LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

LHV Pensionifond Eesti 100

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Head uut aastat ja head uut pensionifondi!

    2018. aastal täitub Eesti Vabariigil 100. sünnipäev. Seda olulist verstaposti silmas pidades valmistab LHV pensionikogujatele oma kingituse. Plaanime 2018. aasta esimeses pooles pensionifondide valikut täiendada uue, ainult Eestisse investeeriva II samba pensionifondiga LHV Pensionifond Eesti 100.

    Sellise fondi juhtimine on väljakutseid pakkuv, kuna börsil noteeritud aktsiate ja võlakirjade hulk on väike. Fondi edukas toimimine eeldab seda, et pensionifondivalitseja aitab ise aktiivselt uutel instrumentidel sündida.
    LHV investeerimismeeskond tegi 2017. aastal aktiivselt juhitud pensionifondide arvel Eesti-suunalisi investeerimisotsuseid 170 miljoni euro väärtuses. Valdavalt investeeriti börsivälistesse võlakirjadesse, kus LHV fondid olid ainsaks investoriks. Samuti tehti otsuseid investeerida läbi teiste fondide (kinnisvara, private equity). Sellises mahus investeerimisvõimaluste leidmine annab meile kindluse, et alustada nüüd ka ainult Eestisse investeeriva pensionifondiga.

    Investeerimise juures on üks põhimõtetest riskide hajutamine. Usume, et pensionikoguja portfell peaks olema mitmekesine. Seetõttu ei oleks mõistlik kogu oma pensionivara Eestisse investeerida. Kuid kõigil tasuks tõsiselt kaaluda vähemalt osa oma pensionivara investeerimist Eesti majandusse läbi LHV Pensionifondi Eesti 100.
  • Kui pole saladus, siis kui suureks te ise liitujate arvu prognoosite? Minule ei tundu eriti hea mõte siduda oma pensionifond vaid Eestisse (või ka ükskõik millisesse teise konkreetsesse riiki) tehtavate investeeringutega, aga kindlasti on ka teisi arvamusi.
  • adalbert, klientidega suheldes oleme täheldanud, et nõudlus on sellise fondi järele täitsa olemas. Selles osas nõus, et kogu pensionivara ei peaks investeerima ühe riigi majandusse. Kuid II sammast saab investeerida korraga mitmesse fondi. See fond võikski olla üks mitmest fondist, kuhu inimene on kogunud. Kui pensionikoguja kasutab täna mõnda LHV aktiivselt juhitud fondi, siis on tal Eesti osakaal juba arvestatav. Aga seda fondi saaks valida ka keegi, kes peamiselt kogub mõne teise fondivalitseja juhitud fondis, mis ise Eestisse ei investeeri või teeb seda liiga vähe.
  • Risk liiga suur, eriti poliitiline risk ( Venemaa )... Pensionifondid peaksid olema siiski hajutatud riskiga.
  • Nagu mina olen aru saanud, siis ka praegused LHV pensionifondid on tuntava osa oma varast paigutanud Eestisse. Kas sama strateegia jätkub ka teistes fondides? Ehk kui vastus on jah, siis kas uue fondi lisandumisega suureneb LHV investeeringute maht Eestisse? Kui vastus on Ei, siis kas oleks võimalik kommenteerida, millised on uued kasvuvõimalused teistes fondides?
  • rick12, hajutatuse tagab ka see, kui investeerida mitmesse fondi. Iga fond eraldiseisvalt ei pea olema hajutatud. See fond on sobilik ühe valikuna neile, kelle praegune pensionifond Eestisse ei investeeri. Me ei soovitaks kogu pensionivara ainult sellesse fondi investeerida.

