Makromajandusest 2
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"mihkel48"
MUSD MILJON
see on ju hoopis 10 astmes 12 -
"stefan"
Selge igal juhul see, et "mrd EUR" kirjutamine on kohmakas. Ja inglisekeelne BEUR ei tundugi ka eriti looogiline (Eestis). Jääb alles GEUR.
einoh, sõna on vaba. Eesti kõne ja kirjakeeles on siiski kasutsel miljard/mld, miljon/mln. Seda kasutavad ka Rahandusministeerum ja teised riigiasutused. Kui tahad eesti keeles kirjutada aruaadavalt, siis võiks kasutada keeles levinud kirjutusviisi, aga veelkord, kirjuta või gasiljon, keegi siin keelata ei saa. -
"stefan"
pahurik
Miljard eesti keeles kirjutatakse reeglina mitte mld vaid mrd - minu arusaamise järgi.
Aga jah, siin pakutakse mld:
https://et.wikipedia.org/wiki/Miljard
no oled finantsinimene, loe või Rahandusministeeriumi dokumente jne, igal pool on mld -
LHV foorumis on see ühik 'jard'. Jard- jardi- jardit. Pole oluline, et see ka Impeeriumi mõõtesüsteemis pikkusühik on.
-
"pahurik"
"stefan"
pahurik
Miljard eesti keeles kirjutatakse reeglina mitte mld vaid mrd - minu arusaamise järgi.
Aga jah, siin pakutakse mld:
https://et.wikipedia.org/wiki/Miljard
no oled finantsinimene, loe või Rahandusministeeriumi dokumente jne, igal pool on mld
Õppisin ilmselt Äripäeva kaudu
https://www.aripaev.ee/uudised/2001/01/11/motorola-suutis-karbitud-prognoosidega-sammu-pidada -
No äp pole küll õige koht ühikute õppimiseks, kui nende eeskuju järgida siis peaks iga enam kui neljakohalise numbri asemel olema 'tohutu, gigantne, hiiglaslik, mammut-, ebamaiselt suur, kosmiline' [summa].
PS. veel ühikuid LHV foorumi süsteemist: k=kilo=tonn=1000 [raha, protsenti, whatev]; mill=miljon -
Lühendihuvilistele
http://www.eki.ee/dict/qs2006/lyhendid.html -
Noh, miljard eurot siis (võin eksida mõne punktiga):
Eesti keeles - mld EUR
Rootsi keeles - md EUR (tihti kasutusel mdr EUR)
Soome keeles - mrd. EUR
Inglise keeles - bn EUR, või b EUR
Saksa keeles - mrd. EUR, või Md. EUR, või Mia. EUR
Vene keeles - млрд EUR (Е́вро)
=>
Teine, ja rohkem "matemaatiline", alternatiiv on siis GEUR, mida ma ise kavatsen siin foorumis edaspidi kasutada. -
selle GEURI õigustamiseks kulutatud aja ja trükkimise arvel oleks aastate viisi saanud miljard välja kirjutada, mld rääkimata:D
-
minu arust on stefani poolne M ja G kasutus igati asjalik ja välistab typod ning keelevääratused
-
"pahurik"
selle GEURI õigustamiseks kulutatud aja ja trükkimise arvel oleks aastate viisi saanud miljard välja kirjutada, mld rääkimata:D
Ma õppisin ju sinult, et ma olen kaua aega valesti arvanud, et mrd on õige. Ehk mul oli küll foorumiaeg kasulikult kasutatud eesti keele õppimiseks. Ma olen ju praegu targem.
Aga kuidas sul? -
See on muidugi õige, et hakates makromajandusest rääkima, siis tuleb alustada terminite: miljardite, biljonite, triljonite ja gigade selgekstegemisest! Ja paha pole ka kilode ja tonnidega tutvuda.
