September on seenemürgistuste tippaeg. Eesti mürgistusinfoliinile 16662 laekus sel septembril üle kahe korra rohkem kõnesid kui aasta varem. Igal aastal sureb seenemürgistusse maailmas vähemalt sada inimest, neist umbes pooled Euroopas. Just roheline kärbseseen on üks Euroopa ohtlikumaid seeni ja kasvab ka Eestis. Amatoksiinimürgistus algab 6-9 tundi pärast seene söömist oksendamisega, ravi saamata lõhub mürgistus maksarakke. Õnneks on Eestis kahele-kolmele inimesele vastumürgiks vajalikud doosid olemas.
Vaadates viimaste kuude valimatut müügilainet rohenimedes, tekib nii mõnelgi rohefondi investoril kohati rohelise kärbseseene söömise tunne ja kiusatus helistada mürgistusinfoliinile. Ma julgustaks seda siiski mitte tegema ja lühiajaliste liikumiste asemel keskenduma pikale väljavaatele. Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess ja kannatlik meel on investeerimise juures kasu(m)lik omadus.
Septembri tulemus –3,0%
Intressimäärad jätkasid septembris tõusu ning survestasid koos Hiina majanduse nõrgenemisega kõiki riskantsemaid investeeringuid, sh rohesektorit. Sentiment tervikuna on rohenimedes oktoobri alguseks jõudnud väga negatiivsele tasemele, kus väiksemgi positiivne uudis võib tuua kiire pöörde. LHV rohefondide septembrikuu tootlus oli II samba fondil –3,0% ja III samba rohefondil –3,2%. Septembris panime tööle sisuliselt kogu fondis olnud vaba raha. Suurendasime oma positsioone õhksoojuspumpasid tootvas Nibe aktsias, kliima- ja küttelahendusi pakkuvas Zehnderis ning süsinikdioksiidi kinni püüdmise tehnoloogiat pakkuvas Aker Carbonis.
Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 45 erinevat investeeringut. 23% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 19% akutehnoloogiasse, 10% CO2 kvoodiõigusesse, 8% energiatõhususse, 6% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.
Rekordiliselt soe september – temperatuur tõuseb ja jää sulab
Võrreldes viimase 30 aastaga keskmisega oli september maailmas koguni terve kraadi võrra soojem, Eestis lausa kolm ja pool kraadi. Ma ei ole taliujuja, kuid selle suve viimane ujumine oli mul Eestis kalendri järgi juba pärast suve lõppu ja sügise algust 23. septembril. Temperatuuritõus on üha kiirem ja see on protsess, mis toidab iseennast. Mida soojemad on ilmad, seda rohkem sulavad Antarktika, Arktika ja Gröönimaa jääväljad, tundrad ja igikeltsad ning mäeahelike liustikud. Mida vähem on jääd, seda vähem päikesekiirgust peegeldub kosmosesse tagasi ja seda rohkem neeldub seda Maasse. Ja seda soojemaks meie „kasvuhoonet“ aina köetakse. Nagu ütles ÜRO kliimaraporti juhtiv autor Francois Gemenne: „Kuni jõuame süsinikuneutraalsuseni, purustatakse kuumarekordeid süstemaatiliselt nädalast nädalasse, kuust kuusse, aastast aastasse.“
Kui põhjapoolkeral on suvi just lõppenud, siis lõunapoolkeral sai läbi talv. Antarktika jääväljad saavutasid sel aastal oma maksimumi 10. septembril 17,0 miljoni ruutkilomeetri juures – see on tervelt 1,0 miljonit ruutkilomeetrit väiksem võrreldes varaseima rekordiga ning ca 1,5 miljonit ruutkilomeetrit vähem kui keskmiselt.
Kliima muutub, varem või hiljem toob see kaasa ka massiivse muutuse investeeringutes. Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatas septembris taas, et selleks, et saavutada 2050. aastaks võetud CO2 emissioonide neto-null tase, on vaja veel sellel aastakümnel teha roheinvesteeringuid ca $4,5 triljonit aastas ja taastuvenergia mahte kolmekordistada. Investorina peame olema lühiajalise vastutuule osas kannatlikud, sest pikaajaline taganttuul on selgelt olemas.
Septembris käisin roheinvesteeringute käekäigust ja maailmas toimuvast rohepöördest ja sellega nii investoreile, tarbijatele kui ettevõtjatele kaasnevatest väljakutsetest rääkimas Äripäeva raadiosaates „Energiatund.“
Tutvu lähemalt II samba pensionifondiga Roheline ja III samba fondiga Roheline Pluss.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (30.09.2022-30.09.2023) tootlus on -7,5%. Pensionifondi Roheline Pluss viimase 12-kuulise perioodi (30.09.2022-30.09.2023) tootlus on -8,67%. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 3 ja 5 kalendriaasta kohta puuduvad.
Tweet
