Romet Enok: rahvusvahelised võlakirjad tahavad pealemaksmist

Romet Enok

26.01.2018 15:01

Indeksfondidesse investeerimise ja keskpankade sekkumise tulemus ilmneb eriti teravalt võlakirjaturgudel. Kui võtta näiteks euroala 2016. aasta andmed, moodustasid Itaalia ja Hispaania sellest kahe peale kokku – eri meetoditel arvutades – veidi üle veerandi. Et aga mõlemad riigid on suured laenajad, kujunes nende riikide võlakirjade osakaaluks indeksifondides kokku ligikaudu 40%.

Kui lisame indeksifondide mõjule Euroopa Keskpanga ostuprogrammi, saamegi olukorra, kus hinna määravad sellised turuosalised, keda hind ei huvita. Valitsuse võlakirjade kõrge hind kandub edasi kõrge reitinguga ettevõtete võlakirjadele ja kokkuvõttes saame öelda, et kõige odavamalt saab raha see, kes laenab kõige rohkem. Reitinguagentuurid võtavad seejärel selliselt saavutatud madala laenuintressi reitingu aluseks ja lõpuks kipub raha kasutamise viis tähelepanu alt täiesti välja jääma. Eriti totraks muutub olukord siis, kui neis tingimustes triivivad edasised oodatavad tootlused miinusesse.

Investorite jaoks tekib kõige selle tagajärjel suur probleem: teatud tasemest alates pole isegi matemaatiliselt võimalik enam kasumit teenida. Esimene märk sellest oli olukord, kui Saksamaa valitsuse võlakirjaturg jäi möödunud aastal tulemusega miinuspoolele. Valitsuste võlakirjad laiemalt (suuresti tänu Hispaaniale ja Prantsusmaale) ning ka ettevõtete võlakirjad suutsid pakkuda veel positiivset tootlust, kuid ka nende puhul on edasine teenimisvõimalus väga väike, kui võrrelda seda riskidega.

Oleme hoidnud oma fondide võlakirjaportfellis kogu 2008.–2009. aasta kriisi järgse aja küllalt suurt positsiooni Läti ja Leedu valitsuse võlakirjades. Nende hinnad on selle ajaga tõusnud tasemelt, kus kardeti nende pankrotti, tasemele, millel on investorid nõus nende hoidmise eest peale maksma. Mullu pakkusid mõlemad emitendid veel võlakirjaturu keskmisest paremat tootlust, kuid nüüdseks on jõutud samuti äärmiselt kõrge hinnatasemeni.

Teine meie viimaste aastate peamine tuluallikas võlakirjaportfellides on olnud üksikute emitentide võlakirjad väljaspool turgu, mida on moonutanud Euroopa Keskpank. Need võlakirjad tootsid intressikeskkonna taset arvestades väga korralikku tootlust. Suurimatest positsioonidest jäi Bulgaaria, Citadele panga ja Brasil Foodsi tulemiks vastavalt 7,5%, 6,25% ja 4,25%. Bulgaaria positsiooni müüsime seejuures täielikult aasta lõpus, pärast 23% tootlust kolme ja poole aasta eest. See oli fondide üksik suurim investeering väljapoole Baltikumi.

Koduturul on pakkuda palju

Kui rahvusvaheliste võlakirjaturgude tootluse väljavaade on muutunud niivõrd kehvaks, nagu see praegu on, viib varade aktiivne juhtimine alternatiivide otsimise juurde. Meie üheks peamiseks alternatiiviks kujunes möödunud aasta jooksul Eesti kohaliku võlakirjaturu arendamine, laiemalt Baltikumi emitentidega töötamine.

Ehkki Balti riikide majandus ja ettevõtted on pigem madalama suhtelise laenukoormusega, on samal ajal peaaegu kõigi emitentide puhul tegu liiga väikeste projektidega, et rahvusvaheliselt turult raha laenamine end õigustaks või isegi võimalik oleks. Seda suurem peaks olema kohalike pensionifondide roll turu arendamisel. Oleme viimase aasta jooksul seda rolli täitnud, algatades mõttevahetusi, tutvustades võimalusi ja otsides kontakti võimalike emitentidega.

Pensionifondide eelistest

Pensionifondidel on selged laenu- või võlakirjaturu segmendid, kus neil on eelis isegi sellises panganduspõhises majanduses nagu Eesti. Üks keskne neist segmentidest, mis on ühtlasi suur kapitali kasutaja, on avalik sektor ja sellega seotud taristuprojektid. Et sellised projektid on kapitalimahukad, aga enamasti ka väga pikaajalised, on pensionifondidel siin eelis. Pankadele seavad teatavasti selged piirid nõuded selle kohta, kui suures mahus ja kui kauaks lühiajaliste hoiustega kaasatud vahendeid edasi laenata tohib.