    wise, jah, oleme Eesti-suunaliste investeeringutega jätkamas ka teiste LHV aktiivselt juhitud pensionifondidega. Eelmisel aastal tegime investeerimisotsuseid kohalikule turule mahus 170 EURm. LHV hinnangul võiksid sobivate tingimuste kokkulangemisel kõik pensionifondid kokku (sh Swedbanki fondid jne) investeerida 5 aasta jooksul Eestisse 1-2 miljardit.
  • Varasemalt olete investeerinud näiteks Tartu linna võlakirjadesse. Sellisel juhul oli kokkulepitud tulumääraks alla 1%. Nordica lennukite diilis oli intress alla 3%. Eesti on "ajalooliselt" olnud selgelt riik, kus inflatsioon on Euroopas üks kõrgematest ja kui nüüd taaskord naaseme aega, kus inflatsioon on 3%+ (yoy), siis kas Eesti suunaliste investeeringute eesmärgiks on absoluutnumbrites tootluse genereerimine või üritatakse ka inflatsiooniga sammu pidada? Selge on see, et häid (tulusaid) investeeringuid liiga palju ei ole, seega fikseeritud tulumääraga instrumentidel võib eeldada inflatsioonile allajäävaid tuluootuseid. Siit edasi aga laiendus: miks mitte minna Baltikumi üleseks? LHV Pensionifond Baltikum 100 oleks samamoodi huvitav käik (laseks vajadusel osta Baltic Horizonit ja Eftenit 5%+ tulususelt, kes mõlemad üle Baltikumi tegelevad või siis teha sarnaseid tehinguid ise nendel turgudel).
  • TauriA, eks neid finantsinstrumente, mille tulusus sõltub inflatsioonist, on piiratult. Ning kui näiteks Eesti inflatsioon on aktsiiside tõttu Läti omast kõrgem, siis see ei tee Eestist juhitud fondile tootluse saavutamist kergemaks.

    Selle fondi puhul ei ole eesmärk absoluutnumbrites tootluse saavutamine. Riigi-spetsiifilise fondina on eesmärk olla täielikult investeeritud, mistõttu ka tootlus oleks kõikuvam ja sõltub Eestiga seotud instrumentide käekäigust.

    Ettevõtete tegevus on üldjuhul piiriülene ning fondi eesmärk ei ole vältida investeeringuid, mis oleksid seotud ka teiste riikidega. Kui on näiteks kinnisvarafond, mis investeerib olulises ulatuses Eestisse, siis see on selle pensionifondi jaoks investeeritav instrument.
  • Ma ei pidanud siin silmas pidevat inflatsiooni löömist, selle saavutamiseks peaks meil olema päris hea kristallkuulike. Aga näiteks seesama Tartu linna võlakirjade finantseerimine jääb mulle kui pensionikogujale arusaamatuks. Inflatsiooni pikaajaline keskmine on teada, kuid investeering tehti sisuliselt olematu tulususega. Seetõttu tekib ka küsimus, et mis siis on sellise fondi tegelik eesmärk: finantseerida kohalikku ettevõtlust väga odavate tasemete pealt või luua ikkagi pensionikogujate jaoks maksimaalset väärtust? Esimesel juhul oleks vale kasutada pensionikogujate vara, teisel juhul aga kapitalil rahvus puudub ehk ainuüksi Eestisse investeerimine ei pruugi raha omaniku väärtust maksimaalselt kasvatada. Kuidas aga olulist ulatust defineerida? Kui 10% investeeringust liigub Eestisse, siis kas see on oluline ulatus? Aga 25%, 50% või 73,4%?

    Lisan, et mulle sümpatiseerib nt Lumi Capitaliga koostöös üürimajade ostmine ja pikaajaline haldus. See lahendab üürituru probleeme ja on sisuline otsene vajalik investeering, millest ka keskmine pensionikoguja üürilisena võib võita.

    Teemaväliselt: teiselt poolt pensionikogujana näen tugevaid puudujääke pensionisüsteemis. Täna on meil väga erinevaid fonde (passiivsed indeksfondid, võlakirjafondid, aktiivsed fondid). Kuivõrd selliselt eristuva fondi puhul on riskid mõnevõrra erinevad SP500 indeksisse investeerimisest, siis uue fondi puhul võiksite lüüa tugevat trummi, et pensionikoguja saaks raha proportsionaalselt allokeerida. Täna seab süsteemile lisariski ka osakute ümberkandmine fondide vahel. Seega kui Eesti 100 üks hetk ei lenda piisavalt hästi või keegi kolmas teeb tugevat kampaaniat ja osakuid vahetatakse, siis lisapuhvri loomine likviidsusprobleemi lahendamiseks ei ole mõistlik pikaajalise rahakogumisena. Oletame, et minu teise samba raha on igakuiselt 100 eurot, siis sooviksin sellest 25% panna Eesti 100 fondi, 25% Indeksfondi, 25% Võlakirjafondi ja 25% Aktiivselt juhitud fondi. Täna pean 100% raha panema ühte neist. See on sama hea kui poest osta 50kg jahukott ja teha ise saia, selle asemel, et osta valmis sai, juust ja või.
  • TauriA, Sinu ettepanekuga täiesti nõus! Peaks kaaluma muudatust, et inimene saaks igakuiselt investeerida mitmesse II samba pensionifondi. Kuna Eesti 100 fond poleks sobilik ainsa pensionivara investeeringuna, oleme selles suunas ka ise mõelnud. Osakute pideva vahetamise asemel võiks olla inimese jaoks mugavam see, kui ta saaks oma igakuiseid makseid jaotada.

    Võlakirjade oodatava tulususe osas – eks see sõltub vastava perioodi riskivabast intressimäärast ning emitendiga seotud riskist. Täna on eurodes investeerides riskivaba määr tublisti negatiivne. Suur osa Euroopa valitsuste võlakirjadest (mõnda aega tagasi umbes 40% ehk 3 triljoni vääringus) ning investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjadest (u 20%) kaupleb tasemel, millelt ostes on lõpuni hoides võimalik saada ainult kahjumit. Kas see on hea või halb, on pikem ja selle foorumi fookusest väljuv teema. Kuid meie hinnangul pakub Tartu võlakiri pensionifondidele paremat tootlust, kui seda saaks sama riskisusega emitendi võlakirja järelturult ostes.

    Fondi eesmärk saab olema pensionikogujate vara väärtuse pikaajaline maksimaalne kasvatamine. Seejuures peab järgima erinevaid piiranguid.
  • Palun võtke mitmesse fondi korraga investeerimise mõte järgmisel ümarlaual riigiga teemaks. See looks kõigile osapooltele väärtust. Samamoodi oleks vaja jõuda punkti, kus iga pensionikoguja on oma varade kasvust maksimaalselt huvitunud (s.h. võimalusega tõsta II samba sissemaksete proportsioone brutopalga suhtes).

    Fondi eesmärk saab olema pensionikogujate vara väärtuse pikaajaline maksimaalne kasvatamine. Seejuures peab järgima erinevaid piiranguid.

    Ma ei saa faktidele toetuda, kuid mulle tundub, et tavaline pensionikoguja ei tea piirangute olemasolust suurt midagi. Siit ka ettepanek, et tehke pensionikogumise kohta blogipostituste seeria, kus tutvustate nii enda fonde kui kaasnevaid piiranguid ja piirangutest tulenevaid lõplikke otsuseid. Tartu linna võlakiri võib olla hea idee, kui teame konteksti. Konteksti teadmata kerkivad küsimused nagu "kas intress liiga madal ei olnud" või "inflatsioon on intressist kõrgem". Tegelikult on see teadmatusest tulenev viga, mida saaks mõnevõrra leevendada.

    Kõike head! :)
  • TauriA,
    Samamoodi oleks vaja jõuda punkti, kus iga pensionikoguja on oma varade kasvust maksimaalselt huvitunud (s.h. võimalusega tõsta II samba sissemaksete proportsioone brutopalga suhtes).

