Makromajandusest 2
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
stefan
2018 aastal, tänase eurokursiga, jooksevhindades:
Eesti SKP/inimene: 19 000 EUR
Rootsi, SKP/inimene: 44 000 EUR
=>
Huvitav vahel neid numbreid vaadata, ja tõdeda, et Eestis peaks olema kasvuruumi kaua veel.
Soome: SKP/inimene: 42 000 EUR
=>
Kui aga võrrelda näiteks Tallinn Göteborgiga või Tamperega, siis vahe on ilmselt palju väiksem. Riigi tasandil on aga märgatav vahe endiselt olemas varsti 30 aastat pärast Eesti iseseisvust. -
Selleks, et Eesti SKP/inimene läheneks kiiremini Soome ja Rootsi oma on paratamatult vaja korralike palgatõuse Eestis. Kuna Soomes ja Rootsis on tugevad ametiühingud mis suruvad peale, siis Eestis on ainus võimalus miinimumpalga tõstmine. Muidu jäädakse kinni madala tootlikkuse töökohtadega. Kõrgem miinimumpalk vähendab ka musta töö olemasolu.
Enam ei saa väita, et haridustase Eestis oleks nõrgem kui Soomes/Rootsis. Ei saa väita, et inimesed töötaksid vähem. Pigem vastupidi.
Vaadakem kasvõi Soome S-Ryhmä kellel on töötajaid Eestis näiteks Prismas ja Viru hotellis. Teevad sama tööd nagu tehakse Soomes, kaupade hinnad peaaegu samad, palgad aga märksa väiksemad. Põhjus 1) ikka madalam tootlikkus töökorralduses (ehk mitte isiklikel, vaid süsteemsel tasandil), kuna pole vaja tootlikkust tõsta, tööjõud ju odav, ning 2) ametiühinguid pole.
Väga positiivne Eesti SKP kohta on siiski viimasel ajal olnud 1) Haldusreform ja 2) Rail Balticu käivitamine. -
stefan
Põhjus 1) ikka madalam tootlikkus töökorralduses, kuna pole vaja tootlikkust tõsta, 2) ametiühinguid pole.
Suur põhjus on ikkagi 3) vaene klient -
Kas sõna tootlikkus pole juba ajast ja arust? Lihtsam oleks kasutada mõistet elatustase vms. Sõna tootlikkus on oma algse tähenduse ( 1 ajaühikus tootetud kärude või lõigatud juuste või valatud põrandate hulka) ammu minetanud! Kas Soomes, kus on tootlikkus väidetavalt 2-3 korda kõrgem igal elualal, tõesti betoon kuivab 2x kiiremini ja 1 tunnis lõigatakse mitte 2 soengut vaid 4?
-
Stefan, kas elatustaseme võrdlemiseks ei oleks õigem vaadata PPP numbreid? Sel juhul (dollarites) Eesti $34 096, Soome $46 430 ja Rootsi $52 984.
-
stefan
Kõrgem miinimumpalk vähendab ka musta töö olemasolu.
See läks sul nüüd vist kogemata valetpidi. :) -
jnt
stefan
Kõrgem miinimumpalk vähendab ka musta töö olemasolu.
See läks sul nüüd vist kogemata valetpidi. :)
Ma arvan, et sellest on ka ajakirjanduses kirjutatud, et seal kus on olnud probleem ümbrikupalkadega, on kõrgem miinimumpalk tähendanud suurem osa "valge palk" ja väiksem osa "must palk". -
invictus
Stefan, kas elatustaseme võrdlemiseks ei oleks õigem vaadata PPP numbreid? Sel juhul (dollarites) Eesti $34 096, Soome $46 430 ja Rootsi $52 984.
Kahtlemata on mõistlik niimoodi ka vaadata. Aga kui me võrdleme näiteks Eestit ja Soomet, siis ma pakun, et tänapäeval on kaupade hinnad poodides suuresti samad (v.a toiduained). Vahe on peamiselt teenustes, ehk tööhindades. Seega, eestlased saavad Eesti teenused osta sama võimega nagu soomlased saavad Soome teenused osta. Mis aga puudutab kaupade ostmist, siis eestlased saavad lubada endale vähem.
Samas, Eesti palgakasv on onud kiire, aga peab olema kiire kaua veel.
Omaette teema on see, et immigrandid teevad palju "odavat tööd" Rootsis ja Soomes. Ja Norras ka, aga seal on immigrandid rootslased. -
invictus
Stefan, kas elatustaseme võrdlemiseks ei oleks õigem vaadata PPP numbreid? Sel juhul (dollarites) Eesti $34 096, Soome $46 430 ja Rootsi $52 984.
Võib vaadata ka Eurostati tabelist, kuidas Eesti liigub järjekindlalt EL-i keskmise suunas (2017. aastal 79%) ja tublid skandinaavlased tulevad peaaegu sama järjekindlalt selge ees vastu. Vahva sõna on see konvergents.
Lisaks on sellest samast tabelist iirlaste näol näha, kui tundlik võib statistika olla sellele, kui üks globaalne ettevõte muudab oma kontori asukohta. -
stefan
Kahtlemata on mõistlik niimoodi ka vaadata. Aga kui me võrdleme näiteks Eestit ja Soomet, siis ma pakun, et tänapäeval on kaupade hinnad poodides suuresti samad (v.a toiduained). Vahe on peamiselt teenustes, ehk tööhindades. Seega, eestlased saavad Eesti teenused osta sama võimega nagu soomlased saavad Soome teenused osta. Mis aga puudutab kaupade ostmist, siis eestlased saavad lubada endale vähem.
Ja kuidas on lood kinnisvaraga? -
powerman
Kas Soomes, kus on tootlikkus väidetavalt 2-3 korda kõrgem igal elualal, tõesti betoon kuivab 2x kiiremini ja 1 tunnis lõigatakse mitte 2 soengut vaid 4?
Eks mikrotasandil on tootlikkus umbes sama Eestis ja Soomes. Tootlikkuse vahe on seega pikem süsteemis sisse ehitatud. Ja üks võimalus tõsta tootlikkust on teha tööjõu kallimaks, ehk tõsta palgad. See survestab nii tööandjat kui töövõtjat töö ümberorganiseerimisele. Muidugi ainult teatud raamide piires, võib hävitada majandust ka, aga natuke palgasurvet kindlasti julgustab efektiviseerimiseks ja ümbermõtlemiseks. Baltika õmblemistöö lõpetamine Eestis on äkki selleks näiteks.
Iga kord kui eestlane kolib Soome, et seal töötada, kasvab tema tehtud SKP/inimene Eesti tasemelt Soome tasemele, kuna ta integreerub selle süsteemiga. Tööandjal peab talle lihtsalt maksma kaks korda rohkem kui ta Eestis sai, ja töötaja peab töötama nii kui töö on seal organiseeritud.
