Punased, kollased ja rohelised tuled - ESG - Uudised - LHV finantsportaal

Punased, kollased ja rohelised tuled

Joel Kukemelk

02.05.2023 16:02

Pikima lainepikkusega valguse värv on punane. Kuna inimene eristab värvusi just valguse erinevate lainepikkuste kaudu, siis on punast värvust võimalik tänu sellele kõige kaugemalt tähele panna ja seda on paremini näha ka halbades ilmastikutingimustes. Seetõttu ongi valgusfoori keelav tuli punane. Lainepikkustelt järgmised on kollane ja roheline värv. Foori värvid pole valitud juhuslikult.

Kuigi meile meeldiks liikuda alati rohelises laines, siis mõnikord peatavad meie sõidu kollased ja punased tuled. Eks nende tulede põledes peame kannatlikult ootama uuesti rohelise valguse süttimist ja siis julgelt edasi veerema. Sama paralleel on ka fondi investeerimistulemustega: kui aasta esimesel kuul saime kiire ja jõulise sõidu rohelises laines, siis sellele järgnenud kolm kuud oleme istunud punaste fooride taga. Aga nii nagu liikluses, süttivad ka investeerimises rohelised tuled mõne aja möödudes uuesti.

Aprilli tulemus –4,6%

Aprillis algas ettevõtete 1. kvartali tulemuste raporteerimine. Suuri negatiivseid üllatusi pole seni avaldatud tulemustes tegelikult olnud ja börsiliikumisi mõjutavad jätkuvalt rohkem intresside tõstmise ulatuse ootused ja kartused majanduste üldiste väljavaadete osas. Senised arengud on jätkanud negatiivselt kapitaliintensiivsete ettevõtete aktsiahindade rõhumist, kus päikeseenergia, akutehnoloogia ja vesinikuga seotud nimed on olnud viimastel kuudel surve all. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –4,6% ja III samba fondil –4,8%.

Aprillis me fondiga uusi investeeringuid ei teinud, kuid oleme teinud ettevalmistavat tööd mitme uue pikaajaliselt atraktiivse investeeringuga. Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 47 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% elektrifitseerimisse, 18% akutehnoloogiasse, 9% CO2 kvoodiõigusesse, 6% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 7% oli rahas.

Saastamise tegelik kulu

Kui meie majapidamises tekib jäätmeid ja viime need prügiruumi ära vedamist ootama, ei mõtle ilmselt paljud selle peale, et see teenus ei ole tasuta. Igakuist kommunaalarvet vaadates tuleb meelde, et hinnalipik on sel siiski küljes. Ometi ei pane see meid oma prügi hoovi, tänavale või autoteele laiali loopima, sest saame aru, et prügi sees elamine vähendaks meie kõigi elukvaliteeti rohkem, kui selle nõuetekohane utiliseerimine, võimaluste piires taaskasutamine, kompostimine või soojusenergia saamiseks põletamine.

Sama peaks kehtima tegelikult ka tahkest erinevas vormis esineva prügi suhtes. Õhu saastamisel on hind, mida alles ollakse kokku arvutamas ja üha enam saadakse aru, et tegelik kulu on tõenäoliselt olulisem suurem kui CO2 tänane turuhind. Võib-olla muutub mõttelaad siis, kui õhu saastamise kulu hakatakse arvesse võtma riikide SKPde kasvude arvutamisel või kui kõik ettevõtted on sunnitud ostma saastekvooti selle tegeliku hinnaga ja näitama oma finantstulemusi nullemissioonide tasemel.

24. aprillil avaldati raport „Euroopa õhukvaliteedi seisund 2023“, milles järeldati, et 97% Euroopast puutus kokku õhusaaste tasemega, mida WHO ei pea ohutuks. Hinnanguliselt sureb õhusaaste tõttu Euroopas aastas 1200 last ning kaob miljoneid elamata jäänud aastaid. Siin on väga palju tööd vaja ära teha, et õhukvaliteeti paremaks muuta. Selle pikaajalise trendi muutmise ühed suurimad võitjad saavad olema aga just erinevad roheinvesteeringud.

Lõpetuseks üks lugemissoovitus Eestist. Seda, et kriisikindel roheenergeetika on võimalik, usuvad ka meie kohalikud akadeemikud. Lihtsalt on vaja aega ja suuri investeeringuid.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (30.04.2022-30.04.2023) tootlus on -11,01%. Pensionifondi Roheline Pluss viimase 12-kuulise perioodi (30.04.2022-30.04.2023) tootlus on -11,78%. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 3 ja 5 aasta kohta puuduvad.


Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon