Märtsiga lõppes järjekordne pensionifondi vahetamise voor, mida saab teha 3 korda aastas. Roheinvesteeringutel pole kõrge intressimäära keskkonnas viimasel kahel aastal hästi läinud ning see on pannud paljud lühema investeerimishorisondiga investorid sellesse tugevasse rohepöörde pikaajalisse trendi investeerimisest loobuma. Sellest on kahju.
Eesti on ekvaatorist kaugel, meie asukohaks on 59 kraadi põhjalaiust. Samal laiuskraadil asuvad Põhja-Kanada tundrad ja Gröönimaa lõunatipp. Golfi hoovus toob Mehhiko lahest Põhja-Euroopasse miljoneid kuupmeetreid sooja merevett igas sekundis – see on hiiglaslik looduslik radiaator Euroopale. Kliima muutustest tulenevalt on selle „rikki minemise“ eest hoiatanud teadlased meid juba aastakümneid, ka Eesti meediast on erinevaid selle teemalisi lugusid iga paari aasta tagant läbi käinud – näiteks nii aastal 2021, 2016 kui 2005.
2050.aastaks seatud eesmärk jõuda globaalselt CO2 emissioonides netonull tasemeni on erakordselt ambitsioonikas eesmärk. Selleks, et oleks lootust seda täita, on vaja aastakümneid teha iga-aastaselt mitme triljoni suuruseid investeeringuid. Need on mahud, mida ei ole võimalik jätta perioodi viimasele viiele või kümnele aastale, vaid millega on vaja tegeleda kõik järgmised 25 aastat. Seetõttu on seatud ka vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040. Aasta 2030 on tormilise kiirusega lähenemas – see on esimene suurem tähtaeg, mida ei anna tuleviku udusse enam ära peita. Vajadust tegutseda sunnib tagant teadmine, et 2023. aasta tähistas Maa mõõtmisajaloo ülekaalukalt kõige palavamat aastat.
LHV Roheline Pensionifond alustas tegevust 2020. aastal. Esimese aasta tulemus oli +95%, teisel aastal +3%, kolmandal –20% ning äsja lõppenud neljandal aastal –6%. Alates fondi asutamisest on kokku tulemus +52%. Investeeringuid teeme ja portfelli ehitame üles ca 10–15 aastase horisondiga. Viimased kaks aastat pole olnud roheinvestoritele soosivad, kuid usun, et sarnaselt esimesele kahele tegevusaastale on meil veel palju korralikult rohelisi aastaid ees.
Igaüks meist saab oma elus teha rohelisemaid valikuid. Sorteerida paremini oma prügi, teha mõne autosõidu asemel tervislik jalutuskäik, vähendada toidu raiskamist, soojustada oma elamut, eelistada kõrgema energiaefektiivsusega kodumasinat. Kõik need valikud on tegelikult meie enda heaolule ja tervisele pikemas perspektiivis kasulikud ja ei nõua meilt üle mõistuse suurt ohverdust. Ka rohefondi raha paigutamine on üks roheline valik, mida on võimalik meil igapäevaelus teha. Ja ka sel tegevusel on kõik eeldused, et olla pikas plaanis kasulik otsus meie endi rahakotile.
2020. aasta koroonapandeemia tõi arusaama, et maailm tervikuna peab tulevikus muutuma jätkusuutlikumaks. Nägime siis suurt rallit rohesektoris, millest fondi esimesel tegutsemisaastal saime ka väga hästi osa. Sellele järgnenud 2021. aastal seisid rohenimed paigal ning 2022. aastal võttis kogu tähelepanu endale juba Venemaa-Ukraina sõda, inflatsioon ning kiiresti tõusma hakanud intressimäärad. Need muutsid rohetehnoloogia jaoks raha kalliks ja investorid rahapaigutuste osas väga valivaks.
September on seenemürgistuste tippaeg. Eesti mürgistusinfoliinile 16662 laekus sel septembril üle kahe korra rohkem kõnesid kui aasta varem. Igal aastal sureb seenemürgistusse maailmas vähemalt sada inimest, neist umbes pooled Euroopas. Just roheline kärbseseen on üks Euroopa ohtlikumaid seeni ja kasvab ka Eestis. Amatoksiinimürgistus algab 6-9 tundi pärast seene söömist oksendamisega, ravi saamata lõhub mürgistus maksarakke. Õnneks on Eestis kahele-kolmele inimesele vastumürgiks vajalikud doosid olemas.
„Polka“ maasikasort on enamikule tuttav, vähem teatakse aga samanimelist sügisvaarika sorti, mis annab saaki augusti teisest poolest kuni oktoobri lõpuni. Just siis, kui muid marju aiast noppida ei ole. Kuna nende õitsemise ajal pole vaarikamardikad enam aktiivsed, pääsevad need marjad ka ussitamisest. Looduslik konkurents on väiksem ja inimestele jäävad suured terved marjad sügiseseks maiustamiseks.
Teod kuuluvad loomariigis limuste hõimkonda. Eestis elab 85 maismaatigu, kellest 71 veab oma koda seljas kaasas ja 14 on ilma kojata. Kui kaks tigu joonele panna ja nende vahel jooksuvõistlus korraldada, on selge, et võidab see, kes kiiremini õiges suunas roomata jõuab. Aga ka enda arust sprintides jääb roomav tigu ikkagi teoks. Pea kohal kõrgel lenneldes mööda tuhisev toonekurg paneb kergusega nahka nii aeglasemad kui kiiremad teod.
Nädalavahetusel toimus 13. noorte tantsu- ja laulupidu, mis tõi Tallinnasse kokku tuhandeid noori üle kogu Eesti. Neid tantse ja laule vaadates näeme meie tulevast põlvkonda. Eesti on end ajaloos vabaks laulnud ja oleme saanud oma tulevikku ise luua. Ja saame jätkuvalt seda teha.
Tuuleenergiat on inimkond kasutanud juba tuhandeid aastaid. Egiptlased ehitasid esimesed purje kasutavad paadid ligi kuus tuhat aastat tagasi, pärslased lõid esimesed tuulikud vee pumpamiseks ja jahu jahvatamiseks veidi üle tuhande aasta tagasi ning šotlased hakkasid esimesena tuulest elektrit tootma veidi enam kui sada kolmkümmend aastat tagasi.
Pikima lainepikkusega valguse värv on punane. Kuna inimene eristab värvusi just valguse erinevate lainepikkuste kaudu, siis on punast värvust võimalik tänu sellele kõige kaugemalt tähele panna ja seda on paremini näha ka halbades ilmastikutingimustes. Seetõttu ongi valgusfoori keelav tuli punane. Lainepikkustelt järgmised on kollane ja roheline värv. Foori värvid pole valitud juhuslikult.
Maakera põhjapoolkerale on jõudnud kevad. Rändlinnud on naasmas kodupaika, päikesepoolsel mullakamaral on näha esimesi rohelisi võrseid, veekogud on vabanemas viimasest jääkaanest ning veepiirist allpool on vetikad ootamas oma kasvuspurdi aega.
Lumikellukesed on Eestis kõige varasemad õitsejad ning nende õied kuulutavad kevade peatset saabumist juba siis, kui teised taimed pole veel ärganudki. Kuna konkurente õitsemise ajal pole, on neist palju rõõmu ja kasu nii inimestele kui esimestele putukatele. Taime nii varajane õitsemine on võimalik tänu sellele, et tal on võime mõjutada taimevedelikku suhkru abil. Sibultaimena paisub lumikellukeste puhmas peenral või metsa all iga mööduva aastaga, kuid lisaks levib ta ka läbi seemnete, mida armastavad neid mööda ilma laiali kandvad sipelgad.
Ühe legendi järgi pandi Hiina uusaasta kalendris loomade järjekord paika valitseja korraldatud võistluse finišeerimise järjekorra järgi. Võistluses osalenud loomadel tuli läbida pikk maa ja ületada kiirevooluline jõgi. Esimesena ületas finišijoone härja seljas kavalalt kogu tee kaasa sõitnud rott, kes täpselt enne lõppu maha hüppas. Härg oli teine, tiiger kolmas. Jõge ületades kivilt kivile hüpanud jänes libastus ja kaotas jões aega ning jõudis neljandana. Viiendana tuli draakon, kes käis vahepeal külaelanikke abistamas. Hobust hirmutanud madu oli kuues, hobune seitsmes, kaheksanda-kümnenda koha jagasid omavahel koostööd teinud ahv, kukk ja lammas. Eelviimane oli koer, kes jäi jõkke pikemaks ajaks kümblema ning viimasena jõudis üle lõpu siga, kel läks vahepeal kõht tühjaks ja otsustas võistluse ajal sööma asuda.