2-3% riigieelarve defitsiit igal aastal on ka tee rohkem eurosid majandusse "sisse pumbata". See defitsiit niikuinii sööb inflatsioon ära aja jooksul. Eesti siinjuures eristub muust Euroopas ja "ei kasuta seda võimalust". Paraku, süsteemis kus (riigi)intressid on 0%, tegelik inflatsioon on äkki 3%, selles süsteemis on võitjad muidugi riigid kes on laenuvõtjad. -
...mis jällegi teeb Rail Baltic selliseks optimaalseks projektiks Eesti jaoks, minu arvamusel. Puhas lotovõit Eestile.
-
Tootlikkuse või tööviljakuse erinevus ei tule sellest, et Eestis on töö palju kehvemini korraldatud kui Soomes.
Eestis tehakse odavamat tööd.
Lihtne utreeritud näide: uksetehas Eestis, 50 töötajat, toodab Soome emafirmale uksi hinnaga 200 eurot tükk.
Soome firma, 10 töötajat, müüb need edasi lõppkliendile hinnaga 500 eurot tükk.
Eesti ja Soome firmade tööviljakuse vahe - lisaväärtuse loomine inimese kohta - on justkui tohutu, aga me ei saa öelda, et Eesti firma töötajad tegid vähem või halvemini tööd. -
DonRoberto
stefan
Kahtlemata on mõistlik niimoodi ka vaadata. Aga kui me võrdleme näiteks Eestit ja Soomet, siis ma pakun, et tänapäeval on kaupade hinnad poodides suuresti samad (v.a toiduained). Vahe on peamiselt teenustes, ehk tööhindades. Seega, eestlased saavad Eesti teenused osta sama võimega nagu soomlased saavad Soome teenused osta. Mis aga puudutab kaupade ostmist, siis eestlased saavad lubada endale vähem.
Ja kuidas on lood kinnisvaraga?
Mulle tundub, et arvestades kinnisvara + autode hinnaerinevust võib keskmine tallinlane tunda ennast ostujõu mõttes võrreldavalt keskmise helsinglasega. Mingi vahe tuleb samas sisse sellest, et pikaajalisest kõrgemast elatustasemest tulenevalt on Helsingi elukeskkonnana oluliselt meeldivam Tallinnast (vähem lagunenud maju/piirkondi jne). -
peeter82
Tootlikkuse või tööviljakuse erinevus ei tule sellest, et Eestis on töö palju kehvemini korraldatud kui Soomes.
Eestis tehakse odavamat tööd.
Lihtne utreeritud näide: uksetehas Eestis, 50 töötajat, toodab Soome emafirmale uksi hinnaga 200 eurot tükk.
Soome firma, 10 töötajat, müüb need edasi lõppkliendile hinnaga 500 eurot tükk.
Eesti ja Soome firmade tööviljakuse vahe - lisaväärtuse loomine inimese kohta - on justkui tohutu, aga kas saame öelda, et Eesti firma töötajad tegid vähem või halvemini tööd?
Jällegi, kes siin Eestis nõuab nendele töötajatele kõrgemat palka? Mitte keegi. Soomes oleks ametiühing ähvardanud streigiga, ja töötajate palgad oleksid kohe tõusnud. Siin ametiühinguid sisuliselt pole, ja sellepärast on vähemalt sekkumine miinimumpalka osas hädavajalik.
Siis oleksid need uksed Soome kliendile müüdud 400 EUR/tk eest.
Siin sobiks paradoksaalsel kombel vana kommunistlik loosung, "Ühinege"! :-) -
stefan
jnt
stefan
Kõrgem miinimumpalk vähendab ka musta töö olemasolu.
See läks sul nüüd vist kogemata valetpidi. :)
Ma arvan, et sellest on ka ajakirjanduses kirjutatud, et seal kus on olnud probleem ümbrikupalkadega, on kõrgem miinimumpalk tähendanud suurem osa "valge palk" ja väiksem osa "must palk".
Ehk siis, et kui tõsta miinimumpalk lõpmatusse, kahaneb must palk nullini? No mitte ei taha uskuda sellist asja... :D -
jnt
Ehk siis, et kui tõsta miinimumpalk lõpmatusse, kahaneb must palk nullini? No mitte ei taha uskuda sellist asja... :D
Nii lihtne ei ole. Aga tasakaalupunkt pole Eestis leitud, kuna töötajad pole organiseeritud. Rootsis on tihti olnud vastupidi, töötajad on olnud liiga tugevad, ja hoopis tööandjad liiga nõrgad. Vaata seda uksenäidet siin üleval, suurepärane näide, kus on ilmselge, et töötajatel Eestis on potentsiaali rohkem lisandväärtusest saada.
SAS piloodid just said 11% palgalisa (paari aastaga) pärast 6-7 päeva streiki. Ehk seal oli "valu piir" mõlemale osapoolele. Ilma streigita poleks midagi juhtunud. Paraku toimib tööturg niimoodi, ehk ta ei ole perfektne. -
Mu vastuargument iseendale on Ameerika, kus samuti pole tugevaid ametiühinguid. Aga sealne mudel on ka Bernie Sanders jt kriitika all. Eks ka Trump võitleb tõusvate palkade pärast, olgu teistmoodi kui ametiühingute kaudu.
-
Stefan, Eesti keskmine palk on tõusnud viimase 8 aastaga 65%, s.o. 6,5% p.a. Miinimumpalk on samal ajal kerkinud 94%, s.o. 8,5% p.a. Inflatsioon samal ajal olnud valdavalt kuni 2% p.a. Mulle tundub see sõltumata ametiühingutest selline tempo, mis on ettevõtjate jaoks talutava ülemises piiris - kasumid on pikalt pigem stagneerunud (olgu, seal ka õlitööstuse raskused mõjutavad). Seetõttu ma ei näe, et siin veel ametiühinguid vaja oleks; Soome on meie ametiühing.
-
invictus
Stefan, Eesti keskmine palk on tõusnud viimase 8 aastaga 65%, s.o. 6,5% p.a. Miinimumpalk on samal ajal kerkinud 94%, s.o. 8,5% p.a. Inflatsioon samal ajal olnud valdavalt kuni 2% p.a. Mulle tundub see sõltumata ametiühingutest selline tempo, mis on ettevõtjate jaoks talutava ülemises piiris - kasumid on pikalt pigem stagneerunud (olgu, seal ka õlitööstuse raskused mõjutavad). Seetõttu ma ei näe, et siin veel ametiühinguid vaja oleks; Soome on meie ametiühing.
Jah, viimased aastad on olnud Eesti kõigi aegade parimad aastad, palgad on kiiresti tõusnud, ja sul on point selles, et välismaa toimib paljudele nagu ametiühing. Aga peagem meeles missugune kriitika on alati olnud tööandjate poolt kui jutt on olnud miinimumpalga tõusust. Mulle tundub, et miinimumpalga tõus on kogu aeg toimunud ladusalt, mitte kunagi on ta olnud liiga kiire. Oleks võinud tõsta rohkem.
Probleem sellega, kui Soome on ametiühing, seisneb selles, et kui inimesed on ükskord ära kolinud, siis nad tihti tagasi ei tule. Kui juba Eesti tehastes palgad tõuseksid, ja tingimused üldse on head, siis inimesed näevad siin, mitte seal, oma elu paranemas. -
stefan
jnt
Ehk siis, et kui tõsta miinimumpalk lõpmatusse, kahaneb must palk nullini? No mitte ei taha uskuda sellist asja... :D
Nii lihtne ei ole. Aga tasakaalupunkt pole Eestis leitud, kuna töötajad pole organiseeritud. Rootsis on tihti olnud vastupidi, töötajad on olnud liiga tugevad, ja hoopis tööandjad liiga nõrgad. Vaata seda uksenäidet siin üleval, suurepärane näide, kus on ilmselge, et töötajatel Eestis on potentsiaali rohkem lisandväärtusest saada.
SAS piloodid just said 11% palgalisa (paari aastaga) pärast 6-7 päeva streiki. Ehk seal oli "valu piir" mõlemale osapoolele. Ilma streigita poleks midagi juhtunud. Paraku toimib tööturg niimoodi, ehk ta ei ole perfektne.
Oota-oota nüüd! Ärme jäta nüüd tsiteerimata ise-enda öeldut, mis nüüd järsku ebamugavaks muutus! :Dstefan
Kõrgem miinimumpalk vähendab ka musta töö olemasolu.
Ei ole siin mingit juttu mingist "tasakaalupunktist" ega muust taolisest. Kas sa sööd oma sõnu?
Minu 2 senti on, et õige miinimumpalk on 0€ ja palganumber on teenuse pakkuja ja tellija omavaheline "isiklik" asi. Aga see ei puutu praegu eelkirjutatusse kuigi palju, mida mina arvan. Räägime praegu sinu kirjutatust... -
jnt
Üleval olengi juba seletanud 1) miks miinimumpalga tõstmine vähendab musta tööd, ning 2) miks miinimumpalk (või ametiühingud) parandab ühiskonda. Aga ei ole nii, et lõpmatult mida kõrgem miinimumpalk, seda parem, vaid tegemist on optimeerimisprobleemiga. Tõenäoliselt oleks näiteks parem kui Tallinnas ja Võrus oleksid erinevad miinimumpalgad, äkki arstidel peaks olema oma miinimumpalk, õpetajatel oma jne jne.
Põhimõtteliselt ma ei poolda sekkumist vabadel turgudel. Mida rohkem vaba turg, seda parem. Aga vahel on sekkumine vähem kahjulik ühiskonnale kui mitte-sekkumine.
Vaadakem kuidas Trump on nüüd leppinud Mehhikoga, et nad tohivad müüa USA autotööstusesse vaid siis kui Mehhiko tehastes on teatud palgatase. Selline loogika laieneb maailmas. Me ei taha orje, ka mitte "vabatahtlike" orje. -
Arstidel ja õpetajatel ongi oma miinimumpalk, see on lihtsalt teisiti kokku lepitud. Võru ja Tallinna osas printsiibis nõus; Lätis on nt Liepajas erikaubandustsoon madalamate maksudega - kas keegi on kursis, et mis selle projekti majanduslik mõju on olnud?
-
jnt
stefan
Kõrgem miinimumpalk vähendab ka musta töö olemasolu.
See läks sul nüüd vist kogemata valetpidi. :)
Täpsustan igaks juhuks:
Pean siis silmas tööd kus palk makstakse mustalt. Ei tea kas on äkki vale eesti keelepruuk öelda "must töö". (nagu rootsi/saksa keeles, "svartarbete", "Schwarzarbeit") -
Nohnii, tundub, et Trump tahab lõpetada USD staatust kui maailma esimene valuuta. Palun väga, uus kandidaat on juba olemas, ehk EUR:
https://finance.yahoo.com/quote/EURUSD=X?p=EURUSD=X&.tsrc=fin-srch -
Töötute arv on Eestis rekordiliselt madal
https://majandus24.postimees.ee/6683588/tootute-arv-on-eestis-rekordiliselt-madal
Ja ees on suvi.
Eesti majandus on lihtsalt väga kuum, ja surve ülespoole on suur nii palkade kui ka hindade osas. Võime olla kindlad, et sisseränne teistelt EL riikidelt püsib tugevana, kuna see on nii tööandjate kui ka (uute) töövõtjate huvis. Inimesed sõidavad taksoga tööle, ja ostavad Wolt kaudu süüa koju. (Ma ei tea kas ikka veel süüakse ise või kas lusikatoitmise teenused ka pakutakse.) Restoranides, baarides ja kohvikutes on rahvast täis, töötajaid on liiga vähe, ja vahel on puudu nii motivatsiooni kui ka kompetentsi. Kõik ostavad endale uued korterid. Ühesõnaga, Eestis toimub majanduslik revolutsioon, ehk hüpe uuele tasemele. Ainult inertsus takistab veel kiirema palkade ja hindade kasvu.
Eesti riik ja ühiskond on näidanud ennast usaldusväärsena, mille tõttu on tingimused loodud selliseks kiireks arenguks mis praegu toimub. Nüüd võib lugeda ka, et rahva toetus Rail Balticu vastu muudkui kasvab, ehk inimesed ei jää ka rahvusvahelisest majandusrongist maha.
Suvi saab olema kuum. -
Läti SKP jooksevhindades:
2016: 25,0 BEUR
2017: 27,0 BEUR
2018: 29,5 BEUR
https://data1.csb.gov.lv/pxweb/en/ekfin/ekfin__ikp__IKP__isterm/IK10_010c.px/table/tableViewLayout1/
=>
Ilus kasv. -
Eesti SKP jooksevhindades:
2016: 21,7 BEUR
2017: 23,6 BEUR
2018: 25,7 BEUR
www.stat.ee
=>
Sarnane kasv kui Läti. Mõlemal riigil umbes 18% nominaalkasv kahe aastaga!!! -
PALGARALLI
Keskmine brutokuupalk (EUR) ja kasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
2Q2008 850 € (15,2%)
3Q2008 800 € (14,8%)
4Q2008 838 € (6,9%)
1Q2009 776 € (-1,5%)
2Q2009 813 € (-4,4%)
3Q2009 752 € (-6,0%)
4Q2009 783 € (-6,6%)
1Q2010 758 € (-2,3%)
2Q2010 822 € (1,1%)
3Q2010 759 € (0,9%)
4Q2010 814 € (4,0%)
1Q2011 792 € (4,5%)
2Q2011 857 € (4,3%)
3Q2011 809 € (6,6%)
4Q2011 865 € (6,3%)
1Q2012 847 € (6,9%)
2Q2012 900 € (5,0%)
3Q2012 855 € (5,7%)
4Q2012 916 € (5,9%)
1Q2013 900 € (6,3%)
2Q2013 976 € (8,5%)
3Q2013 930 € (8,8%)
4Q2013 986 € (7,6%)
1Q2014 966 € (6,9%)
2Q2014 1023€ (4,8%)
3Q2014 977 € (5,0%)
4Q2014 1039 € (5,3%)
1Q2015 1010 € (4,5%)
2Q2015 1082 € (5,8%)
3Q2015 1045 € (6,9%)
4Q2015 1105 € (6,4%)
1Q2016 1091 € (8,1%)
2Q2016 1163 € (7,6%)
3Q2016 1119 € (7,1%)
4Q2016 1182 € (7,0%)
1Q2017 1153 € (5,7%)
2Q2017 1242 € (6,8%)
3Q2017 1201 € (7,4%)
4Q2017 1271 € (7,5%)
1Q2018 1242 € (7,7%)
2Q2018 1321 € (6,4%)
3Q2018 1291 € (7,5%)
4Q2018 1384 € (8,9%)
1Q2019 1341 € (7,9%)
Reaalpalga kasv, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
2Q2008 +3.0%
3Q2008 +3.0%
4Q2008 +1.3%
1Q2009 -4.6%
2Q2009 -4.5%
3Q2009 -4.1%
4Q2009 -4.9%
1Q2010 -2.6%
2Q2010 -1.9%
3Q2010 -2.3%
4Q2010 -1.2%
1Q2011 -0.9%
2Q2011 -1.0%
3Q2011 +1,2%
4Q2011 +2,1%
1Q2012 +2,4%
2Q2012 +1,1%
3Q2012 +1,9%
4Q2012 +2,1%
1Q2013 +2,7%
2Q2013 +4,9%
3Q2013 +5,8%
4Q2013 +6,0%
1Q2014 +6,7%
2Q2014 +4,8%
3Q2014 +5,6%
4Q2014 +5,8%
1Q2015 +5,4%
2Q2015 +5,9%
3Q2015 +7,5%
4Q2015 +6,9%
1Q2016 +8,5%
2Q2016 +8,3%
3Q2016 +6,7%
4Q2016 +7,5%
1Q2017 +2,6%
2Q2017 +3,7%
3Q2017 +3,7%
4Q2017 +3,0%
1Q2018 +4,5%
2Q2018 +3,0%
3Q2018 +3,8%
4Q2018 +5,0%
1Q2019 +5,5%
1Q2019:Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1705 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1601 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.
-
Keskmise palga teemadel - reeglina (ja Eesti viimased aastad pole olnud erand) erasektor alustab palgarallit ja avalik sektor lõpetab. Riik reageerib siin alati viitega - kui majandusel läheb hästi, tekib avalikus sektoris palgasurve, millele järgneb riigieelarveliste ametikohtade palgatõus.
Kui majandustsükkel jõuab järgmisse faasi ja kasv aeglustub, siis kasvavad riigiasutuste palgad (yoy) veel mõnda aega kiiremini kui erasektoris.
Eestis on avalik sektor vedanud palgakasvu vist umbes 6-9 kuud. Eelmise aasta III kvartalist tekkis minu mälu järgi see pööre. Enne seda jooksis riik erasketoril natuke sabas.
Seda arvesse võttes ei olegi otseselt midagi halvasti selles kui riigipalgalistel töökohtadel järgmisel aastal ühtlast palgatõusu ei toimu. -
Liiga kiire palgakasv tähendab reeglina varem või hiljem jooksevkonto defitsiiti. Nii oli laenubuumi ajal enne 2008 krahhi. Praegu aga mitte. On hoopis ülejääk:
http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/2034/1883
=>
Majanduse tasakaalu otsimine tähendab praegu:
- Palgad peavad jätkama kasvu.
- Sisseränne. -
Estonia issues EUR 200 mln of Treasury Bills
Estonia yesterday sold EUR 200 mln of Treasury Bills via an auction. Estonia sold EUR 100 mln of 6-month bills with an average yield of -0.063% and EUR 100 mln of 12-month bills with an average yield of -0.19%. The bills are issued in accordance with the decree no 1.1-4/45 dated 15 March 2019 of the Minister of Finance. Total demand for the auction has no been specified yet. -
stefan
Liiga kiire palgakasv tähendab reeglina varem või hiljem jooksevkonto defitsiiti. Nii oli laenubuumi ajal enne 2008 krahhi. Praegu aga mitte. On hoopis ülejääk:
Jooksevkonto defitsiit ei ole tingitud mitte palgakasvust vaid laenubuumist. 2003/2004 - 2007 oli laenubuum, mis oli tol ajal ebaloomulik ja põhjustas majandusmulli. Praegusel ajal pole erilist laenubuumi, seega pole ka jooksevkonto defitsiiti. Ja erilist defitsiiti ei teki ka niikaua kuni laenud on kontrolli all. Mis sest et palgad on juba mitmendat aastat kiirelt kasvanud. Samas on ka inimeste säästud kasvanud. -
SideKick
Estonia issues EUR 200 mln of Treasury Bills
Estonia yesterday sold EUR 200 mln of Treasury Bills via an auction. Estonia sold EUR 100 mln of 6-month bills with an average yield of -0.063% and EUR 100 mln of 12-month bills with an average yield of -0.19%. The bills are issued in accordance with the decree no 1.1-4/45 dated 15 March 2019 of the Minister of Finance. Total demand for the auction has no been specified yet.
Hea töö uuelt rahandusministrilt. Paarsada tuhat nagu maast leitud. -
Fake McCoy
SideKick
Estonia issues EUR 200 mln of Treasury Bills
Estonia yesterday sold EUR 200 mln of Treasury Bills via an auction. Estonia sold EUR 100 mln of 6-month bills with an average yield of -0.063% and EUR 100 mln of 12-month bills with an average yield of -0.19%. The bills are issued in accordance with the decree no 1.1-4/45 dated 15 March 2019 of the Minister of Finance. Total demand for the auction has no been specified yet.
Hea töö uuelt rahandusministrilt. Paarsada tuhat nagu maast leitud.
15. märtsil oli veel "vana" Tõniste minister? -
Niisiis 200 MEUR ergutus juba väga kuumale majandusele. Töökohti sellest eriti ei teki, tekib aga veel kiirem palga- ja hinnakasv Eestis. Ehk majandus on kuum ja muutub veel kuumemaks. Samas on sisuliselt võimatu kritiseerida Eesti liigse laenamise eest, arvestades kuidas mujal Euroopas olukord on. Aga olge valmis, siin muutub kõik kallimaks, mõne aasta pärast on äkki Tallinnas kallim kui Helsingis.
