Riskivarade jaoks oli 2017. aasta taas edukas. Riskivaradeks loeme kinnisvara, aktsiaturgude ja erakapitaliinvesteeringuid koos vastavate fondidega. Mullu andis iga sellise segmendi portfell vähemalt 12% tootlust.
Sisenesime üürikinnisvaraturule
LHV fondid sisenesid uude investeerimisvaldkonda: ehitame 2019. aastaks Põhja-Tallinna Manufaktuuri kvartalisse kaks üürimaja. Üürikorterid on pensionifondidele sobiv varaklass, sest need pakuvad renditulu kujul jooksvat rahavoogu ning samas sõltub nende väärtus otseselt kohaliku majanduse ja siinsete elanike ostujõu käekäigust. Üürimajad on investeeringuna levinud laialt nii Põhjamaades kui ka Kesk-Euroopas ning kuuluvad mitme juhtiva fondi portfelli. Eestis on sellises mahus projekti alustamine veel ainulaadne.
Meie portfellis oli kinnisvarafondide keskmine tootlus mullu 12,6%. Investorite huvi kohaliku ärikinnisvaraturu vastu järjest kasvab ja see on lükanud ülespoole ka varade hindu. Hoiame kinnisvaraturul pidevalt silma peal, kuna pikas plaanis näeme end kohaliku turu selles valdkonnas ühe suurima investorina.
Lähiajal oleme praeguse hinnataseme juures samas pigem passiivsed ja eelmisel aastal kinnisvara osakaal LHV pensionifondides isegi vähenes. Esiteks müüs EfTENi kinnisvarafond Narvas asuva Prisma kinnistu Prantsuse fondivalitsejale Corum 16,7 miljoni euro eest. Teiseks müüs East Capital Balti Property Fund II Vilniuses Gedimino avenüül asuva kaubanduskeskuse Lordsi kinnisvarafondile ja teenis investeeringult üle 15% keskmist aastatootlust.
Aasta panustaja oli Balti aktsiaturg
Tootlust mõjutas 2017. aastal enim Balti aktsiaturg. Meie Balti aktsiaportfelli tootlus oli aasta peale koguni 23,7% (koos laekunud dividendidega). Suurima panuse andsid sellesse Tallinki aktsia 35,9% tõusuga, Šiaulių bankas 57,4% tõusuga ja Grindeks, mis kerkis 54,9%. Müüsime oma osaluse Latvijas kuģniecība aktsias, mille suuromanik ostis väikeaktsionäridelt välja, tuues meile 51% tootlust. Loomulikult oli portfellis ka langejaid, nagu Olainfarm (–5,4%), Ekspress Grupp (–5,3%) ja Apranga (–1,6%), kuid nende mõju jäi võrreldes suurte tõusjatega minimaalseks.
Balti aktsiaturud on üleilmsetega võrreldes endiselt odavad ja positiivseid arengusuundi on näha ka kohaliku majanduse väljavaadetes. Sellest hoolimata ei oota me kohalikul aktsiaturul teist sama tugevat aastat. Paljude kohalike ettevõtete puhul näeme just finantstulemustes vähest kasvuperspektiivi, sest neis tegeletakse peamiselt peenhäälestusega. Oleme Baltikumis aktsiapositsioone valikuliselt vähendanud, võttes arvesse nii nende ebalikviidsust kui ka turutsükli faasi.
Globaalsetel turgudel näeme, et USA hakkab jõudma hilisesse tsüklisse – sealne majandus on saavutanud suure kasvukiiruse ja keskpank hakanud kurssi muutma. Euroopas on seevastu ikka näha alles esimesi kasvualgeid, mistõttu on see piirkond aktsiaturgude mõistes meile atraktiivsem.
Balti suunitlusega erakapitalifondid tõusuteel
Erakapitalifondide portfellis on meil endiselt suurim positsioon KJK Balkani-suunalistel fondidel, mis kasvatasid mullu oma väärtust üle 20%. Neist esimeses varasemas fondis hakkab KJK investeeringutest väljuma ja peaaegu pool rahast on juba investoritele tagastatud.
Märgatavalt on kasvanud Baltikumis tegutsevate erakapitalifondide maht. Näiteks Livonia fond omandas osaluse Leedu telekomiettevõttes Cgates ja Läti IT-ettevõttes Santa Monica Networks. Baltcapi fondid ostsid enamusosaluse autoportaalis Auto24 ning kohvimasinate ja -automaatide pakkujas Selecta Balticsis. BPM Mezzanine fond seevastu pakkus finantseeringut kajakitootjale Tahe Outdoors. LHV fondide uue investeeringuna on lisandunud Baltcap Infrastructure Fund, mille esimene tehing on Leedus asuv soojajaam.
Erakapitalifondidele on omane, et esimesed investeeringud tehakse aeglaselt ja portfell saadakse kokku alles nelja kuni kuue aastaga. Et algusaastail on portfell seega väike, söövad üldkulud sellel ajal märgatava osa tootlusest – seda tuntakse kui J-kurvi efekti. Nüüdseks on mitu Baltikumile keskendunud fondi jõudnud oma investeerimisperioodil juba poole peale. See tähendab, et nende tulemused on muutunud positiivseks ja tänu sellele võib lähiaastatel oodata sellest segmendist aina suuremat panust. Erakapitali suurim eelis on asjaolu, et sõltumata hinnataseme muutusest turgudel on võimalik väärtust luua ja kasvatada, parandades ettevõtte enda finantstulemusi.
Pensionifondid tegid esimese otseinvesteeringu Leedu ettevõttesse, kui omandasime koos Livonia Partnersi erakapitalifondi ja Ambient Sound Investmentiga vähemusosaluse telekomiettevõttes Cgates. See Leedu suuruselt teine interneti ja TV-teenuste pakkuja plaanib kohalikul turul veelgi kasvada. Telekom on stabiilne valdkond, mille ettevõtteid iseloomustab hea rahateenimisvõime. Cgatesi puhul saab lisada kasvuperspektiivi, mis tegigi investeeringu meie jaoks atraktiivseks. See tehing peegeldab hästi meie võimalusi investeerida koos kohalike erakapitalifondidega. Varem oleme koos Livonia Partnersiga omandanud enamusosaluse puidutöötlejas HaServ ja aidanud Baltcapil rahastada Auto24 väljaostu.
Kristo Oidermaa
LHV portfellihaldur
Ülevaatega võlakirjaturgudel toimunust tutvu SIIN.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Eestisse tehtud investeeringute osakaalu suurenemise tagajärjel võib fondide tootlust oluliselt mõjutada Eesti majanduse käekäik või mõni muu sündmus või asjaolu, mis mõjutab Eestiga seotud emitentide käekäiku. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Tweet