Mullu võitsime Riigi Kinnisvara AS-i ja Tartu linna finantseerimiskonkursid, omandades kokku 54 miljoni euro eest võlakirju. Arvestades vajadust taristuinvesteeringute järele, nende senist toetumist paljuski eurorahale ja survet riigieelarvele, on pensionifondidel selles sektoris tulevikus täita tõenäoliselt palju suurem roll. Me ei mõtle mitte ainult seniste finantseerijate asemele astumist, vaid ka hoopis erinevate lahenduste pakkumist. Üks selline võib olla intresside sidumine kohaliku inflatsiooniga.

Teist tüüpi juhtumid, mille puhul saavad pensionifondid olla lahenduseks, tuleneb ettevõtete elutsüklist. Need on olukorrad, kus ettevõtte vajadus investeeringute järele on tavalisest suurem ja/või pakutav tagatis jääb oma laadilt pankade traditsioonilisest tegevusraadiusest väljapoole. Selline situatsioon võib tekkida puhtalt seoses ettevõtte enda tehtavate suuremahuliste investeeringutega, teise firma ülevõtmisega või muutustega ettevõtte omanike struktuuris.

Kirjeldatud tehingutest rahastasid meie fondid lõppenud aastal Transpordi Varahalduse poolt omandatud ja Nordicale renditud lennukite ostu, lisaks auto24.ee kuulutuste portaali väljaostu soomlastest omanikelt. Nende kahe tehingu väärtus kokku oli 28 miljonit eurot.

See on oma tüübilt väga eripalgeline segment ja nii märkisid ka nimetatud juhtudel fondid võlakirju, mis olid tagatud erinevalt (lennukite või kaubamärkidega). Samuti oli erinevusi võlakirjade tüübis: allutatud ja tagamata võlakirjad. Just see varaklass – allutatud ja tagamata võlakirjad – võiks olla üks valdkond, milles pensionifondid saaksid olla senisest aktiivsemad. Nad saavad aidata ettevõtetel tugevdada omavahendite baasi suuremate investeeringute tegemiseks.

Panganduses on allutatud võlakirjad seevastu reguleeritud paremini, tänu sellele on need standardsemad ja hõlpsamini kasutatavad. Pangandus on ühtlasi kolmas valdkond, kus pensionifondidel oma roll täita. Lõppenud aastal jõudsime allutatud võlakirjade omandamises kokkuleppele fondidest kahe Eesti väiksema pangaga – Coopi ja Bigbankiga. Peale selle olime suurimad investorid nii 2016. aasta lõpus kui ka möödunud aasta lõpus toimunud Läti Citadele panga allutatud võlakirjade emissioonis. Need neli investeeringut kokku on 40 miljonit eurot. Allutatud võlakirjad aitavad omakapitali kõrval pankadel täita seadusest tulenevaid nõudeid ehk teiste sõnadega võimaldavad pankadel üldse laene väljastada.

Peale allutatud võlakirjade sõlmisime ka Luminori ja Leedu Šiaulių pangaga tavaliste allutamata võlakirjade lepingud kokku 55 miljoni euro ulatuses. Fondidele kuulus mõlemas pangas hoiuseid varemgi, ent võlakirja vorm lubab pankadel täita laenude väljastamise reegleid ja pakub samal ajal fondidele paremat intressi.

Et praegu kehtivate nõuetega üritatakse tõmmata tagasi pankade omavahelist laenamist, on pensionifondidel siin finantsturu arendamisel tähtis roll, võimaldades pankadel kaasata vahendeid laenude andmiseks ettevõtetele ja eraisikutele. See on vajalik just olukorras, kus needsamad reeglid nõuavad hoiustest pikemaajaliste vahendite kaasamist.

Eeltoodud kolme rühma võlakirjadesse investeerisid LHV pensionifondid möödunud aastal 161 miljonit eurot. See moodustab aastalõpu seisuga fondide võlakirjaportfellide mahust 21%, luues neis täiesti uue, arvestatava varaklassi ja tuluallika. Pidades silmas seda, et peamise alternatiivi ehk rahvusvahelise võlakirjaturu väljavaated on ikka veel kehvapoolsed, on igati pensionikogujate huvides atraktiivsete võimaluste tekkimisel seda osakaalu suurendada.

Arvestades ka fondi tehtavaid sissemakseid, jätkame kohalike projektide analüüsimist ja tehingute kokkupanekut. Loodame saada peagi täiendust portfelli kõigis kirjeldatud segmentides, teenides samal ajal nii tootlust pensionikogujatele kui ka arendades sellega kohalikku võlakirjaturgu.

Romet Enok
Investeeringute juht

Ülevaatega aktsiaturgudel toimunust tutvu SIIN.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Eestisse tehtud investeeringute osakaalu suurenemise tagajärjel võib fondide tootlust oluliselt mõjutada Eesti majanduse käekäik või mõni muu sündmus või asjaolu, mis mõjutab Eestiga seotud emitentide käekäiku. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse