„Polka“ maasikasort on enamikule tuttav, vähem teatakse aga samanimelist sügisvaarika sorti, mis annab saaki augusti teisest poolest kuni oktoobri lõpuni. Just siis, kui muid marju aiast noppida ei ole. Kuna nende õitsemise ajal pole vaarikamardikad enam aktiivsed, pääsevad need marjad ka ussitamisest. Looduslik konkurents on väiksem ja inimestele jäävad suured terved marjad sügiseseks maiustamiseks.
Paralleele võib tõmmata ka aktsiaturgudel toimuvaga. Siis, kui teised enam ei taha, on võimalik kõige magusamaid punaseid marju rahus ise noppida. Nopime siis.
Augusti tulemus –7,8%
August oli börsidele nõrk kuu, valusamalt said pihta nimed, mis on tundlikumad Hiina majanduse jahtumisele ja kõrgematele intressimääradele, muu hulgas suur osa rohenimedest vesiniku-, tuule- ja päikeseenergia vallast ning elektrifitseerimiseks vajalikest liitiumi ja vase tootjatest. LHV rohefondide augustikuu tootlus oli II samba fondil –7,8% ja III samba rohefondil –7,7%. Augusti languse järel oleme sisuliselt tagasi samas kohas, kus seda aastat alustasime, kuid rohenimede liikumised ongi keskmisest suuremad ja sellega tuleb lihtsalt harjuda. Fondi veidi enam kui kolme aastase ajaloo jooksul on meil olnud antud kuu tulemusest suuremaid kuiseid languseid kolmel korral ja suuremaid kuiseid tõuse kaheksal korral.
Augustis noppisime oma rohefondi portfelli eriti magusa vaarika, millel oleme silma peal hoidnud alates rohefondide loomisest: Rootsi börsil kaupleva energiatõhusust pakkuva õhksoojuspumpade tootja Nibe, mille aktsiaid oleme seni kogu aeg liiga kalliks pidanud, kuid mis pärast 40%list langust on lõpuks jõudnud hinnani, kust oleme tahtnud neid meie rohefondide portfelli soetada. Nibe on kasvatanud oma müügitulu viimased 13 aastat järjest iga aasta ning rohepöörde trend loob nende ärile täiendavalt väga viljaka pinnase järgmiseks paariks aastakümneks.
Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 45 erinevat investeeringut. 22% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 19% elektrifitseerimisse, 9% CO2 kvoodiõigusesse, 7% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 4% vesinikutehnoloogiasse ning 10% oli rahas uute investeeringute ja fondist väljamaksete ootel.
Sudu röövib eluaastaid
Augustikuus vahendas Wall Street Journal Chicago Ülikooli Energiapoliitika Instituudi ootamatut uurimistöö tulemust: nimelt inimeste poolt sisse hingatav saastunud linnaõhk vähendab globaalselt inimeste eluiga keskmiselt isegi rohkem kui suitsetamine, kokku hinnanguliselt keskmiselt 2,3 eluaasta võrra. Kõige suurem õhusaaste negatiivne mõju on Indias New Delhis, kus see röövib koguni 12 aastat inimeste oodatavast elueast.
Kivisöe elektrijaamad, tossavad tööstused, sisepõlemismootoriga masinad on need, mis seda saaste kontsentreerumist linnades tekitavad. Aga puhtamad elektrisõidukid on tulemas. Selle aasta 2. kvartalis tarnis Tesla oma klientidele juba 466 140 autot, võrreldes aastataguse kvartaliga 83% rohkem. Hiina elektriautode tootja BYD tarnis samas kvartalis täiselektrilisi autosid 352 163 ja koos plug-in hübriidautodega kokku 700 244 sõidukit, 98% rohkem kui aasta tagasi samas kvartalis. Need on väga suured kasvunumbrid. Nii Tesla kui BYD on ka LHV rohefondide portfellis.
Kui aasta tagasi moodustasid elektriautod vähemalt 5% uute autode müügist 19 riigis, siis nüüd on see juba 23 riigis. Värskeimad 5% künnise ületajad on Kanada, Austraalia, Hispaania ja Tai. Ajalugu on näidanud, et kui mingi toote uuendusel ületatakse kriitiline piir, siis järgneb neile plahvatuslik müügikasv. Autode puhul tundub eri riikide näitel selleks piiriks olevat 5%. Näiteks Norras täitus 5% piir 10 aastat tagasi, Austrias 5, Hiinas 4, Saksamaal 3 ja Rootsis 2 aastat tagasi. Tänaseks on elektriautode osakaal uusmüügis nendes riikides kasvanud vastavalt 82%, 20%, 17%, 18% ja 39% peale.
Paarikümne aasta pärast saame ajalooõpikutest lugeda, kuidas sisepõlemismootoritega saastati linnaõhku ja lühendati inimeste eluiga, nii nagu täna loeme, kuidas rohkete hobuvankrite tõttu oli 120 aastat tagasi suurlinnades sõnnikukriis.
Joel Kukemelk
Fondijuht
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (31.08.2022-31.08.2023) tootlus on -15,45%. Pensionifondi Roheline Pluss viimase 12-kuulise perioodi (31.08.2022-31.08.2023) tootlus on -16,10%. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 3 ja 5 kalendriaasta kohta puuduvad.
Tweet