Võtmeküsimuseks saab olema immigratsioon, ja tõenäoliselt on täiesti võimatu seda pidurdada lähiaastatel. Sel juhul muutub finantsiline ergutus ka rohkem reaalseks majanduskasvuks. Kui vältida Rootsi immigratsioonvigu (töötud, mitte-integreeritud immigrandid), siis on Eesti tulevik väga lootuserikas praegu, minu arvamusel. Aga muidugi riigi laenamine iseenesest midagi ei loo, oluline on kuidas laenatud raha kasutatakse. Infrastruktuurprojektid mille üldine eesmärk on fosiilenergia vähendamine oleks minu soovitus. -
stefan
Niisiis 200 MEUR ergutus juba väga kuumale majandusele. Töökohti sellest eriti ei teki, tekib aga veel kiirem palga- ja hinnakasv Eestis. Ehk majandus on kuum ja muutub veel kuumemaks. Samas on sisuliselt võimatu kritiseerida Eesti liigse laenamise eest, arvestades kuidas mujal Euroopas olukord on. Aga olge valmis, siin muutub kõik kallimaks, mõne aasta pärast on äkki Tallinnas kallim kui Helsingis.
Võtmeküsimuseks saab olema immigratsioon, ja tõenäoliselt on täiesti võimatu seda pidurdada lähiaastatel. Sel juhul muutub finantsiline ergutus ka rohkem reaalseks majanduskasvuks. Kui vältida Rootsi immigratsioonvigu (töötud, mitte-integreeritud immigrandid), siis on Eesti tulevik väga lootuserikas praegu, minu arvamusel. Aga muidugi riigi laenamine iseenesest midagi ei loo, oluline on kuidas laenatud raha kasutatakse. Infrastruktuurprojektid mille üldine eesmärk on fosiilenergia vähendamine oleks minu soovitus.
See on eelkõige likviidsuse juhtimine olukorras, kus elu käib juba aastaid üle võimete ning töötu- ja haigekassa reservid (khm, need viidi riigikassa alla, kuna pangad ei suutnud piisavalt tootlust pakkuda, khm) on likviidsusreservina suuresti otsa saanud.
Võlakirjade väljalaskmine EIB-lt laenamise asemel on puhas detailiküsimus. -
Omavalitsustest on suurim võlglane Tallinn, muretuim seis on Ruhnu vallal
Tallinna linnavalitsuse esindaja Ain Saarna kinnitas Delfile, et linn on võtnud laenu alati vaid suurte investeeringute finantseerimiseks.
Kuna Eesti KOV-ide rahastamissüsteem ei võimalda omavalitsustele sellises koguses finantse, pole oma ülesandeid sageli võimalik juurde laenamata täita. Oma tuludest saavad KOV-id mõjutada vaid 17%, ülejäänud otsustatakse keskvalitsuse tasandil, rääkis Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lust. "Seetõttu on Eestis tavaline, et elanike heaolu maksimeerimiseks lasevad omavalitsused eelarve defitsiiti ning laenavad raha juurde."
Nõnda tekibki olukord, kuis kõigi linnas vajalike investeeringute teostamiseks on laenuraha kaasamine möödapääsmatu. Tartule on sel moel aastate jooksul kogunenud 74 040 100 euro suurune võlakohustus. Laenatud raha on kasutatud peamiselt suurte objektide finantseerimiseks või EL struktuurifondidest toetust saavate projektide kaasrahastamiseks.
See on põhjus miks Eesti areng nii pekkis on ja miks majandustsükli buumi faasis enam Riigieelarve kokku ei jookse - agregaat on nii ära sogastunud, et ei ole võimeline enam produktiivselt tootma.
Kus elavad inimesed, kus toimub majandus, kus kogutakse maksutulu? Mingis abstraktses "Eestis"?
Tegelikult ikkagi konkreetses linnas, konkreetsel tänaval, konkreetses hoones!
Kui KOV-id saavad ainult 17% oma eelarvest omal äranägemisel liigutada, siis see pole veel investeeringuteks mõeldud raha! See on vaba raha millest tuleb teha nii investeeringuid kui ka muid sotsiaalmajanduslikke probleeme lahendada.
Kui KOV saab keskvalitsusega võrreldes oluliselt vähem raha ja maksutulu koguda, siis nimetatakse seda vertikaalseks eelarve tasakaalustamatuseks (vertical fiscal imbalance):
[1]
Keskvalitsus
↕
KOV
Kui üks KOV saab teise KOV-ga võrreldes vähem raha ja maksutulu koguda, siis nimetatakse seda horisontaalseks eelarve tasakaalustamatuseks (horizontal fiscal imbalance):
[2]
Tallinn ↔ Narva ↔ Tartu ↔ Pärnu ↔ ...
Kuna inimesed ei ela abstraktses "KOV-s", siis järelikult saaks Eesti fisskaalsüsteemi ümber kirjutada nii:
[3]
Keskvalitsus
↕
Tallinn ↔ Narva ↔ Tartu ↔ Pärnu ↔ ...
Kaks linna eelnevast horisontaalist ei taju vertikaali probleemi. Millised?
Õige vastus: need mis võõrustavad keskvalitsuse kulukohtasid ja -käitureid (ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, kontorid, kohtud, sihtasutused, ülikoolid jne), need mis KOV olles lähenevad olemuselt keskvalitsusele (KOV lim keskvalitsus).
Vahepeal meeldetuletuseks ka Eesti avaliku sektori koosseis ning maht:
Kuna ei ole olemas abstraktset "keskvalitsust", vaid ikkagi ainult konkreetsed agendid, siis saaks Eesti fiskaalsüsteemi ümber kirjutada nii:
[4]
Siseministeerium ∧ (loe: AND (e.k. JA)) ∧ Maanteeamet ∧ Keskkonnaamet ∧ Tööinspektsioon ∧ Riigi Kinnisvara AS ∧ SA Eesti Draamateater ∧ SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ∧ Tartu Ülikool ∧ (vt. keskvalitsuse täielik skeem siin) ...
↕
KOV
Kuna inimene ei ela ei abstraktses "Eestis" ega ka abstraktses "KOV-s", siis saaks Eesti fiskaalsüsteemi ümber kirjutada nii:
[5]
Siseministeerium ∧ (loe: AND (e.k. JA)) ∧ Maanteeamet ∧ Keskkonnaamet ∧ Tööinspektsioon ∧ Riigi Kinnisvara AS ∧ SA Eesti Draamateater ∧ SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ∧ Tartu Ülikool ∧ ...
↕
Tallinn ↔ Narva ↔ Tartu ↔ Pärnu ↔ …
Viimast struktuuri tõlgendada nii: maksumaksjad on otsustanud ühiselt ja solidaarselt subsideerida avaliku sektori teenuseid, et neid ühiselt ja solidaarselt tarbida.