Saab kogu meeskonna ühele pildile. -
"stefan"
"pahurik"
selle GEURI õigustamiseks kulutatud aja ja trükkimise arvel oleks aastate viisi saanud miljard välja kirjutada, mld rääkimata:D
Ma õppisin ju sinult, et ma olen kaua aega valesti arvanud, et mrd on õige. Ehk mul oli küll foorumiaeg kasulikult kasutatud eesti keele õppimiseks. Ma olen ju praegu targem.
Aga kuidas sul?
Mul on hästi, tänan küsimast! -
Leedu keskmine palk kasvas mullu 10,2 protsenti 1429 eurole
https://www.err.ee/1608225085/leedu-keskmine-palk-kasvas-mullu-10-2-protsenti-1429-eurole
Eesti keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1473 eurot, tõustes aastaga 4,9 protsenti, teatas statistikaamet.
https://www.err.ee/1608226234/keskmine-palk-tousis-viis-protsenti-1473-eurole-kuus
=>
Kõikumised kvartalite vahel võivad olla suured, aga siiski...siiski...
Leedu rakendas mingit päris jõulist miinimumpalga tõstmist mõned aastad tagasi kui õigesti mäletan.
Igal juhul on peamine küsimus: Kas Leedu sõidab Eestist mööda? Eks siinjuures mängib suurt rolli ka kuivõrd mullu tekitati endale riigieelarve defitsiiti. -
"stefan"
Leedu keskmine palk kasvas mullu 10,2 protsenti 1429 eurole
https://www.err.ee/1608225085/leedu-keskmine-palk-kasvas-mullu-10-2-protsenti-1429-eurole
Eesti keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1473 eurot, tõustes aastaga 4,9 protsenti, teatas statistikaamet.
https://www.err.ee/1608226234/keskmine-palk-tousis-viis-protsenti-1473-eurole-kuus
=>
Kõikumised kvartalite vahel võivad olla suured, aga siiski...siiski...
Leedu rakendas mingit päris jõulist miinimumpalga tõstmist mõned aastad tagasi kui õigesti mäletan.
Igal juhul on peamine küsimus: Kas Leedu sõidab Eestist mööda? Eks siinjuures mängib suurt rolli ka kuivõrd mullu tekitati endale riigieelarve defitsiiti.
Leedu muutis raamatupidamislikku arvestust, see brutokuupalk Leedus sisaldab nüüd osa sotsiaalmaksu ka.
Eesti 1400+ eurot on umbes 1100 neto, Leedu 1400+ on umbes 900 neto. -
sergeii
Ah selge, siis möödasõitmisest rääkida ei saa.
Suur Leedu aastakasv siiski. -
Samas on nt Leedu GDP per capita kolme erineva hindaja (IMF, Maailmapank, CIA) meelest mõnevõrra kõrgem kui Eesti oma: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(PPP)_per_capita
-
"Wandendulles"
Samas on nt Leedu GDP per capita kolme erineva hindaja (IMF, Maailmapank, CIA) meelest mõnevõrra kõrgem kui Eesti oma: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(PPP)_per_capita
ei ole mõnevõrra kõrgem, pigem on suht sama
Eurostati andmetel 2019 Eesti 26100 EUR vs Leedu 26000 EUR
World Bank 2019 Leedu 40016 EUR ja Eeesti 39986 USD
jne. -
Keda see PPP kotib kui kõik tahavad iPhone'i?
-
"lauriy"
Keda see PPP kotib kui kõik tahavad iPhone'i?
mõned aastad tagasi öeldi, et kui leedukas ja eestlane saavad Riias kokku, siis eestlane saab oma palga eest rohkem juua ... -
Leedu kiire palgakasv on huvitav tööhõive kontekstis - riigis on aprilli seisuga töötuse määr 14,3% (Eestis 7,1%). Ka mediaanpalk on kiiresti üles läinud ehk seda ei saa kadunud teenindussektori madalamate palkade kaela ajada.
-
Neivelt: Eesti peaks julgemalt riigieelarvet puudujäägis hoidma
https://www.err.ee/1608240516/neivelt-eesti-peaks-julgemalt-riigieelarvet-puudujaagis-hoidma
=>
Mingil määral on tõepoolest nii, et 3% SKPst lihtsalt ei korjata maksudena, vaid seda trüiktakse juurde, ja nii igal pool. Miks ei peaks siis ka Eesti trükkima, kes on osa Euroopa Liidust.
Samal ajal tuleb muidugi olla täpselt sama kriitiline nagu alati riigikulude kohta. Ehk trükitud raha EI TÄHENDA et seda raha võib kergemini kasutada. Tuleb vaadata seda raha täpselt samamoodi nagu vaadatakse maksudena korjatud raha. -
18 kuud alles - tundub, et ollakse "on track":
"Croatia will probably meet all the required euro-entry criteria ahead of schedule as it still seeks to adopt the common currency in January 2023, according to central bank Governor Boris Vujcic."
https://www.bloomberg.com/news/articles/2021-06-11/croatia-may-clear-euro-area-entry-conditions-faster-vujcic-says
Bulgaria tundub olevat lisanud aasta aega jaanuarini 2024.
(Ma ei leidnud täpsemat foorumiteemat) -
Sharpminderilt hea lugemine ilmunud: Õhus on stagflatsiooni
-
"Monte"
Sharpminderilt hea lugemine ilmunud: Õhus on stagflatsiooni
Jep, 10 päeva tagasi nende blogis - https://www.sharpminder.com/2021/08/13/kas-ohus-on-armastust-ei-stagflatsiooni/
Lihtsalt infoks. -
See on samuti Vabariigi Valitsuse teha ja puhtalt tema rida:
Eesti maksumaksjate rahade eest palka saav valitsussektor suureneb nagu pärmitainas, juurde on võetud 3400 riigipalgalist, võrreldes aasta taguse ajaga.
Kõigile loetav Postimehe artikkel: https://majandus.postimees.ee/7386011/eest-pank-valitsussektor-on-paisunud-3400-inimese-vorra
Ometigi oli ju hiljuti omavalitsuste kokkupanek kokkuhoiu mõttes -- efekt peaks nüüd näha olema just selles et inimesi vabaneb riigitöölt; riiki arvutiseeritakse hoogsalt; võimaldatakse kodutööd jne ... Peaks kogu asi hoopis automatiseeruma ja vajama vähem inimesi. Aga võta näpust, vastupidi, riik aina paisub! -
Sõltub mida selle all mõeldakse. Avalik sektor tervikuna ei tähenda üksnes kontoriametnikke. Kasv võib tulla KOVide arvelt (iga KOV on sõltumatu otsustama kui palju inimesi ta tööle vajab) ja ka nt. haiglad võivad sinna anda oma osa.
-
"Draax"
Sõltub mida selle all mõeldakse. Avalik sektor tervikuna ei tähenda üksnes kontoriametnikke. Kasv võib tulla KOVide arvelt (iga KOV on sõltumatu otsustama kui palju inimesi ta tööle vajab) ja ka nt. haiglad võivad sinna anda oma osa.
Siia oleks kindlasti täiendavat täpsust vaja, sest kui need on lihtsalt palgasaajad, siis võib olla ajutisi koroonatöötajaid jms müra ka sees, mis moonutab võrreldavat struktuuri. Tööjõu-uuringu järgi on avaliku sektori hõive endiselt languses. -
"DonRoberto"
"Draax"
Sõltub mida selle all mõeldakse. Avalik sektor tervikuna ei tähenda üksnes kontoriametnikke. Kasv võib tulla KOVide arvelt (iga KOV on sõltumatu otsustama kui palju inimesi ta tööle vajab) ja ka nt. haiglad võivad sinna anda oma osa.
Siia oleks kindlasti täiendavat täpsust vaja, sest kui need on lihtsalt palgasaajad, siis võib olla ajutisi koroonatöötajaid jms müra ka sees, mis moonutab võrreldavat struktuuri. Tööjõu-uuringu järgi on avaliku sektori hõive endiselt languses.
Just. Nö. kitsas valitsussektor (riigiametnikud riigiasutustes) on kõik kokku mingi 20-25 000 inimest, kui ma õigesti mäletan. Need on klassikalises mõttes riigiametnikud ja isegi selles hulgas on päris palju "eesliini" (politseinikud ja päästjad näiteks, samuti kaitseväelased). Riigisektori kasvamist mõjutab kaitsevägi päris palju, kuna Kaitsevägi opereerib neile eraldatud 2% SKP piires ja seal võib juhtuda küll, et mingi 100-200 töökohta tekib ühe aastaga juurde.
Kuna artiklis toodud number on nii suur, siis see tähendab ilmselt "laia" valitussektorit. See tähendab näiteks KOV-e, sh. haridusasutusi (õpetajad) ja meditsiini (haiglad on reeglina linna ja/või riigi omanduses olevad sihtasutused, mis loetakse avaliku sektori hulka.
Need üksused teevad oma personaliotsuseid reeglina ise. Kogu terviku hindamiseks on vaja aru saada, kust see kasv tuleb ja miks. -
Mingi septembrikuine artikkel numbritega samal teemal (eelmise, 2020. aasta kohta)
Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast 2,9 protsenti, mis on püsinud aastate lõikes sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas mullu 28 371 teenistujat –22 834 riigi ametiasutustes ja 5537 kohalike omavalitsuste (KOV) ametiasutustes. Avalik teenistus suurenes aastaga 743 teenistuja võrra ehk 2,7 protsenti.
Avalikust teenistusest 37 protsenti ehk 10 416 teenistujat moodustasid eriteenistujad, nende hulk suurenes 2,6 protsenti. Avalike teenistujate arv kasvas olulisemalt kaitseväes, kus kasv on kooskõlas riigikaitse arengukavaga.
Avalik sektor tervikuna suurenes 0,6 protsenti ehk 840 töötaja võrra. Valitsussektor suurenes 1,6 protsenti ehk 1906 töötaja võrra, muu avalik sektor vähenes 1066 töötaja võrra. Oluliselt mõjutas töötajate arvu kasvu haiglate töötajaskonna kasv. -
"ttrust"
See on samuti Vabariigi Valitsuse teha ja puhtalt tema rida:
Eesti maksumaksjate rahade eest palka saav valitsussektor suureneb nagu pärmitainas, juurde on võetud 3400 riigipalgalist, võrreldes aasta taguse ajaga.
Kõigile loetav Postimehe artikkel: https://majandus.postimees.ee/7386011/eest-pank-valitsussektor-on-paisunud-3400-inimese-vorra
Ometigi oli ju hiljuti omavalitsuste kokkupanek kokkuhoiu mõttes -- efekt peaks nüüd näha olema just selles et inimesi vabaneb riigitöölt; riiki arvutiseeritakse hoogsalt; võimaldatakse kodutööd jne ... Peaks kogu asi hoopis automatiseeruma ja vajama vähem inimesi. Aga võta näpust, vastupidi, riik aina paisub!
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__vabad-ametikohad/PAV011/table/tableViewLayout2
2019 III kvartal vs 2021 II kvartal (III kvartali andmeid veel Statistikaameti lehel ei ole)
hõivatud ametikohti rohkem
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne +1194
Haridus +1721
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus +993
....
vaatame ka töötajate arvu asutuste lõikes, siin saab III kvartal 2019 vs III kvartal 2021 andmed kätte
Tartu Ülikooli Kliinikum +268
Ida-Tallinna Keskhaigla +69
Lääne-Tallinna Keskhaigla +136
Põhja-Eesti Regionaalhaigla +185
..... -
"Kurika5"
"stefan"
Eriti VW kohta oleks huvitav rohkem teada saada, ma olen nende tulekut varem kommenteerinud, aga mul pole aimu mis seejärel on juhtunud.
