1930. aastatel oli kuum kliima ja keeruline majandusolukord põletav teema. Ajastut kirjeldatakse nii Suure depressiooni kui ka Tolmukausi (inglise keeles Dust Bowl) nime all. Äärmuslikud põuaperioodid raskendasid eriti põllumeeste elu, kuid samuti oli see periood keeruline poliitikute jaoks. Suurlinnades olid suved nii palavad, et valitsusametnikud ja seadusandjad lahkusid selleks ajaks maale.
Pariisi olümpiamängud kestavad 26. juulist 11. augustini. Investeerimisel on olümpiamängudega tegelikult rohkem seoseid, kui pealtnäha arvata võiks. Olümpiamängud näitavad, kui paljudel kõikvõimalikel aladel on omavahel võimalik mõõtu võtta – kärestikuslaalomist, rulasõidust, breiktantsust, vibulaskmisest, triatlonist kuni erinevate traditsiooniliste meeskondlike pallialadeni välja. Ka investeerimisel on väga palju erinevaid varaklasse ja investeerimisvaldkondi. Suurepärane judokas ei ole tõenäoliselt hea ujuja ja parim kaljuronija ei tea ilmselt kuigi palju purjetamisest. Eri aladel on vaja oma lähenemist ja spetsiifilisi oskusi. Rohelise fondiga investeerime maailma pikaajalistesse rohetrendidesse – see pole 400 meetri jooks, vaid maraton. Maratoonarit ei morjenda, kui sprinter teda esimestel kilomeetritel edestab, maratonijooksus on tema päris vastasteks vaid teised maratoonarid.
11. juunil käis Äripäeva „Investor Toomase tunnis“ oma mõtteid jagamas Enlight Researchi analüütik ja Solar Equity Intelligence platvormi asutaja Rudolf Stenar Saluoks. Kuigi mul pole olnud võimalust Rudolfiga ise kohtuda, oli huvitav kuulata tema mõtteid meie rohefondi käekäigust ja rohesektori väljavaatest laiemalt.
Maailma energiavõrk peab järgmise 25 aastaga enam kui kahekordistuma ja kasvama üle 100 mln kilomeetri võrra, et 2050. aasta kliimaeesmärke täita ja maailma planeeritud elektrifitseerumist ellu viia. Selles protsessis on erakordselt oluline roll vasel ja vasetootjatel, millest oleme korduvalt kirjutanud ja kus oleme viimasel ajal suurt positsiooni hoidnud. Mais tegi vase hind uue ajaloolise rekordi.
Maailmas toodetavast plastist töödeldakse täna ümber kõigest 9%. Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon hindab, et see number ei kasva oluliselt ka mitme aastakümne jooksul – aastaks 2060 prognoositakse selle tõusu vaid 17%ni.
Märtsiga lõppes järjekordne pensionifondi vahetamise voor, mida saab teha 3 korda aastas. Roheinvesteeringutel pole kõrge intressimäära keskkonnas viimasel kahel aastal hästi läinud ning see on pannud paljud lühema investeerimishorisondiga investorid sellesse tugevasse rohepöörde pikaajalisse trendi investeerimisest loobuma. Sellest on kahju.
Eesti on ekvaatorist kaugel, meie asukohaks on 59 kraadi põhjalaiust. Samal laiuskraadil asuvad Põhja-Kanada tundrad ja Gröönimaa lõunatipp. Golfi hoovus toob Mehhiko lahest Põhja-Euroopasse miljoneid kuupmeetreid sooja merevett igas sekundis – see on hiiglaslik looduslik radiaator Euroopale. Kliima muutustest tulenevalt on selle „rikki minemise“ eest hoiatanud teadlased meid juba aastakümneid, ka Eesti meediast on erinevaid selle teemalisi lugusid iga paari aasta tagant läbi käinud – näiteks nii aastal 2021, 2016 kui 2005.
2050.aastaks seatud eesmärk jõuda globaalselt CO2 emissioonides netonull tasemeni on erakordselt ambitsioonikas eesmärk. Selleks, et oleks lootust seda täita, on vaja aastakümneid teha iga-aastaselt mitme triljoni suuruseid investeeringuid. Need on mahud, mida ei ole võimalik jätta perioodi viimasele viiele või kümnele aastale, vaid millega on vaja tegeleda kõik järgmised 25 aastat. Seetõttu on seatud ka vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040. Aasta 2030 on tormilise kiirusega lähenemas – see on esimene suurem tähtaeg, mida ei anna tuleviku udusse enam ära peita. Vajadust tegutseda sunnib tagant teadmine, et 2023. aasta tähistas Maa mõõtmisajaloo ülekaalukalt kõige palavamat aastat.
LHV Roheline Pensionifond alustas tegevust 2020. aastal. Esimese aasta tulemus oli +95%, teisel aastal +3%, kolmandal –20% ning äsja lõppenud neljandal aastal –6%. Alates fondi asutamisest on kokku tulemus +52%. Investeeringuid teeme ja portfelli ehitame üles ca 10–15 aastase horisondiga. Viimased kaks aastat pole olnud roheinvestoritele soosivad, kuid usun, et sarnaselt esimesele kahele tegevusaastale on meil veel palju korralikult rohelisi aastaid ees.
Igaüks meist saab oma elus teha rohelisemaid valikuid. Sorteerida paremini oma prügi, teha mõne autosõidu asemel tervislik jalutuskäik, vähendada toidu raiskamist, soojustada oma elamut, eelistada kõrgema energiaefektiivsusega kodumasinat. Kõik need valikud on tegelikult meie enda heaolule ja tervisele pikemas perspektiivis kasulikud ja ei nõua meilt üle mõistuse suurt ohverdust. Ka rohefondi raha paigutamine on üks roheline valik, mida on võimalik meil igapäevaelus teha. Ja ka sel tegevusel on kõik eeldused, et olla pikas plaanis kasulik otsus meie endi rahakotile.
2020. aasta koroonapandeemia tõi arusaama, et maailm tervikuna peab tulevikus muutuma jätkusuutlikumaks. Nägime siis suurt rallit rohesektoris, millest fondi esimesel tegutsemisaastal saime ka väga hästi osa. Sellele järgnenud 2021. aastal seisid rohenimed paigal ning 2022. aastal võttis kogu tähelepanu endale juba Venemaa-Ukraina sõda, inflatsioon ning kiiresti tõusma hakanud intressimäärad. Need muutsid rohetehnoloogia jaoks raha kalliks ja investorid rahapaigutuste osas väga valivaks.
September on seenemürgistuste tippaeg. Eesti mürgistusinfoliinile 16662 laekus sel septembril üle kahe korra rohkem kõnesid kui aasta varem. Igal aastal sureb seenemürgistusse maailmas vähemalt sada inimest, neist umbes pooled Euroopas. Just roheline kärbseseen on üks Euroopa ohtlikumaid seeni ja kasvab ka Eestis. Amatoksiinimürgistus algab 6-9 tundi pärast seene söömist oksendamisega, ravi saamata lõhub mürgistus maksarakke. Õnneks on Eestis kahele-kolmele inimesele vastumürgiks vajalikud doosid olemas.
„Polka“ maasikasort on enamikule tuttav, vähem teatakse aga samanimelist sügisvaarika sorti, mis annab saaki augusti teisest poolest kuni oktoobri lõpuni. Just siis, kui muid marju aiast noppida ei ole. Kuna nende õitsemise ajal pole vaarikamardikad enam aktiivsed, pääsevad need marjad ka ussitamisest. Looduslik konkurents on väiksem ja inimestele jäävad suured terved marjad sügiseseks maiustamiseks.
Teod kuuluvad loomariigis limuste hõimkonda. Eestis elab 85 maismaatigu, kellest 71 veab oma koda seljas kaasas ja 14 on ilma kojata. Kui kaks tigu joonele panna ja nende vahel jooksuvõistlus korraldada, on selge, et võidab see, kes kiiremini õiges suunas roomata jõuab. Aga ka enda arust sprintides jääb roomav tigu ikkagi teoks. Pea kohal kõrgel lenneldes mööda tuhisev toonekurg paneb kergusega nahka nii aeglasemad kui kiiremad teod.
Nädalavahetusel toimus 13. noorte tantsu- ja laulupidu, mis tõi Tallinnasse kokku tuhandeid noori üle kogu Eesti. Neid tantse ja laule vaadates näeme meie tulevast põlvkonda. Eesti on end ajaloos vabaks laulnud ja oleme saanud oma tulevikku ise luua. Ja saame jätkuvalt seda teha.
Tuuleenergiat on inimkond kasutanud juba tuhandeid aastaid. Egiptlased ehitasid esimesed purje kasutavad paadid ligi kuus tuhat aastat tagasi, pärslased lõid esimesed tuulikud vee pumpamiseks ja jahu jahvatamiseks veidi üle tuhande aasta tagasi ning šotlased hakkasid esimesena tuulest elektrit tootma veidi enam kui sada kolmkümmend aastat tagasi.
Pikima lainepikkusega valguse värv on punane. Kuna inimene eristab värvusi just valguse erinevate lainepikkuste kaudu, siis on punast värvust võimalik tänu sellele kõige kaugemalt tähele panna ja seda on paremini näha ka halbades ilmastikutingimustes. Seetõttu ongi valgusfoori keelav tuli punane. Lainepikkustelt järgmised on kollane ja roheline värv. Foori värvid pole valitud juhuslikult.
Maakera põhjapoolkerale on jõudnud kevad. Rändlinnud on naasmas kodupaika, päikesepoolsel mullakamaral on näha esimesi rohelisi võrseid, veekogud on vabanemas viimasest jääkaanest ning veepiirist allpool on vetikad ootamas oma kasvuspurdi aega.
Lumikellukesed on Eestis kõige varasemad õitsejad ning nende õied kuulutavad kevade peatset saabumist juba siis, kui teised taimed pole veel ärganudki. Kuna konkurente õitsemise ajal pole, on neist palju rõõmu ja kasu nii inimestele kui esimestele putukatele. Taime nii varajane õitsemine on võimalik tänu sellele, et tal on võime mõjutada taimevedelikku suhkru abil. Sibultaimena paisub lumikellukeste puhmas peenral või metsa all iga mööduva aastaga, kuid lisaks levib ta ka läbi seemnete, mida armastavad neid mööda ilma laiali kandvad sipelgad.
Ühe legendi järgi pandi Hiina uusaasta kalendris loomade järjekord paika valitseja korraldatud võistluse finišeerimise järjekorra järgi. Võistluses osalenud loomadel tuli läbida pikk maa ja ületada kiirevooluline jõgi. Esimesena ületas finišijoone härja seljas kavalalt kogu tee kaasa sõitnud rott, kes täpselt enne lõppu maha hüppas. Härg oli teine, tiiger kolmas. Jõge ületades kivilt kivile hüpanud jänes libastus ja kaotas jões aega ning jõudis neljandana. Viiendana tuli draakon, kes käis vahepeal külaelanikke abistamas. Hobust hirmutanud madu oli kuues, hobune seitsmes, kaheksanda-kümnenda koha jagasid omavahel koostööd teinud ahv, kukk ja lammas. Eelviimane oli koer, kes jäi jõkke pikemaks ajaks kümblema ning viimasena jõudis üle lõpu siga, kel läks vahepeal kõht tühjaks ja otsustas võistluse ajal sööma asuda.