Miks üldse tekib hierarhiline struktuur riigis on selgitatud asjaoluga, et kuna iga üksiku eraisiku kõrvale ei ole võimalik kloonida talle teenust pakkuma avaliku sektori täiuslikku koos-seisu, siis koondatakse ressursid ühisesse punkti kus vajadusel isikud teenust saavad. See viib aga järgmise küsimuseni.
Kui kõik subsideerivad avalikke teenuseid (turvalisus, haridus, sotsiaalhoolekanne, tervis jne) ühiselt ja solidaarselt, siis miks on meil olemas regionaalsed erisused?
Ainuke õige vastus on, et nn. "ühiskondlik leping" mis saab aluseks avaliku sektori ja -teenuste pakkumisele, on sihilikult ja tahtlikult vigaselt disainitud ning jõustatud.
Kuna Eestis on regionaalsed erisused süvenenud väga räigeks, siis peab ka vastav "ühiskondlik alusleping", mis Eesti elu valitseb (ühendnimetusega "Eesti Vabariik"), olema räigelt vildakas.
Ja just seda see ongi!
See institutsionaalne raamistik, mida kutsutakse "Eesti Vabariigiks" on niivõrd vigane, korrumpeerunud ja väärastunud, et tavalisel primaar-agendil ei ole võimalik end jätkusuutlikult üleval pidada. Suurtes agregaatides nagu populatsioon (negatiivne iive), on see vildaka ja väärastunud institutsionaalse raamistiku probleem negatiivse iibe näol juba pikalt vastu vaadanud.
Alkoholiaktsiisi lõputu tõstmise järel näeme piirikaubanduse vohamist ja kohaliku alkoholikaubanduse kadumist.
…
Nüüd siis on järg jõudnud ka Riigieelarve kätte mis ei suuda end majandustsükli normaalses faasis tasakaalu viia. Ja ei, see ei ole praeguse valitsuse probleem. Eelarve ei hakanud kokku jooksma juba Reformierakonna võimul oleku aegu, lihtsalt siis oli veel Töötukassa ja Haigekassa reserve mis süsteemi survet reguleeriva ventiilina käitusid.
Tagasi põhiprobleemi juurde: kaks linna, täpsemalt Tallinn ja Tartu, võõrustavad keskvalitsuse kulukohtasid ja -käitureid ja kuna need kulukohad ja -käiturid on muutunud nii Tallinna kui ka Tartu lokaalmajanduse integraalseks ja võõrandamatuks osaks, s.t. kohalik lokaalmajandus toitub Tallinnasse ja Tartusse asetatud keskvalitsuse tasandi kulukohtade igapäevasest normaalsest toimimisest (loe: ülejäänud maksumaksjatelt kokku korjatud raha ärapõletamisest) siis on tekkinud nii Tallinnas kui ka Tartus ja eriti realiseerunud Tartus süstemaatiline, sügav ja pöördumatud moraalirisk ja veider skisofreenia oma isikus, kus KOV-tasandi agendid samastavad end ja käituvad nagu keskvalitsus.
Ainuke häda on selles, et:
KOV ≠ keskvalitsus JA SAMAL AJAL keskvalitsus ≠ KOV
Ainuke õige loogika on alati olnud, peaks olema praegu ja tulevikus:
KOV = KOV JA SAMAL AJAL keskvalitsus = keskvalitsus.
Peab ek-sis-tee-ri-ma sel-ge ja rel-jeef-ne e-ri-ne-vus ka-he e-ri ta-san-di va-hel-!-!-!
Kui kahe eri tasandi vahel piirid hägustuvad, kui selektiivne KOV ülendatakse keskvalitsuseks ja keskvalitsuse tasand selektiivselt lastakse alla KOV-tasandile, siis on agregaat-süsteemi täiesti umbe jooksmine garanteeritud!
Eesti suurim makromajanduslik hälve praegusel hetkel on see, et Tallinn ja eriti Tartu samastavad end keskvalitsusega NING SAMAL AJAL keskvalitsus samastab teenuste pakkumise vajadust ainult ning peamiselt Tallinna ja Tartuga, pea-aegu, et loobudes mujal teenuseid pakkumast.
Loomulikult on ka väiksemaid maakonnahaiglaid jm. "alama taseme" objekte, kuid kõik madalamal tasemel asuvad objektid on juba aastaid virelenud alarahastamise käes. Mingit tegelikku ja jõulist soovi regionaalseid erisusi leevendada pole.
Kui pole soovi regionaalseid erisusi leevendada ja samal ajal regionaalsed erisused süvenevad, siis saab teha ainsa loogilise järelduse, et keskvalitsuse süstemaatiline, pikaajaline, sihilik ja tahtlik tegevus on olnud regionaalsete erisuste esilekutsumine ning avaldunud erisuste süvendamine.
Kokkuvõttes võib öelda, et sügav vertikaalne fiskaalne tasakaalustamatus on vahend räige horisontaalse fiskaalse tasakaalustamatuse eesmärgi täitmiseks.
Ei ole võimalik eristada kas keskvalitsus on Tallinna ja Tartu linna teiste linnadega horisontaalselt võrdsena toimima pidava KOV tasandilt selektiivselt ülendanud keskvalitsuse tasandile, või on keskvalitsus ühtlast keskvalitsuse tasandit Tallinna ja Tartu kohal selektiivselt alandanud, igaljuhul selge on see, et kahel eri tasandil asuvad hierarhiad on Tallinna ja Tartu kohal pöördumatult ja praeguseks hetkeks eristamatult segunenud. Järelikult valemid [2] ja [3] tuleks ümber kirjutada.
Kuna Tallinn ∧ Tartu ≈ keskvalitsus, siis:
[6]
Tallinn ∧ Tartu ≈ keskvalitsus
↕
Narva ↔ Pärnu ↔ Rakvere ↔ Viljandi ↔ Kuressaare ...
Kuna ei ole abstraktset "keskvalitsus" kust "teenuseid" "osutatakse", vaid ikka ja ainult konkreetsed agendid ja institutsioonid, siis võime Eesti fiskaalhälbe välja kirjutada niimoodi:
[7]
Tallinn ∧ Tartu ≈ keskvalitsus = Siseministeerium ∧ (loe: AND (e.k. JA)) ∧ Maanteeamet ∧ Keskkonnaamet ∧ Tööinspektsioon ∧ Riigi Kinnisvara AS ∧ SA Eesti Draamateater ∧ SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ∧ Tartu Ülikool ∧ ...
↕
Narva ↔ Pärnu ↔ Rakvere ↔ Viljandi ↔ Kuressaare ...
Loodan, et viimast valemit vaadates ja maksutulu tekitamise ning ärakulutamise üle järele mõeldes saavad inimesed aru miks Riigieelarve enam kokku ei jookse, seda ka siis kui Reformierakond oli võimul, seda ka siis kui Reformireakond oleks jäänud võimule. Eriti siis kui Reformierakond oleks võimule jäänud!