CARIAD Estonia AS (endise nimega Car.Software Estonia) teisipäeval avaldatud 2020. aasta majandustulemuste kohaselt investeeriti grupisiseste tarkvaralahenduste arendusse eelmisel aastal 1,57 miljardit eurot.
https://www.teatmik.ee/et/personlegal/14945253-car.software-Estonia-AS
Volkswageni tütarfirma tegevus mõjutab taas Eesti majandusnäitajaidVolkswageni otsus Eestis tegevust kokku tõmmata süvendab Eesti Panga hinnangul ka tänavust majanduslangust kuni ühe protsendi võrra. Seda siiski eeskätt paberil, sest Volkswagen ei kasvatanud Eesti jõukust, vaid liigutas tütarfirmade vahel varasid, mõjutades seeläbi Eesti majandusnäitajaid.
-
Eesti kodumajapidamiste pangahoiuste jääk 31 detsembril (mrd EUR):
2017: 6,8
2018: 7,5
2019: 8,1
2020: 9,3
2021: 10,9
(residendid)
Kodumajapidamiste laenud pole üldse nii kiiresti kasvanud:
2017: 8,2
2018: 8,7
2019: 9,2
2020: 9,7
2021: 10,3
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/650/r/898/770
=>
Ehk igasugused toetusmeetmed pandeemia ajal, mis on tõstnud riikide väljastatud võlakirjade hulka, seejärel ostetud ECB poolt trükitud rahaga, on lõpuks sattunud inimeste hoiusekontodele.
Selline hoiuste-laenude struktuur võib omakorda mõjutada keskpankade intressitõstmiste tõhusust inflatsiooni vastu. -
Stefan, 2021. aasta septembris maksti II pensionisambast lahkujatele välja u. 1,3 miljardit eurot.
Kui uskuda Eesti Panga ja ka kommertspankade intervjuudes öeldut, siis selle rahaga juhtus umbes nii:
1) 1/3 (~450 mln €) investeeriti finantsinstrumentidesse (PIK, III sammas, investeerimiskontod jms.). Makropildis jäi see raha sinna kus ta on.
2) 1/3 kinnisvara + tarbimis- ja kodulaenude tagasimaksed - vähendas oluliselt kodumajapidamiste laenujääki
3) 1/3 kas tarbiti ära või on endiselt (osaliselt) pangakontol.
Sinu tabelis, kui 31.12 numbreid jälgida, on seetõttu kodumajapidamiste laenude number märksa väiksem kui ta võiks olla, mitte sellepärast, et uusi laene poleks võetud, vaid sellepärast, et hulk vanu on ennaktempos sügisel tagasi makstud.
Samamoodi pole hoiusejääk kasvanud 1,6 miljardi võrra iseenesest, läbi suurte sissetulekute ja väiksemate kulude, vaid seetõttu, et paljudel inimestel on kontodel endiselt septembris kättesaadud pensioniraha, mis ootab kulutamist.
Seda tausta arvestades tundub mulle hoopis nii, et pangahoiuste kasv on täitsa ootuspärane, samal ajal aga laenutempo kiirenenud (juba Sinu tabelis +0,6 mld võrreldes eelmiste aastate +0,5mld kasvuga, kui aga need erakordsed tagasimaksed välja arvata, siis uusi pigem on uusi laene antud välja hoogsamalt kui eelmistel aastatel). -
Draax
Mõtlesin ka pensioniraha peale, aga mõju Eesti residentide suhteliselt suureneva hoiusemahu suunas oli vaid siis, kui Eesti residendid netomüüsid finantsvara mitteresidentidele/välismaalastele. Selline finantsvarade netomüük ilmselt toimus, aga raske teada kui suures ulatuses.
Pangalaenude vähendamine välisfinantsvara müügilt saadud pensionirahaga vähendas laenumahu, aga hoiusemaht jäi samaks.
Importkaupade tarbimine välisfinantsvara müügilt saadud pensionirahaga hoiusemahtu ei vähendanud.
Mitte vaid kodumajapidamised vaid ka mitte-finantsettevõtted suurendasid hoiuseid (6,1->10,1) palju kiiremini kui laenud (6,9->8,2). Näiteks uute korterite ostud tähendavadki hoiusemahu vähenemine/laenumahtude suurendamine) kodumajapidamistes, ja vastupidi mittefinantsettevõtetes.