    Selles osas oleme täiesti ühel meelel. LHV on juba mitu aastat rääkinud, et 2014-2017 perioodi 3%+6% maksete lõppemise järel 2018. aastast 2%+4% süsteemile naastes tuleks pensionikogujatel võimaldada vabatahtlikult maksta tulevikus suurema pensioni saamiseks II samba pensionifondi rohkem kui ettenähtud minimaalne protsendimäär, näiteks 2%+4% asemel 3%+4%, 4%+4% või 5%+4%. Viimane sellesisuline kirjatükk ilmus 28.11.2017, kus seda teemat puudutasin - antud artikli alt leiab lingiviited ka varasemate aastate arvamuslugudele samast vallast.

    Kindlasti jätkab LHV tööd nii enda nimel kui ka läbi Eesti Fondihaldurite Liidu, et selle eesmärgini jõuda.
  • Ainult Eestisse investeeriva LHV pensionifondi fondijuhtideks hakkavad Romet Enok ja Kristo Oidermaa.

    Romet asus LHVs tööle 2006. aastal aktsiaanalüütikuna. Hiljem juhtis ta LHV Panga kauplemis-, investeerimis- ja likviidsusportfelle. 2010. aastast on ta aidanud Andres Viisemannil juhtida LHV pensionifonde. Romet on spetsialiseerunud eeskätt krediidiriski analüüsile ning võlakirjainvesteeringutele.

    Kristo liitus LHVga 2009. aastal Balti aktsiaturgude analüütikuna. Andrest on ta aidanud pensionifondide juhtimisel alates 2013. aastast. Kristo on spetsialiseerunud eeskätt aktsiaturgudele, samuti kinnisvara- ja private equity-investeeringutele.

    Andrese kõrval on Romet ja Kristo alates veebruarist ka teiste LHV aktiivselt juhitud pensionifondide fondijuhid. Andres vastutab jätkuvalt investeerimisstrateegia kujundamise ning varaklasside vahel hajutamise eest.
    Eelmisel aastal tegid LHV pensionifondid Eesti-suunalisi investeerimisotsuseid 170 miljoni eest. Nende investeeringute elluviimisel oli Rometil ja Kristol väga oluline roll. Peame realistlikuks, et pensionifondid investeerivad Eestisse 5 aastaga 1-2 miljardit, nii et palju-palju tööd on veel ees :)

    Hiljuti kirjutas Finantsportaalis Romet LHV fondide võlakirjainvesteeringutest ning Kristo Baltikumi aktsia- ja kinnisvarainvesteeringutest.
  • Jaanuaris 2018 viis RAIT Faktum & Ariko läbi LHV poolt tellitud uuringu, kus uurisime muuhulgas inimeste valmisoleku kohta investeerida pensionifondi, mis paigutaks kogu oma raha ainult Eestisse. Kokku küsitleti 1000 inimest. 46% vastanuist ütles, et on valmis vähemalt osa pensionivarast investeerima ainult Eestisse investeerivasse pensionifondi. Neil, kes olid küsitluse tulemuste järgi valmis ainult Eestisse varasid paigutavasse fondi investeerima, oli populaarseim valik, et paigutaksid sellesse kuni 50% oma pensionivarast. Mida suurem sissetulek, seda suurem osa oma pensionivarast oldi valmis investeerima ("kuni 50% varast" andis vastuseks 69% vastanuist).

    Loodame LHV Pensionifond Eesti 100 fondiga turule jõuda kindlasti selle aasta I pooles. Selleks, et saaksid uue turule tuleva fondi käekäiguga end kursis hoida, saad märkida oma huvi uue fondi vastu üles juba täna siin lehel.
  • LHV Pensionifond Eesti 100 tulevased fondijuhid Romet Enok ja Kristo Oidermaa olid eelmine nädal külas Äripäeva raadios, kus arutlesid globaalsete võlakirja- ja aktsiaturgude teemal. Balti turgude teemal hakatakse arutlema 14.45 juures. Huvilised saavad kuulata kogu saadet siit.
  • Miks LHV Pensionifond Indeks veebruaris sukeldus teiste fondidega võrreldes? Enne seda ju graafikud liikusid suhteliselt koos ja LHV fond isegi edestas teisi veidi.