Ei, praegune valitsus pole selles süüdi, et Riigieelarve enam kokku ei jookse.
Probleem on selles, et kui 90-ndate alguses Eesti Vabariik loodi, siis oli riik vaene ja maksubaas madal ning keskvalitsusel ei olnud võimalik laiutada ning järelikult Tallinnal ja Tartul ei olnud võimalik loobuda turule tootmisest, et selle asemel hakata toituma maksutulu ärakulutamisest keskvalitsuse kontrolli all olevates objektides.
Riigi järjepideva edenemise, maksutulu laekumise kasvu ja uute maksude kehtestamise näol (mille eesmärgiks on olnud mitte riigi konkurentsivõime tõstmine, vaid lõputult paisuva keskvalitsuse kulutamise "finantseerimine") on suurenenud surve eksportivale ja eraturul tegutsevale agendile.
Ja samal ajal vähenenud motivatsioon eraturul tulu teenida keskvalitsuse rahapõletamisele orienteeritud asutuste vahetus läheduses elutseval agendil.
Üks oluline faktor, miks riik 90-ndatel oli küll eelarvepiirangutes (seletatav riigipidamisega alustamisega ja maksubaasi mittetäieliku väljakujunemisega, samuti üleüldise madala maksumoraaliga), aga pärast korrektuure konkurentsivõimelise maksusüsteemi kasutuselevõtuga jõudis end siiski üleval pidada, on see, et valitsused oli suuremal või vähemal määral orienteeritud konkurentsivõimelise riigi ülesehitamisele.
Lisaks oli neis valitsustes päris eripalgelisi, aga samal ajal ka Riigimeheliku vastutusega nii parteisid kui ka isikuid (vt. eelnevat EV valitsuste skeemi) . Kas ka praegu?
Probleemi on väga-väga-väga palju süvendanud RE võimuletulek ja järjepidev võimul oleks pärast ´00-ndaid kuni ´10 keskele. Probleemiks on see kujunenud seetõttu, et esiteks on tegemist liberaalidega ja liberaalid on üldiselt tavalist, sõltumatut, produktiivset agenti kurnavad, kannibaliseerivad, huiavad ja takistavad. Erinevalt jutust kuidas liberaal võtab ise initsiatiivi ja ei oota et keegi tema eest midagi ära teeb. Nimelt minu pika-ajaliste vaatluste tulemusena on liberaalide puhul põhimõtteliselt alati jutus ja tegudes 180° erinevus.
Liberaal ütleb, et: "ma võtan ise initsiatiivi ja ei oota et keegi minu eest midagi ära teeb".
Mina tõlgendan seda kui: "liberaal ei võta initsiatiivi ning ootab ja varitseb kõrvalt, et keegi hakkaks midagi tegema, et siis seejärel töö materiaalne vili endale ära krabada sellel hetkel kui töötegija on ametis töö tegemisega ega suuda ümbritsevale reageerida".
Jah, siis võib küll initsiatiivi näidata! Võõra töö hüve endale nihverdamisel. Aga mitte põllule kraavide kaevamisel, et kuivendada oma põldu (ja selle läbi paratamatult ka kõigi ülejäänud naabrite põldude veereźiimi parandada).
Probleemi on väga-väga-väga palju süvendanud EL rahade massiivne sissevool, mis on riigi kaugemas otsas toonud kiigeplatsid ja taastatud kiviaiad, kuid Tallinnas ja Tartus uued rahapõletusahjud (ülikoolide lõputult laienenud taristu, 4-realine maantee, pompoosne ERM jne jne jne).
Keegi kusagil peab uued rahapõletusahjud huugamas hoidma.
Kes hoiab huugamas keskvalitsuse poolt ehitatud uued rahapõletusahjusd, selgitavad valemid [1] ja [3] ning kuna Tallinn ∧ Tartu ≈ keskvalitsus ja järelikult KOV tasandilt eemaldatud, siis tegelikkuses selgitab keskvalitsuse uute rahapõletusahjude tööshoidjad välja valemid [6] ja eriti [7].
Eesti on praegu umbes sellises seisus kus oli kinnisvara- ja panngandussektor 2007 aastal: ehk igal pool oli näha ebakvaliteetset ehitus- ja arendustegevust, nõrgenenud finantsplaane ja ilma tagagtise, puuduliku tagatise või halva krediidiajalooga laenajaid ja pidu kogu sektoris!
Inimene kes aru sai, et tegemist on hälbega, sai ka aru sellest, et see skeem ei hakka mitte kunagi tulevikus kokku kukkuma vaid on de facto juba kokku ära kukkunud. Seistes püsti vaid teatud üksikute väliste tugedega ja andes naiivsele vaatlejale valepositiivse signaali, et kõik on olnud ja saab olema hästi.
Täpselt sama on praegu kogu Eesti Vabariigi kohta. Kes saab aru, et riigiks nimetatav institutsionaalne raamistik on sügavalt ja süstemaatiliselt pekkis, see saab aru ka sellest, et Eesti mitte kaugemas tulevikus ei hakka võibolla teatud asjaolude juhuslikul ja väga ebatõenäolisel kokkulangemisel kokku kukkuma, vaid on praegusel hetkel juba de facto kokku ära kukkunud, seistes siiski püsti teatud üksikute väliste tugedega.
Andes naiivsele vaatlejale valepositiivse signaali, et kõik on olnud ja saab tulevikus olema hästi.
Ei, ei saa olema hästi. Hoopis vastupidi!
Väga-väga-väga kibedat leiba saame sööma juba üsna lühikese aja pärast! -
Kaubanduskeskuste teemal on natuke huvitav lugeda Ülemiste Keskusest 15 aasta vana artiklist:
4. august 2004
"Ülemiste keskus hädas tarbijate vähese huviga
Pärast Viru keskuse tööleasumist kaheldakse esialgses prognoosis, mille järgi oodati Ülemistesse aastas seitse miljonit inimest...
Põhjus, miks Ülemiste keskus tööle ei hakanud, peitub transpordi halvas korralduses. Bussid peaksid tihedamini käima...
Rentnikud lahkuvad.."
https://www.aripaev.ee/saated/2019/09/09/ulemiste-keskuse-juht-tallinna-enam-suuri-keskusi-ei-mahu
=>
Sensmoraal: Vahel läheb natuke aega, enne kui potentsiaal realiseerub. -
Ajad on ka erinevad. 2004. aastal avati Ülemiste ja Viru keskus praktiliselt korraga ja samal ajal hakkas Rocca hoogsalt laienema (koos Tiskre ja Haabersti elanikkonna kasvamisega).
Pärast seda ei tehtud jällegi kaubanduskeskuste rindel mitte midagi tervelt 6 aastat kuni Kristiine keskuse laienduseni 2010. Siis hakati järjest uuesti investeerima - Rocca uuendas ennast ja seejärel Ülemiste.