Ehk osaliselt raha on liikunud Eestis ringi hoiusekontode vahel, ikka on aga toimunud suur netokasv, mis pole, põhjustatud vaid suureneva laenamise poolt, vaid uus trükitud ECB-raha on ilmunud suures ulatuses erasektori hoiusekontodel. -
Samuti raskesti hinnatav on jooksevkonto mõju selle peale, mis raha voolab Eesti sisse ja välja.
Eesti jooksevkonto neto (MEUR):
2020Q4: -689
2021:Q1: -323
2021Q2: -634
2021Q3: +106
2021Q4: +504
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/1950/1799
=>
Tõenäoliselt tihti varade ümbertõstmised riikide vahel. -
"In the event of renewed market fragmentation related to the pandemic, PEPP reinvestments can be adjusted flexibly across time, asset classes and jurisdictions at any time. This could include purchasing bonds issued by the Hellenic Republic over and above rollovers of redemptions in order to avoid an interruption of purchases in that jurisdiction, which could impair the transmission of monetary policy to the Greek economy while it is still recovering from the fallout from the pandemic."
https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2022/html/ecb.mp220414~d1b76520c6.en.html
=>
Ühesõnaga, kuna Kreeka "taastub pandeemiast", siis, kui eelarvedefitsiit on 10%, ja riigivõlg 200%, siis on ECB-l "flexibility" selline, et need Eesti/Saksamaa riirgivõlakirjad, mis on ostetud, et kui need aeguvad, võib selle rahaga osta hoopis Krreka riigivõlakirju.
Huvitav kui kaua pandeemia Kreekas kestab...
Kreeka 10Y riigivõlakiri hetkel umbes 3,5%, võrreldes Itaaliaga umbes 3%. Eks nad ei taha nii palju osta, et oleks madalam intress kui mujal. See aga muidugi tähendab, et järgmine Kreeka kriis on aja küsimus, eeldusel et nad laenavad edasi nagu varem. -
Selline sõna ja tähendus nagu kriis on tänapäeval sama haruldane kui nõuka ajal seks. Pole lihtsalt olemas.
Ja kui see kriis ka tekib kuskilt siis topitakse rahapakkidega kohe kõik kinni.
Kriis võib olla ainult Jürgen Ligi peas. Mujalt seda tänapäeval ei leia enam kahjuks. -
Viimasel paaril aastal on jah olnud "vaba raha" ECB juures, aga nüüd on riigivõlakirjade intressid lühikese aja jooksul korralikult tõusnud, ja ECB-l pole enam midagi selle vastu teha. See 1 850 mld EUR PEPP on nad suuresti kasutanud nagu tahetud, pandeemia ettekäändel, aga nüüd on järsku otsas. Juulis tuleb ka vähemalt 25 bp intressi tõstmine, aga täna räägiti isegi 50st.
Samal ajal on siis eraisikute pangakontodel rekordpalju raha, mis aga toidab vaid inflatsiooni. Ehk eraisikud viivad "pidu" lõpuni, ja seejärel niipea mingit ECB-abi ei tule.
Et eestlaste pensioniraha põleb selles inflatsioonilõkkes on eriti nutune. -
Kuine Eurotsooni inflatsioon oli 0,6% hoolimata langevatest energiahindadest.
"The lowest annual rates were registered in France, Malta (both 5.4%) and Finland (5.8%). The highest annual
rates were recorded in Estonia (19.1%), Lithuania (16.6%) and Czechia (13.2%)."
https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/14636041/2-18052022-AP-EN.pdf/9ac63755-4fec-2a70-c149-32edbda92849?t=1652794681540 -
Eesti kodumajapidamised on laenanud pankadelt: 10,5 mld EUR
Rootsi kodumajapidamised on laenanud pankadelt: 460 mld EUR
Eesti nominaalne SKP on umbes: 30 mld EUR
Rootsi nominaalne SKP on umbes: 500 mld EUR
=>
Rootsi kodumajapidamistel on palju suuremad pangalaenud kui Eesti kodumajapidamised arvestades SKP suurust.