    Teil on võlakirjade asemel kinnisvarafondid - kusagil tuli miski kehvem NAV välja?

  • Henno,

    Indeksfondide teemaline foorum on muidu küll siin, kuid põhjus on lihtne - LHV Pensionifond Indeksis on võlakirjafondide asemel kinnisvarafondid ning aktsiate poole pealt mitu korda suurem arenevate turgude osakaal, mis reeglina suuremalt nii üles- kui allapoole võrreldes arenenud turgude liiguvad (LHV Pensionifond Indeksis on arenevate ja piiriturgude osakaal 26% fondi varadest).
  • Joel Kukemelk
    Jaanuaris 2018 viis RAIT Faktum & Ariko läbi LHV poolt tellitud uuringu, kus uurisime muuhulgas inimeste valmisoleku kohta investeerida pensionifondi, mis paigutaks kogu oma raha ainult Eestisse. Kokku küsitleti 1000 inimest. 46% vastanuist ütles, et on valmis vähemalt osa pensionivarast investeerima ainult Eestisse investeerivasse pensionifondi. Neil, kes olid küsitluse tulemuste järgi valmis ainult Eestisse varasid paigutavasse fondi investeerima, oli populaarseim valik, et paigutaksid sellesse kuni 50% oma pensionivarast. Mida suurem sissetulek, seda suurem osa oma pensionivarast oldi valmis investeerima ("kuni 50% varast" andis vastuseks 69% vastanuist).

    Loodame LHV Pensionifond Eesti 100 fondiga turule jõuda kindlasti selle aasta I pooles. Selleks, et saaksid uue turule tuleva fondi käekäiguga end kursis hoida, saad märkida oma huvi uue fondi vastu üles juba täna siin lehel.



    Väga huvitav on selliseid postitusi lugeda. Ma loodan, et ma ei tundu nüüd tähenärija, aga iga uuring annab sellised vastused, nagu uurija küsib. Ja uuringu tulemuste kvaliteet on sama hea kui küsimuste kvaliteet.

    Joel, mida tähendab sõnaühend "on valmis investeerima" ? Minu jaoks on see küsitluse kontekstis hästi passiivne fraas, mis ei anna märku sellest, kas klient (investor) on valmis ise mingeid samme astuma, et see investeerimisotsus teha.
    Näiteks ma olen valmis täna õhtul kartuliputru sööma, kui naine süüa teeb ja seda mulle pakub, aga kui makaroni on ka, siis ma kartuli järele poodi küll ei viitsi minna, veel vähem hakata seda järgmisel kevadel ise kasvatama.
    Pensionifondide näitel "on valmis investeerima" tähendab, et kui ma pean kohustuslikus korras II sambaga liituma ja mingi fondi valima, siis võib see teatud tingimustel olla ka EV100 fond. Küll aga ei tähenda see seda, et keegi oleks valmis oma praegust fondi EV100 fondi vastu vahetama. Fondi vahetamine ei ole enam passiivne tegevus vaid tähendab tegelikult millegi tegemist, ja isegi kui see toiming on nii lihtne nagu digiallkirjaga avalduse alusel fondi vahetamine, siis inimese valmidus midagi teha langeb hüppeliselt sel hetkel kui ta peab tegema kas või marginaalse lisaliigutuse.

    Teine hästi umbmäärane mõõde on "kuni 50%", mis võib tähendada 49% või 1% või mida iganes selle vahepeal.

    Palju põnevama pildi saaks kui mõõta:
    - kui palju on neid, kes kindlasti eelistaksid EV100 fondi teistele fondidele
    - kui palju on neid, kes praegu pensioni koguvad, aga kindlasti jätkaksid kogumist EV100 fondi, kui see fond loodaks
    - kui palju on neid, kes on oma tänaste pensionifondide varad nõus EV100 fondi ümber tõstma just sellepärast, et see investeerib Eesti ettevõtetesse

Teemade nimekirja