Makromajandusest 2
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Äripäev: "Kinnisvaraspetsialistid avaldasid oma musta prognoosi käesolevaks aastaks: halvimal juhul mõjutab Eesti turgu gripp Rootsi kinnisvaraturul, globaalne võlakriis, rahvusvahelised konfliktid ja Eesti valitsus, mis ettevõtjat edasi ahistab. On oht ehitajate ja arendajate pankrottideks."
Ausaltöelda, ma pole varem kohanudki, et valitsust oleks kriisi potentsiaalse põhjustajana kirja pandud.
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/02/13/must-prognoos-eesti-turgu-ohustab-rootsi-gripp -
TuliPalo tahab eestisse tuua juurde 2000 IT-spetsialisti ja raadios podises ta midagi riigist nimega Ukraina, kust tal neid plaanis tuua on:
Ettevõtlusministri Urve Palo (SDE) sõnul ei kata Eesti haridussüsteemist tulijad Eesti tegelikku IKT-sektori tööjõu vajadust, mistõttu tuleb 2000 spetsialisti tuua siia mujalt.
http://uudised.err.ee/v/majandus/4299a9f0-a985-4aca-816b-f636f87dd126/palo-eestisse-tuleb-juurde-tuua-2000-it-spetsialisti-mujalt
Delfi: Poola rõõmustab Ukrainast sisserännanute üle. Riik vajab meeletul hulgal töökäsi.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/poola-roomustab-ukrainast-sisserannanute-ule-riik-vajab-meeletul-hulgal-tookasi?id=77460248
TuliPalo soovid ja unistused võivadki jääda ainult soovideks ja unistusteks. Milline riik oleks Ukraina järel järgmine, kust IT-tööjõudu saada? Nigeeria? Bangladesh? -
Palolt muidugi peen ridadevaheline kriitika riigi hariduspoliitika läbikukkumise suunas. Aga see lahendus - kui lehm piima ei anna, siis toome mujalt piima sisse, selle asemel et oma lehmale paremat sööta ette visata - on ikka ka väga 'originaalne'.
-
Huvitav, mis saab 2 aasta pärast, kui selgub, et eelmise sügise ja selle talve jooksul kõval häälel välja hüüdud hõisked ei täitu? Et TuliPalo 2000 IT-spetsialisti ikkagi ei tule tööle, ja et majandus siiski ei kasva, mis sest et Simson seda lubas?
-
kindsigo
Palolt muidugi peen ridadevaheline kriitika riigi hariduspoliitika läbikukkumise suunas. Aga see lahendus - kui lehm piima ei anna, siis toome mujalt piima sisse, selle asemel et oma lehmale paremat sööta ette visata - on ikka ka väga 'originaalne'.
Ta seda varjatud kriitikat teeb enda väljaütlemistega kogu aeg, enda näitel... -
kindsigo,
meil päriselt ka ei ole "lehmi" piisavalt. Seast piima andvat lehma ei tee, olgu toit nii rammus kui tahes. -
2korda2
kindsigo,
meil päriselt ka ei ole "lehmi" piisavalt. Seast piima andvat lehma ei tee, olgu toit nii rammus kui tahes.
PISA testide kohaselt on Eesti laste reaalvaldkonna võimed maailmas esirinnas. Meil võiks olla konkurentsieelis, aga meie hariduspoliitika ei kasuta seda potentsiaali ära. -
kindsigo
2korda2
kindsigo,
meil päriselt ka ei ole "lehmi" piisavalt. Seast piima andvat lehma ei tee, olgu toit nii rammus kui tahes.
PISA testide kohaselt on Eesti laste reaalvaldkonna võimed maailmas esirinnas. Meil võiks olla konkurentsieelis, aga meie hariduspoliitika ei kasuta seda potentsiaali ära.
Hariduspoliitika ja õppeprogrammide muutmine (...ja koolitee läbimine) ei ole kevadine külv, mis juba sügiseks kannab vilja. -
Vihjad sellele, et kesikud alles "100 päeva tagasi" said Valitsusse? ;)
-
Ukrainas on väga-väga häid progejaid, keda vaikselt Eestisse tiksunud ka on. Ja neid võiks rohkemgi tulla. Kunagi sai proovitud ühele (mitte-IT) britile selgitada, miks ida-euroopa progejad efektiivsemad on (et harjunud s.tast saia tegema ja reegliteväliselt mõtlema jne), ei saanud midagi aru.
-
Päris fantastiline artikkel mis kirjeldab seda mida mina olen õppinud kolides Rootsist Eestisse, ehk et vaba turumajandus, ilma reegliteta töötajate palkade osas ei toimi. Artikkel on fantastiline kuna hoopis tööandjad, on need kes nõuavad kõrgemaid tööjõukulusid, selleks et konkurentsi oleks õiglane.
http://arileht.delfi.ee/news/ehitusjakinnisvara/ehitussektor-jookseb-keskelt-tuhjaks-kas-astmeline-sotsiaalmaks-muudaks-midagi?id=77594872&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
Trump võitleb sama probleemiga USAs, aga mida tema tegema peaks oleks nõuda seda, et Mehhiko palgad tõuseksid. Nüüd võib midagi sellist toimuda niikuinii, ehk see aeg kui odav tööjõud oli võimas konkurentsieelis saab otsa. -
stefan
Päris fantastiline artikkel mis kirjeldab seda mida mina olen õppinud kolides Rootsist Eestisse, ehk et vaba turumajandus, ilma reegliteta töötajate palkade osas ei toimi.
haha:D Just, Rootsis on vaba turumajandus (naer saalis).
See on ikka täiesti koomiline kui investeerimisteemalises foorumis kirjutatakse, et vaba turumajanduse jaoks on vaja kehtestada riiklikult palju keegi palka saab.
Hea näide, et erinevalt kommunistliku süsteemi ajupesu läbinutest, on sotsialistliku " vaba turumajanduse" oma läbinud, lootusetult selles kinni. -
pahurik
Ma ei jaksa iga kord sulle eraldi seletada mida ma kirjutan. Teised saavad mu poindist aru.
Otsi kommenteerimise motivatsiooni mujalt! -
stefan
pahurik
Ma ei jaksa iga kord sulle eraldi seletada mida ma kirjutan. Teised saavad aru.
jajah:D@ "vaba turumajandus". Nimetame asju ikka õigete nimedega, eks. Siis ehk tõesti saadakse su jutust aru.
Kusjuures praegu on meil selline poolsotsialistlik/populistlik valitsus võmul ja on näha, mis toimub. Ma vahel mõtlen õudusega kui Stefani sugused härrassotsid veel võimule saaksid, mis siis veel juhtuks, prr. -
Ok, ma seletan sulle seekord eraldi.
Eesti tööturul on päris palju "vaba turumajandus". Rootsi tööturul on päris vähe "vaba turumajandus". Kui mina kolisin Rootsist Eestisse, siis ma arvasin, et Eesti mudel oli palju parem. Nüüd olen ma aga õppinud, et ei ole. Nimelt ei jõua siinsed palgad kunagi Rootsi palkade järele, kui tööjõuturul pole piisavalt tugevaid ametiühinguid. Nüüd ilmub, et isegi tööandjad hakkavad seda ametiühingute tööd tegema.
Mul oli illusioone vabast turumajandusest, nüüd neid illusioone mul enam pole. Samas toetan ma muidugi põhimõtteliselt seda ideed, et hinnad otsustatakse turul. Aga eriti tööturul on see küsimus palju keerulisem. -
stefan
Ok, ma seletan sulle seekord eraldi.
Eesti tööturul on päris palju "vaba turumajandus". Rootsi tööturul on päris vähe "vaba turumajandus". Kui mina kolisin Rootsist Eestisse, siis ma arvasin, et Eesti mudel oli palju parem. Nüüd olen ma aga õppinud, et ei ole. Nimelt ei jõua siinsed palgad kunagi Rootsi palkade järele, kui tööjõuturul pole piisavalt tugevaid ametiühinguid. Nüüd ilmub, et isegi tööandjad hakkavad seda ametiühingute tööd tegema.
ma lugesin artikli 2 korda läbi ja ei lugenud kusagilt välja, et ettevõtjad soovivad riiklkult/ametühingute kehtestatud palkasi. Jutt on seal ümbrikupalkadest ja riigihangetest ning soodustustest sotsiaalmaksu vähendamise näol.
Aga ma usun, et isegi Stefani silmad näevad veel, kuidas see Rootsi "vaba" süsteem kokku jookseb. See töötab ainult seetõttu, et ise kasutatakse vabakaubanduse eeliseid, aga siseturul on kunstlikult teiste riikide firmade konkureerimine võimalikult raskeks muudetud. Ei usu, et teised riigid maailmas löpmatult seda süsteemi taluvad. -
Vaadates viimaste aastate reaalpalgarallit, ei saa otseselt väita, et palgad ei jõuaks järgi. Liikumine toimub ehk liigagi kiiresti. Ametiühingud pigem loovad palgalõksu, hinnaläbirääkimine ei põhine oskustel, tootlikusel vaid mingitel kõigile ühe puuga löödud hinnatabelitel.