Aga kaubanduskeskuste areng on väga palju piirkondlikus arengus kinni - Ülemiste on muutunud kasumlikuks koos Peetri aleviku kasvamisega (Peetri kortermajasid hakati arendama 2006) ja Peetrist-Järvekülast on kasvanud 5000+ elanikkonnaga (loe: tarbijaskonnaga) piirkondlik keskus, kelle kodukeskus on Ülemiste.
Teine põhjus on Ülemiste City, kuhu on viimase viie aastaga 3000-5000 töökohta lisandunud, mida 2004 oli kindlasti keeruline prognoosida.
Sarnaselt oli Rocca Al Mare keskus aastal 2000 põhiliselt Õismäe paneelmaja inimeste keskus ja pärast 2005-2008 aasta ehitusbuumi hakkas sinna kolima suurema sissetulekuga elanikkond (Tiskre, Rocca Al Mare jm.) ja see tähendas, et sinna piirkonda tasus kaubanduspindadesse investeerida.
Ei oska öelda, mis võiks olla T1 kasvu argument praeguses asukohas. -
Draax
Ei oska öelda, mis võiks olla T1 kasvu argument praeguses asukohas.
Eks nad Rail Balticat ja uut transpordisõlme ootavad. -
Eks asukoha argumendid on Ülemistel ja T1-l sisuliselt samad, Ülemiste City suhtes on vahel vaid tunnel ja Peetri ikkagi piisavalt kaugel jala käimiseks, aga autoga vahemaa suht sama? RB jne kasvu argument mõlemal.
Küsimus on ikkagi harjumustes, mille muutus võtab aega. Ja isiklikult, toidupoes käimiseks olen hakanud eelistama T1 Ülemistele, sest Ülemistes pole parkimiskohti ja T1 saab Selverisse sisuliselt treppi sõita. -
T1-il on tõepoolest väga palju pakkuda restoranide osas:
https://t1tallinn.com/en/taste-of-tallinn-restoranid/
...siiski ma väidan et peredele lastega oleks ikka ka tavaline McD või Hes, (või Burger King) vaja.
Veel võin lisada, et otsin endiselt, pärast pea 20 aastat Tallinnas koht kus müüakse värskeid krevetivõileibu, nagu igal Hel-Tal laeval. (Olümpia on lähim, ma arvan.) -
stefan
T1-il on tõepoolest väga palju pakkuda restoranide osas:
...siiski ma väidan et peredele lastega oleks ikka ka tavaline McD või Hes, (või Burger King) vaja.
See on huvitav väide.
Minu tutvusringkonnas ei ole ühtegi lastega peret, kelle jaoks McDonalds, Hesburger või mõni muu sarnane "restoran" mingi teema oleks.
Ilmselt ei ole see tutvusringkond piisavalt suur ega mitmekesine. -
ziff
stefan
T1-il on tõepoolest väga palju pakkuda restoranide osas:
...siiski ma väidan et peredele lastega oleks ikka ka tavaline McD või Hes, (või Burger King) vaja.
See on huvitav väide.
Minu tutvusringkonnas ei ole ühtegi lastega peret, kelle jaoks McDonalds, Hesburger või mõni muu sarnane "restoran" mingi teema oleks.
Ilmselt ei ole see tutvusringkond piisavalt suur ega mitmekesine.
Millal viimati neis kohtades käisid? Mina olin laupäeval Mustamäe McDonalds'is. Täitsa hull nagu ikka. Sees lapsepered, väljas Tallinna suured ja kallid autod pikas ootejärjekorras McDrive'is.
Tõsi, McDonalds on olnud täiesti inkompetentne mis puudutab restoranide arvu suurendamist Tallinnas. -
stefan
Millal viimati neis kohtades käisid? Mina olin laupäeval Mustamäe McDonalds'is. Täitsa hull nagu ikka. Sees lapsepered, väljas Tallinna suured ja kallid autod pikas ootejärjekorras McDrive'is.
Äkki miski 4-5 aastat tagasi mingi Saksa kiirtee ääres? Aga see võis vabalt ka BurgerKing olla.
Ilmselgelt ei ole ma kompetentne McDonaldsite jms. burksiputkade teemal sõna võtma. :)
Eelistan alati mingit normaalset söögikohta, ehkki erijuhtudel tuleb erandeid teha. Õnneks juhtub seda piisavalt harva. -
US budget deficit tops $1 trillion in first 11 months of fiscal year - this is largest non-war, non-recession deficit spending in US history.
Along with many economists, Mr Draghi believes that euro zone needs loser fiscal policy to ginger It up, rather than relying solely on monetary means. With only a few weeks of his term left, Mr Draghi could afford to be blunt at the post-meeting press conference. The ECB would have less reason to resort to negative interest rates, he noted, if only governments spent more. Not all on the bank's rate setting body agreed with the decision to restart QE, but, he joked, they all thought that fiscal policy should be the euro zone's main policy instrument. Asked if he was sending a message to governments, he simply said: "Yes." -
ziff
stefan
Millal viimati neis kohtades käisid? Mina olin laupäeval Mustamäe McDonalds'is. Täitsa hull nagu ikka. Sees lapsepered, väljas Tallinna suured ja kallid autod pikas ootejärjekorras McDrive'is.
Äkki miski 4-5 aastat tagasi mingi Saksa kiirtee ääres? Aga see võis vabalt ka BurgerKing olla.
Ilmselgelt ei ole ma kompetentne McDonaldsite jms. burksiputkade teemal sõna võtma. :)
Eelistan alati mingit normaalset söögikohta, ehkki erijuhtudel tuleb erandeid teha. Õnneks juhtub seda piisavalt harva.
Teemasse: https://elu24.postimees.ee/6776168/tartlane-ostis-mcdonald-sist-tuhat-burgerit -
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2%, teatab statistikaamet.
Käesoleval aastal on analüütikud Eesti majanduskasvu ennustamisega kimpus, juba teist korda tuleb majanduskasv tublist üle ootuste - vahetult enne III kvartali SKP avaldamist olid kasvu ootused 2,5-3%, aga tuli 4,2%. Tublisti üle ootuste tuli ka I kvartali majanduskasv ja ilmselt ka 2019. aasta tuleb oodatust tugevam.
Teist kvartalit järjest oli majanduskasvu enim panustanud tegevusala info ja side.
Teenuste eksport kasvas arvutiteenuste müügi eestvedamisel 4,2%.
Need ei ole ainsad põhjused, aga tuleb tõdeda, et IT sektor mängib majanduses üha tähtsamat rolli. Mida oli muidugi ka oodata, et palju kõneainet pakkuvast sektorist hakkab lisaks juttudele kasvust ka seda kinnitavaid numbreid tulema ...