Eesti kodumalapidamiste laenumaht aasta lõpul mld EUR:
2004: 1,9
2005: 3,1
2006: 5,1 (aastane kasv +2,0 mld EUR, ehk +63%)
2007: 6,9
2008: 7,6
2009: 7,4
...
...
2019: 9,2
2020: 9,7
2021: 10,3 (aastane kasv +0,6 mld EUR, ehk +6%)
=>
Kodumajapidamiste laenukasv Eestis viimasel aastatel on MITTE MIDAGI võrreldes sellega, mis toimus 15 aastat tagasi.
AGA
Miski muu on juhtunud.
On ilmunud hiiglasuur uus Eesti laenaja, kes on viinud raha sisse riiki meeletus tempos mis pole kaugeltki varem nähtud:
Riik
Sellepärast on ikkagi tulnud meeletu stimulants Eesti majandusesse viimastel aastatel. Sellepärast on eraisikute hoiusekontod täis raha. Sellepärast on inflatsioon Euroopa tipus jne.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg aasta lõpul (mld EUR):
2004: 0,5
2005: 0,5
2006: 0,6
2007: 0,6
2008: 0,7
2009: 1,0
...
...
2019: 2,4
2020: 5,1 (aastane kasv 2,7 mld EUR, ehk +115%)
2021: 5,5
=>
See mis kodumajapidamised tegid 2006 aastal, seda tegi riik 2020 aastal.
Tulemust võime kasvõi vaadata inflatsiooninumbrites:
2004: 3,0%
2005: 4,1%
2006: 4,4%
2007: 6,6%
2008: 10,4%
2009: -0,1%
...
...
2019: 2,3%
2020: -0,4%
2021: 4,6%
2022 hetkel 19,1%
Võiks ka vaadata hoiusekontode kasvu.
LÕPP eelmisel korral oli majanduskrahh. Sellest võib palju lugeda LHV foorumiteemas "Makromajandusest", ehk käesoleva foorumiteema eelkäija:
https://fp.lhv.ee/forum/invest/115544 -
Kas siis Eesti riik teeb õigesti, kes laenab, või teeb valesti?
Paraku on nii, et kui Eesti riik ei laena, Kreeka aga laenab (ja jagab seda raha oma rahvale), siis sel päeval kui Kreeka ei suuda oma laenud tagasi maksta, siis Eesti maksab hoopis Kreeka laenu reaalselt tagasi.
Ehk üks strateegia on teha nii nagu teised riigid laenamisega. Niimoodi suruvad lõpuks eestlased kreeklased välja näiteks bensiini ostmisega, kuna eestlased suudavad maksta 3 EUR/liiter, kreeklased vaid 2 EUR/liiter, ehk tekib inflatsiooniline konkurents rahvade vahel. Inflatsioon hävitab, aga hävitab kreeklasi enne kui hävitab eestlasi. (Kreeka siinjuures vaid näiteks. Mul pole midagi Kreeka vastu.)
AGA
Kui ECB suudab raha väärtust tagada, ja Kreeka liiglaenamist takistada, siis on Eesti paremas seisus ilma nende laenudeta, ja makromajandus üldiselt on efektiivsem.
Sellepärast lasub hiiglasuur vastutus Mülleri ja teiste ECB liikmete peal kontrollida euroriikide käitumist, ja mitte toetada neid liigselt riigivõlakirjade ostmisega.
Paraku laenuraha kasutatakse tihti halvasti. Eesti meeletud pcr-testide ostud jne on heaks näiteks kuidas raha põletada ilma, et saaks sellekaudu kuidagi jõukamaks. -
stefan, kreeklased on oluliselt pikema kultuuriga kui eestlased. Nii et ma oleks ettevaatlik nende suhtes siin ECB, bensiini jne fenomenidega manipuleerides ennustusi tegemast.
