Maakera põhjapoolkerale on jõudnud kevad. Rändlinnud on naasmas kodupaika, päikesepoolsel mullakamaral on näha esimesi rohelisi võrseid, veekogud on vabanemas viimasest jääkaanest ning veepiirist allpool on vetikad ootamas oma kasvuspurdi aega.
Veepinna juures kasvavad rohevetikad, kuni 20 meetri sügavusele ulatuvad pruunvetikad ning kuni 200 meetri sügavuselt võib leida punavetikaid. Vetikaid kasutatakse laialdaselt nii meditsiini-, toiduaine- kui kosmeetikatööstuses ja lisaks on nad erakordselt head süsihappegaasi sidujad. Visa järjekindlusega on nad igal kevadel-suvel taas platsis. Samasuguse järjekindlusega otsime meie oma rohefondide portfellidesse uusi rohelisi investeerimisideid, millele puhuks maailma rohepöörde soodne taganttuul ja ootame kannatlikult oma roheideede vohamise aega.
Märtsi tulemus –2,8%
Märtsi märksõnadeks olid jätkuvalt edasi tõusvad intressimäärad ning oma varasid ja kohustusi valesti juhtinud pankade tegevuste lõpetamised – Silvergate, Signature, SVB, Credit Suisse on nüüd kõik osa finantssektori ajaloost. LHV rohefonde panganduse väljakutsed otseselt ei puuduta, kuid rohepööre on seotud suurte investeeringutega ning laenuraha kallinemine ei ole tervitatav uudis ühelegi investeeringuid planeerivale tööstusharule. LHV rohefondide märtsikuu tootlus oli II samba fondil –2,8% ja III samba fondil –3,0%.
Märtsis lisasime portfelli koguni kolm uut ettevõtet: Hongkongi börsilt ostsime BYDi, kes on Hiina turu suurim elektriautode tootja, Soome börsilt ostsime Stora Ensot, kellele kuulub üks suurimaid metsaportfelle ning Šveitsi börsilt Zehnderi, kes tegeleb energiaefektiivsete ventilatsiooni- ja kütteseadmete tootmisega. Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 47 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 19% elektrifitseerimisse, 9% CO2 kvoodiõigusesse, 6% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 6% oli rahas.
3 aasta parimate seas
16. märtsil täitus LHV II samba rohelise pensionifondi tegevuse algusest 3 aastat. Rõõm on tõdeda, et nende kolme esimese tegevusaastaga oleme jõudnud Eesti pensioniturul tegutsevate fondide tulemustes nimekirja esimeste sekka. Roheline regulatsioon, rohelised investeeringud ja rohepööre tervikuna on volatiilne ja ajas muutuv protsess, kuid usume, et esimese kolme aasta jooksul nähtud taganttuul puhub meil mitu aastakümmet.
Näiteks märtsis otsustas EL, et aastaks 2026 peab suurematel maanteedel olema elektriautode laadimispunkt vähemalt iga 60 km tagant ja veoautode jaoks peab aastaks 2031 olema loodud vesiniku tankimise koht iga 200 km tagant. Aastaks 2030 seatud ELi 32%line taastuvenergia osakaalu eesmärk tõsteti märtsis 45% peale, täna oleme veel ca 15% juures. Ja hoonete energiatõhususe parandamiseks on võetud siht, et aastaks 2030 oleksid kõik hooned energiamärgisega E ning aastaks 2033 juba märgisega D. Loomulikult ei pruugi kõik plaanid realiseeruda täies mahus, kuid tehtud otsused näitavad ühes suunas: vaja on rohkem rohelist energiat ja suuremat energiasäästlikkust, mida saab saavutada vaid triljonitesse ulatuvate roheinvesteeringutega järgmistel aastakümnetel.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV Pensionifondi Roheline kolme tegevusaasta tootlus on toodud seisuga 16.03.20-16.03.23. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2022-31.03.2023) tootlus on -11,43%. Pensionifondi Roheline Pluss viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2022-31.03.2023) tootlus on -12,10%. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 3 ja 5 aasta kohta puuduvad.
Tweet