Lõppenud 2022. aasta meenutas paljudele investoritele ühte sellist õudusfilmi, mida mõnda aega uuesti näha ei tahaks. Viimaste aastakümnete kiireimas tempos tõusnud hinnad ja intressimäärad rappisid kõiki börsiettevõtteid, kel oma kiire kasvu finantseerimiseks oli vaja kapitali. Raha hind on väga kiiresti kallinenud. Kõige laastavam oli 2022. aasta krüptomaailmaga seotud rahapaigutustele, kuid väga valusa löögi sai tehnoloogiasektor tervikuna ning kõik pikaajaliste võlakirjade omanikud, kellele nii kiire intresside muutus tuli väga negatiivse üllatusena. USA suurima tehnoloogiaindeksi Nasdaqi tootlus USDis mõõdetuna oli 2022. aastal –33% ning ka rohetehnoloogia jaoks oli aasta negatiivne.
Kingitusi on vahva saada, kuid kui need pole just põhjanabal jõuluvana päkapikkude poolt tehtud, siis tuleb iga kingitus oma hinnasildiga, mille keegi peab ikkagi kinni maksma. Neid arveid, mida me otse oma rahakotist tasume, tajume me kõik hästi. Arveid, mis makstakse kinni riigile tasutud maksude arvelt, tajutakse juba palju vähem. Ja tuleviku arved, mis tuleb millegi tegemisel või tegemata jätmisel hiljem kinni maksta, ei taju peaaegu keegi.
Üle 100 miljoni albumi müünud Coldplay on üks maailma tuntumaid bände, kelle repertuaari kuulsamad hitid on Fix You, Viva La Vida, Paradise, Something Just Like This, The Scientist, A Sky Full of Stars, Magic ja muidugi üks mu isiklikke lemmikuid Yellow. Coldplay’l oli väga edukas maailmaturnee aastail 2016-2017 ja hetkel on käsil teine kõikvõimalikke rekordeid purustav tuur, kus 2022-2023 aastate jooksul antakse üle maailma kokku 107 kontserti. Maailmaturneele anti avapauk 18. märtsil Costa Ricas ja seda konkreetsel rohelisel põhjusel – nimelt tegu on riigiga, mis saab 99% oma elektrienergiast taastuvatest allikatest. Coldplay jaoks on roheteemad niivõrd hingelähedased, et bändi võiks juba peaaegu Greenplay’ks ümber nimetada. 28. oktoobril Argentiinas Buenos Aireses antud kontserti kanti üle ka väga paljude riikide kinodes – sealhulgas Eestis – ning ülekanne algas südantsoojendava rohevideoga, mis näitab, et nende teemade osas on neil tõsi taga.
2 aastat tagasi ilmus 5Miinuselt ja Hendrik Sal-Sallerilt ühine suvelõpu hitt „Loodus ja hobused“, mida Youtube’is on vaadatud ligi 3 mln korda. Selle loo pealkirja vääriliselt tegin septembrikuu alguses hobuse seljas läbi 2-päevase matka Kassari looduspargis. Kassari on ideaalne koht hobusega liikumiseks ja vaadates seal vabalt ringi liikuvaid sadu veiseid, lambaid ja hobuseid, tekib tunne justkui olekski sattunud Eesti omaenda safariparki. Sellised kohad panevad veelgi enam hindama kõiki jõupingutusi, mida tehakse looduse mitmekesisuse ja metsikuse kaitsmiseks ning miks rohepööre ei tohiks jääda vaid ilusaks sõnaks, vaid peab järgnevatel aastakümnetel ka päriselt realiseeruma.
Augusti üheks kõmulisemaks looks oli Soome peaministri Sanna Marini erapidu. Paljusid üllatas, et naine, kes peaministri kohta täidab, julgeb vabal ajal tantsida ja sõpradega tähistada. Mind üllatas, et see nii paljusid üllatas. Üldiselt me ju ei taha, et riigitüüri ees oleks vanadest harjumustest, aegadest ja mõtetest kinni hoidvad inimesed. Nii nagu me ei eelista eelmise aasta riidemoodi või vana telefonimudelit. Tahame midagi, mis on kaasaegne, positiivne, lootustandev ja tulevikku vaatav. Tulevik on julgete päralt. Seepärast vaatame ka LHV Roheliste fondidega investeeringuid tehes julgelt tulevikku – ja meile meeldib see, et üha rohkem inimesi on julgemas selles suunas vaatama hakata kartmata lühiajalisi tagasilööke.
