlased on uhked selle üle, et nad on ateistid - neil puudub usk- usk ka enda tulevikku
2. Kuna eestlased on ateistid, siis ka ei abielluta, ehk paarid võivad iga kell lahku minna, puudub kindlustunne.
3. Selle kahe tulemusena on tüdrukutel kehv lastetuba ja ei teadvustata, et ühiskonna algrakuks on perekond.
Andke naistele perekond ja kindlustunne, küll nad sünnitavad.
Seetõttu on ka meie ühiskond KATKI. Meil puudub usk. -
Religiooniga on see lugu, et näiteks šiiadel ja sunniitidel on usureeglid väga kindlalt paigas. Järelikult on tugev ka perekonna institutsioon. Aga ühiskonnad on neil ometi katki, kus erinevad usulahud koos elavad (on sunnitud elama). Teiselt poolt on Putin aru saanud, et ilma religioonita kogu rahvust ühise vaenlase vastu ei mobiliseeri. Küsimus 1: kas Vene ühiskond saab sellest tervemaks? Küsimus 2: kas vene naised hakkavad rohkem sünnitama?
-
angelp
Religiooniga on see lugu, et näiteks šiiadel ja sunniitidel on usureeglid väga kindlalt paigas. Järelikult on tugev ka perekonna institutsioon. Aga ühiskonnad on neil ometi katki, kus erinevad usulahud koos elavad (on sunnitud elama). Teiselt poolt on Putin aru saanud, et ilma religioonita kogu rahvust ühise vaenlase vastu ei mobiliseeri. Küsimus 1: kas Vene ühiskond saab sellest tervemaks? Küsimus 2: kas vene naised hakkavad rohkem sünnitama?
Ma tunnen tervet plejaadi noori naisi, kes ringlesid Tallinnas ühe mehe juurest teise juurde, kuniks mingi välka nad ära kosis. Ehk võttis naiseks ja abiellus. Ja nüüd nad seal piiri taga sünnitavad ja käivad pühapäeviti KIRIKUS. Ja neil on minimaalselt kaks last, mõnel ka kolm. Meie ühiskonna jaoks on nad jäädavalt kadunud.
Väidan, et vene ühiskond on saanud tervemaks, Puntin on andnud neile jälle usu, usu endasse, ja usu tulevikku. -
Julgeks arvata, et üks olulisemaid põhjuseid, miks Eestis naised ei soovi sünnitada, on "taandujate" ühiskonna proiriteetide küsimus. Täna on siin maal kahjuks prioriteediks pensionärid=valijad, mitte lapsed. See on väljasureva rahva identiteet. Selleks, et olukorda kardinaalselt muuta, tuleb esiplaanile seada kõikvõimalik laste materiaalne toetamine (kasvõi vähemalt ajutiselt), küll siis hakkavad ka lapsed sündima. No kuidas, põrgu päralt näiteks kassapidajana/kauba väljapanejana Maximas töötav üksikema on võimeline (materiaalselt) last kasvatama, teenides ca 400 eurot kuus (+19 eurot lastetoetust) puhtalt kätte??! Kõrgelt tasustatud proua Palo võib rääkida mida iganes konverentsidel, aga kahjuks on temaga võrvdväärset palka saavaid emasid tõenäoliselt alla 5% teenivatest naistest.
Paraleelselt oleks vajalik muuta 8 tunnise tööpäeva ideoloogiat, ehk asendada see paindliku tööaja ideoloogiaga. Pole pääsu ka tänase pensionisüsteemi reformimisest, mille üks osa oleks pensionite ja muude toetuste + riigieelarvest finantseeritavate töötasude "lahti sidumine" kõikvõimalikest indeksitest. -
Masinist, panid tähele? mis kirjutasid :
No kuidas, põrgu päralt näiteks kassapidajana/kauba väljapanejana Maximas töötav üksikema on võimeline (materiaalselt) last kasvatama, teenides ca 400 eurot kuus (+19 eurot lastetoetust) puhtalt kätte??!
ÜKSIKEMA! Thats the point! -
masinist
No kuidas, põrgu päralt näiteks kassapidajana/kauba väljapanejana Maximas töötav üksikema on võimeline (materiaalselt) last kasvatama,
Kõigepealt küsi, kuidas ta põrgupäralt võimeline last on saama? -
TNT
Vanema mehena võin öelda, et naised ei sünnita Eestis ilmselt kindlustunde puudumise tõttu:
1. Eestlased on uhked selle üle, et nad on ateistid - neil puudub usk- usk ka enda tulevikku
2. Kuna eestlased on ateistid, siis ka ei abielluta, ehk paarid võivad iga kell lahku minna, puudub kindlustunne.
3. Selle kahe tulemusena on tüdrukutel kehv lastetuba ja ei teadvustata, et ühiskonna algrakuks on perekond.
Andke naistele perekond ja kindlustunne, küll nad sünnitavad.
Seetõttu on ka meie ühiskond KATKI. Meil puudub usk.
TNT teeb elementaarse, kahjuks väga tüüpilise vea: moraal=religioon. See, et need mõlemal võivad koos käia, ei tähenda moraali puudumist mitteusklikul.
Väärtustega on üldse keerulisem: neid ei saa õpetada, neid saab arendada. Nii ongi, et paljud usklikud (kindlasti ei väida ma seda kõigi kohta!) järgivad õpitud väärtusi, mille olemusest nad aru ei saa, sest pole omandanud neid arengu käigus. Tulemuseks on sallimatus, jäikus, ühiskondliku kontrolli puudumisel (nt joobes, segaduste ajal) ootamatud teod.
