LHV Maailma Aktsiad Fond

Märtsis tuletas koroonaviiruse levik kõigile meelde, et elame jätkuvalt ettearvamatus ja ebamäärases maailmas. Ühe kuuga sulgusid riigipiirid ja seiskus majandustegevus. Aktsiaturud langesid paari nädalaga 30-40%. Sellised kukkumised tehakse tavaliselt kriisides 3-6 kuuga, mitte nädalatega. Hoidsime fondis käesolevasse turulangusesse sisenedes tavapärasest suuremat rahapositsiooni. Vähendasime kuu alguses veel aktsiapositsioone ja viisime vaba raha osakaalu fondis 25% juurde. Järgnevate nädalatega eskaleerus ka meie jaoks koroonakriis ootamatult kiirelt. Nägime kuuga meie aktsiainvesteeringutes umbes 20% kukkumist ja fondiosak langes 14,6%. Langust tasandas vaba raha kõrge osakaal ja kullaga seotud aktsiainvesteeringud, mis küll kuusiseselt tegid läbi suure kõikumise. Mõne nädalaga langesid börsidel mitmed meie aktiivses jälgmises olevad aktsiahinnad piisavalt odavatele tasemetele, et otsustasime koroonakriisis tekkinud börsipaanikat ostmiseks kasutada. Parimad ostud tehakse aktsiaturgudel siis, kui investoritel kaob ära igasugune lootus olukorra paranemisesse. Kui veel kuu tagasi arvati, et koroonaviirus taandub sama kiirelt nagu ta tuli, siis täna on ootused tuleviku suhtes muutunud väga negatiivseks.   Me ei oota, et meil õnnestub tabada täpset turu põhja, küll aga usume, et distsiplineeritud lähenemisega on võimalik soetada siit langusest väga häid pikaajalisi investeeringuid. Märtsi börsilangusest ostsime fondi Soomest Kone, Rootsist Swedbank ja ehitusprojekteerimisfirma Sweco aktsiaid, Taanist logistikaettevõtte DSV ja Carlsbergi aktsiaid. Samuti lisasime fondi arenguriikide indeksfondi ja suurendasime osasid olemasolevaid positsioone. Kuu lõpuks vähendasime fondi vaba raha positsiooni 5% juurde. Usume, et näeme lähikuudel veel suuri kõikumisi, kuid suures plaanis on hetkel käes tsüklifaas, kus odavate hindade korral aktsiaid soetada. Oskame majanduse hetkeolukorras ainult arvata, et mis iganes on majanduse osas ootused, tõenäoliselt tuleb lühiajaliselt reaalsus veel hullem. Pikemas plaanis leiame, et oleme globaalselt väga suurte valitsuste eelarvedefitsiidi kulutuste ajastu alguses. See tähendab, et majanduse elavdamiseks suunavad riigid erakordselt suures koguses raha majandusse. Loomulikult pole sellistest abimeetmetest koheselt midagi kasu, kui tarbijad ei tarbi. Kui aga nõudlus tagasi tuleb, oleme majanduskeskkonnas, kus valitsuse abimeetmed võimendavad tarbimist ja keskpangad soodustavad seda madalate intressidega. Näeme vägagi reaalse võimalusena, et sellises keskkonnas hoogustub märgatavalt inflatsioon. Arvame, et kriisi lõpus on laiemalt parem omada igasugu reaalvarasid, seal hulgas väärtusaktsiaid ja kullaga seotud aktsiapositsioone, mis pakuvad võimaliku inflatsiooni tõusu eest kaitset.