-
siimos
Jah, mõned aastad on olnud positiivne areng palkade osas. Oluline siinjuures on olnud riigi/ametiühingute sekkumine, ehk miinimumpalga kasv. -
Artikkel näitab lihtsalt seda, et ka ettevõtjate hulgas võib olla inimesi, kes päris täpselt turumajandusest aru ei saa. Kui kutset mitteomavate töötajate hulk on "liiga suur", siis seda ei lahenda mitte maksukeskkonna kruvimisega, vaid pakkudes kutseõppel suuremat väärtust, et see reaalselt ära tasuks. Või kui tegelikult on tööde iseloom nii lihtne, et mitmeaastane õpe suurt juurde ei anna, siis tuleks ka seda tunnistada - meie ehitusturu tase on järelikult selline, et kõrgeid oskusi nõudvaid töid ongi vähevõitu.
-
Valmet otsib Uusikaupunki'sse üle 1000 töötajat Mercedes'ide tootmiseks:
http://www.kauppalehti.fi/uutiset/valmet-automotive-aloittaa-rekrykiertueen---8-kaupunkia--1000-tyontekijaa/GwcucZDF -
Väga hea esinemine Kersti Kaljulaidi poolt täna CNBC:s
http://video.cnbc.com/gallery/?video=3000604275&play=1 -
Valgevene kõrgepalgaliste töökohtade maksutamine ja võrdlus Eestiga:
http://majandus24.postimees.ee/4059965/helmes-maksab-minskis-suuremat-netopalka-kui-tallinnas -
Äripäeva propagandist Vilja Kiisler pingutab kõvasti, et leida mõjusaid demagooglisi põhjendusi, miks peaks sookvoodid igal pool ettevõtluses läbi suruma: http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/03/28/vilja-kiisler-kui-nouga-ei-saa-siis-saab-jouga-sookvoodid
-
Rootsi elektroonikatootja Note kirjutab täna oma Q1 raportis:
"Positive is the very brisk start for our unit in Estonia this year—sales in the first quarter were at record levels, and we recently took a decision to significantly expand the capacity of our electronics manufacture in Estonia."
https://www.note.eu/en/investor-relations/financial-reports/
Note-il on tootmine Pärnus. -
Nüüd on siis see kauaoodatud hetk käes. Seisuga 31.03.2017 oli Riigikassa likviidsusreservi maht kukkunud 704 miljoni euroni samas kui ainuüksi Töötukassa on likviidsusreservi paigutanud 762 miljonit. Trein pühade ajal õiguskantslerile väikese kirjakese ja küsin, et kas see on tõesti kosher kui Töötukassa vahenditega kaetakse eelarve puudujääki? Vähemalt vanasti keelas seadus üheselt Töötukassa vahendite kasutamise muuks kui Töötukassa eesmärkide täitmiseks ja Töötukassa tegevuse eesmärgiks ei ole eelarve puudujäägi finantseerimine.
-
Äkki on siin ka selgitus miks ämmapets nui neljaks nüüd järsku laenu tahab võtta.
-
Head uudised! Selgus, et minu mure on täiesti põhjendamatu. Õiguskantsleri hinnangul on kõik kosher seni kuni Töötukassal ei ole veel reaalselt tekkinud tõrkeid hüvitiste väljamaksmisel. See, et reserve reaalselt ei eksisteeri pole oluline. Valitsusel on siis põhimõtteliselt 700 milli veel võimalik laiaks lüüa. 7 linnahalli saaks korda teha!
-
pahurik
http://majandus24.postimees.ee/4130119/eesti-majanduskasv-tegi-ule-pika-aja-voimsa-huppe?_ga=2.34676705.1373628993.1495998253-1288904025.1490006687
link ilma igasuguse kommentaarita ei ole nagu postitus ! -
clint
pahurik
http://majandus24.postimees.ee/4130119/eesti-majanduskasv-tegi-ule-pika-aja-voimsa-huppe?_ga=2.34676705.1373628993.1495998253-1288904025.1490006687
link ilma igasuguse kommentaarita ei ole nagu postitus !
kui ei meeldi, ei ole sundi klikkida:) -
Eesti Statistikaamet: Vabade ametikohtade arv I kvartalis ületas 11 200 piiri
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta I kvartalis üle 11 200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv oli viimase kaheksa aasta suurim. Kui vabade ametikohtade arv eelmises kvartalis ulatus veidi üle 9000, siis I kvartalis suurenes vabade ametikohtade arv eelmise kvartaliga võrreldes 24%.
Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta I kvartalis suhteliselt samal tasemel eelmise aasta III kvartali rekordiga, kus vabade ametikohtade arv oli seitsme aasta jooksul esimest korda üle 11 000. I kvartalis ületas vabade ametikohtade arv eelmist rekordit siiski 140 ametikoha võrra. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus üle 8200, suurenes vabade ametikohtade arv 35%. -
Eesti Statistikaamet: Aprillis kaubavahetuse kasv pidurdus
Kaupade eksport kahanes 2017. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1% ning import kasvas 2%, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.
2017. aasta aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 189 miljonit eurot (2016. aasta aprillis 158 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid aprillis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (15%) ja Läti (9%). Eksport kahanes enim Rootsi (49 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid. Eksport kasvas enim Saksamaale (16 miljonit eurot) ja Hollandisse (13 miljonit eurot). Saksamaale suurenes peamiselt metalli ja metalltoodete (sh metallijäätmed) ning Hollandisse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) väljavedu. -
Eesti Pank: 2017. aasta aprillis oli jooksevkonto tasakaalu lähedal
Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta aprillis 9 miljoni euroga miinuses. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 21 miljonit eurot, mida on 16 miljoni euro võrra vähem kui aasta tagasi. Kaubaeksport kahanes aasta võrdluses 3% ja import 1%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes 22 miljoni euro võrra ja ulatus 109 miljoni euroni. Väliskaubanduse langust põhjustas 2017. aasta aprillis muu hulgas kahe võrra väiksem tööpäevade arv kui aasta tagasi. Teenuste konto ülejääk oli 130 miljonit eurot ehk 6 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem. Teenuste eksport kasvas 8%, import 9%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool kokku suurenes 10 miljoni euro võrra ja oli 30 miljonit eurot.
Aprillis oli jooksev- ja kapitalikonto kokku 5 miljoni euro suuruses ülejäägis ehk Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuandja. -
Eesti Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas mais tõusu
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,2%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas mais eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus mööbli- ja keemiatoodete tootmises ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnalangus metalltoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses.
2016. aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises. -
Eesti Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksit mõjutasid enim Tallinna korterid
Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.
Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 0,7% ning majade hinnad langesid 2,1%. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 1,1% ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,2%, ent langesid ülejäänud Eestis 5,8%.
2016. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 6,9% ja majade hinnad 9,9%. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusid Tallinna korterite hinnad 7,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 4,9% ning ülejäänud Eestis 5,6%.
Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta. -
Eesti Pank: Majapidamiste laenud ja liisingud kasvavad üha tempokamalt
- Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell kasvas eelmiste kuudega sarnases tempos, aastaga 6,3%
- Eluasemelaenu lepinguid sõlmiti maikuus 12% rohkem kui aasta tagasi
- Nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiuste kasv püsis mais kiire -
Eesti Pank: Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist
Alates 2011. aastast on Eesti korteritehingute keskmine hind maa-ameti andmetel kasvanud aastas keskmiselt 10% ja 2017. aasta esimeses kvartalis ligi 11%. Keskmist hinda on viimasel paaril aastal tuntavalt tõstnud asjaolu, et tehinguid tehakse järjest rohkem uute, kõrgema hinnaga korteritega. Selle teguri mõjuta oleks keskmine hinnakasv jäänud mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Kiire hinnatõusu taga on tavapärasest suurem nõudlus, mille peamisteks põhjusteks on kiire palgakasv, soodsad laenutingimused, demograafilised muutused ja ka kinnisvarainvesteeringute populaarsus. Samuti võib hindu mõjutada piiratud pakkumine, mis eelkõige ehitussektori aeglase kohandumise tõttu ei jõua nõudlusele järele. -
Eesti Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv mais jätkus
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta mais 2016. aasta maiga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Teist kuud järjest näitas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset üheprotsendilist kasvu. 2017. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 586,3 miljonit eurot. Võrreldes eelmise kuuga suurenes mais jaekaubandusettevõtete müügitulu 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%. -
Eesti Statistikaamet: Mai tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest
Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta mais 13% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.
Mais toodeti töötlevas tööstuses 8% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid mais eelmise aasta mai mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete, toiduainete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka mootorsõidukite, masinate ja seadmete ning ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang vaid elektroonikaseadmete tootmises.
Välisturule müüdi käesoleva aasta mais 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta maiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule 15%. -
Eesti Pank: Kohalikku toodangut eksportivate ettevõtete konkurentsivõime püsib tugev
Kaubaekspordi 2016. aasta teisel poolel alanud kasv jätkus 2017. aasta esimeses kvartalis. Peaaegu kõikide kaubarühmade puhul on väljavedu iga kuuga suurenenud. Eesti päritolu kaupade väljavedu on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligikaudu 3% ja reeksport samal ajal vähenenud umbes 14%. Selle tulemusena on Eesti päritolu ekspordi osakaal kogu kaubaekspordis suurenenud 4 protsendipunkti võrra 68%-lt 72%ni. Eesti päritolu ekspordi osakaalu suurenemine väliskaubanduses näitab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet heas valguses. -
Eesti Statistikaamet: Mais peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste
Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta mais 297 000 sise- ja välisturisti, mida oli 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 197 000 välis- ja 100 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta maiga võrreldes vastavalt 3% ja 13%. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 59% – 84 000 turisti Soomest, 20 000 Venemaalt ja 13 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta maiga suurenes naaberriikidest saabunud turistide arv 3%.
136 000 turisti ehk 69% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 9% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. -
Marten, ma vaatan seda tabelit ja mõtlen, et tõenäoliselt sai Statistikaamet need andmed kokku paljukirutud andmeankeetide täitmise meetodil. Majutusettevõtjad pidid kõigepealt registreerima külastajate andmed ja siis need ka statistikaameti aruandesse sisestama. Tüütu töö.
Aga tuleb tunnistada, et ettevõtluskeskkonna tunnetamiseks on selline tabel jällegi päris ülevaatlik ja ilmselt ka ettevõtjale endale kasulik, et keegi need andmed ikkagi kokku kogub. -
Draax täpselt, statistika aluseks ongi "Majutustegevuse" küsimustikud, mida tuleb iga kuu 10. kuupäevaks esitada.
-
Eesti Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juunis enim toit
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 2,9%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2016. aasta juuniga võrreldes 3,2% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2016. aasta juuniga võrreldes tõusnud 3,6% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.
Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,6% kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 10,1%, puuvili 16,8% ning suhkur ja kondiitritooted 7,3%. Mootorikütus andis kogutõusust ligi kuuendiku. Aastataguse ajaga võrreldes oli bensiin 8,5% ja diislikütus 8,4% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel tubakatoodete 14,6% hinnatõus. -
Eesti Statistikaamet: Mais kaubavahetus hoogustus
Kaupade eksport kasvas 2017. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 15% ning import 14%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suurenemine. 2017. aasta mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2016. aasta mais 147 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Venemaale (28 miljonit eurot), Kanadasse (23 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (20 miljonit eurot) ja Saksamaale (20 miljonit eurot). -
Huvitav statistika täna (cnbc)
1) Suurbritannia töötus on kõige madalam pärast 1975
2) Suurbritannia reaalpalgad kukkumas
Teine allikas
UK unemployment rate hits lowest since 1975, but real wages keep falling - business live
https://www.theguardian.com/business/live/2017/jul/12/pound-falls-broadbent-interest-rates-uk-unemployment-wage-squeeze-business-live -
AMTEL: Esimesel poolaastal kasvas Euroopas uute sõiduautode müük 4,7%
Juunis kasvas uute sõiduautode turg Euroopa Liidus 2,1%, aga esimesel poolaastal on müük kasvanud kokkuvõttes 4,7%. Juunis ostsid Euroopa tarbijad ligi 1,5 miljonit sõiduautot ja tänavu esimese kuue kuuga on Euroopa Liidus müüdud uusi sõiduautosid kokku enam kui 8,2 miljonit, mis ületab eelmise aasta sama perioodi müüginumbri ligi 0,4 miljoni autoga. Plusspoolel oli müük enamikel suurtel turgudel nagu Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias, aga juba mitmendat kuud näitab langust Suurbritannia autoturg, mis juunis jäi miinuspoolele 4,8% ja esimesel poolaastal 1,3%. Baltimaadest kihutab uute sõiduautode müük ülesmäge kõige kiiremini Leedus, kus esimesel poolaastal kasvas turg koguni 19,7%, aga ka Eesti ei jää oma 13,4% kasvuga kaugele maha. Samas on aga arvuliselt uusi sõiduautosid müüdud meil veidi rohkem. Läti autoturul toimus juunis suur (17,8%) langus, mis vedas miinuspoolele ka kogu esimese poolaasta. Meie põhjanaabritel püsivad müüginumbrid stabiilsed – kui juunis kasvas turg 1,0% võrra, siis kuue kuu kokkuvõte näitab 1,6% langust.