-
tonis
Ma seletasin miks riikide laenamine Eurotsooni sees on "mänguteooria". Kasuta Itaaliat kui paremini sobib! -
"tonis"
kreeklased on oluliselt pikema kultuuriga kui eestlased.
praegustel kreeklastel pole suurt ühist vana-kreeklastega -
3 märts 2008
"stefan"
Eraisikute nõudmiseni kroonihoiused, aastane kasv:
nov +29,3%
det +29,5%
jaa +26,8%
vee +27,2%
mär +24,2%
apr +22,9%
mai +18,4%
juu +15,1%
juu +13,5%
aug +9,9%
sep +7,0%
okt +3,9%
nov -2,5%
det -4,8%
jaa -5,0%
Arvestades jaanuari tarbijahinnaindeksi kasv on eraisikute nõudmiseni EEK-hoiuste reaalväärtus langenud aastaga 14% võrra.
Eraisikute hoiused kokku tõusid jaanuaris yoy 15,0% või inflatsiooniga korrigeeritud 3,6%. (Eraisikute laenumaht tõusis jaanuaris yoy 31,6%, inflatsiooniga korrigeeritud 18,5%)
2021-2022
Eraisikute nõudmiseni hoiused, aastane kasv:
mär: +21,5%
apr: +20,5%
mai: +20,1%
juu: +20,3%
juu: +19,8%
aug: +19,6%
sep: +28,8% (pensioniraha)
okt: +26,1%
nov: +23,7%
det: +21,2%
jaa: +21,0%
vee: +18,3%
mär: +15,6%
Arvestades inflatsiooni nõudmiseni hoiuste kasv on lõppenud.
=>
2007-2008 aastal nõudmiseni hoiuste kasv langes järsult enne majanduskrahhi. Jaanuaris 2008 oli niisiis hoiusekontode kasv -5% ning inflatsioon kuskil 9%. Kokku võetud -14%. Midagi sarnast võiks olla praegune seis, srvestades ligi 20% inflatsiooni.
Hetkel nõudmiseni hoiuste kasv langeb järsult. Tuli küll koos pensionirahaga nõks 2021 aasta septembris, aga seejärel kasvukiiruse langus jätkus.
Samal ajal kui pangakontode raha juurdekasv väheneb suureneb tarbijahindade kasv, mis viib reaalselt aina nõrgema ostujõu suunas. -
Palgakasv:
dets 2021 -> dets 2022: +9,5%
dets 2006 -> dets 2007: +18,1%
Tarbijahinnaindeksi kasv
2021: 4,6%
2007: 6,6%
aga seejärel
2022: hetkel 19%
2008:10,4%
=>
Ehk kas nõudmiseni hoiuseid vaadates, või palku vaadates - on nii 2007-2008 kui ka praegu, inflatsioon tulnud järgi, ja kogu kasvu "ära söönud". Jah rohkem raha pangakontodel, jah suur palgakasv - aga inflatsioon oli veel suurem.
Ja 2008 järgnes siis krahh. -
Mis täna on parem kui 2007-2008 on siis kodumajapidamiste laenupositsioon. Kodumajapidamistel on olnud stabiilne laenumaht 35% nominaalsest SKPst juba üle 10 aasta. 2007-2008-ni oli toimunud kiire kasv sisuliselt nullist üle 50% nominaalse SKP-ni.
Seevastu, riik, mis oli tol ajal sisuliselt võlavaba - on nüüd kiiresti laenanud 20% nominaalsest SKPst. -
Huvitav, et kõik viimase aja artiklid räägivad nagu ühest suust: kõik läheb kallimaks ja jääbki minema kallimaks. Olgu see siis kinnisvara, kütuse, toidu või muu kohta.
Siit tekib küsimus, et mis nüüd siis saama hakkab tegelikult? Inimesed jäävad koduta ja surevad nälga ning Eesti saab 5 vaesema riigi sekka?
Või siis on tegemist teadliku paanika külvamisega ja püüdega enne PuPu-t viimased eurod inimestelt kätte saada?
Aktsiatega ju karjuti alles hiljuti, et "stonks only go up", aga etskae mis juhtus...
