Alates 14. augustist on USA aktsiaturult võimalik osta Vietnami börsiettevõtetest koosnevat börsilkaubeldavat fondi sümboliga VNM. See tähendab, et nüüdsest on ka Eesti investoritel võimalik mugavalt investeerida sellesse Kagu-Aasia riiki, et sealsest pikaajalisest majanduskasvust osa saada.
Vietnamis elab kokku ca 86 miljonit inimest, olles selle näitajaga rahvaarvu poolest maailmas kohal number 13. Peaaegu 50% kogu rahvastikust on nooremad kui 25 aastat. Vietnam piirneb põhjast Hiinaga, kirdest Laosega ja edelast Kamodžaga. 2007. aastal liituti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 2008. aastal saadi mitte-alaliseks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks.
Pärast Vietnami sõda kehtestati kokkukukkunud majanduse päästmiseks riigis plaanimajandus. See tõi kaasa põllumajanduses ja tööstuses riigistamise ja ühistute loomise ning inimeste riigiprogrammides tööle panemise. Tegu oli ebaefektiivse, korrupeerunud programmiga, mis räsis sõjas kannatada saanud riiiki veelgi. Vietnami sõja järgne kaubandusembargo USA ja enamuse Euroopaga muutis asju veelgi hullemaks. Eriti keeruliseks muutus olukord siis, kui ka senisteks kaubanduspartneriteks olnud kommunistlikud riigid hakkasid ära lagunema. Vietnami valitsus oli justkui pihtide vahele võetud ning ainukese alternatiivina keerulisest olukorrast välja tulemiseks nägid riigijuhid majanduse olulist reformimist – 1986. aastal tutvustatigi esimesi turumajanduse elemente, mis lubas eraomandi olemasolu põllumajanduses, kaubanduses ja tööstuses. 1990. aastate alguses kuulus riigi kätte ca 12 000 ettevõtet, tänaseks on aga aktiivse erastamise tulemusena neid riigil järgi alla 2000.
Aastatel 1990-2005 jäi Vietnami aastane majanduskasv muljetavaldava 7% ja 8% vahele, olles Hiina järel üks maailma kiiremini kasvavaid majandusi. 2008. aastal kasvas reaal-SKP 6%, 2009. aastal oodatakse ca 5%list kasvu ning 2010. aastalt ca 6% kuni 7%list kasvu.
Täna moodustavad suure osa riigi majandusest tööstus-, põllumajandus-, IT- ja kõrgtehnoloogiasektorid ning Vietnami on mitmel pool nimetatud Aasia üheks avatuma majandusega riigiks. Lisaks ollakse kagu-Aasia regioonis suuruselt kolmas naftatootja. Vietnam on maailma suurim cashew pähklite ja musta pipra tootja (ca 30% maailma toodangust mõlemas) ning suuruselt teine riisi eksportija pärast Taid. Kuigi riigikeeleks on vietnami keel, on inglise keele õppimine sealsete laste jaoks kohustuslik enamuses koolides. Arvestades veel seda, et tööjõukulud võrreldes Hiina tööstustsoonidega on madalamad, on riik otseste välisinvesteeringute jaoks atraktiivne sihtkoht. Head lühikest ülevaadet Vietnami kohta saab lugeda siit.
Vietnami börsiettevõtetest koosnev fond VNM sisaldab järgmist 28 ettevõtet:
VNMi kulukuse määraks on ca 1.4% aastas ning täna on hallatavad varad ca $19 miljoni juures. Suurimad investeeringud on tehtud finants-, energia-, kinnisvara-, tööstus- ja esmatarbekaupade tööstusharudesse.
Suurima osakaaluga Vietnam Dairy Productsi näol on tegu Vietnamis asuva toiduainete valmistajaga. Toodetakse ja turustatakse eelkõige piimatooteid kui ka mitte-alkohoolseid jooke. Samuti pakutakse pakkimis- ja logistikateenuseid. Suuruselt teise osakaaluga Hagl JSC on tööstuskonglomeraat, mis tegeleb metsanduse, mineraal- ja kinnisvara arenduse tööstusharudes. Toodetakse nii puittooteid kui ka kaevandatakse ehituse jaoks vajalikku graniiti. Kinnisvara arendus andis möödunud aastal ca 65% ettevõtte tuludest. Hoa Phat Groupi näol on tegu tööstuskonglomeraadiga, mis tegeleb nii ehitusseadmete rentimisega kui ka mööbli, koduseadmete ja ehituse jaoks vajalike terastoodete valmistamisega. Just need ehituses kasutatavad terastooted moodustasid möödunud aastal ca 80% ettevõtte tuludest. Suuruselt neljanda osakaaluga on VNM’is Saigon-Hanoi Commercial Bank, mille näol on tegu Vietnamis laia tootevalikuga pangandusteenuseid pakkuva ettevõttega. Möödunud aasta lõpu seisuga oli ca 50% laenuportfellist väljastatud äri- ja ca 50% eraklientidele. Suuruselt viies investeering on PetroVietnam Fertilizer and Chemicals, mis tegeleb peamiselt lämmastikupõhiste väetiste valmistamisega põllumajandussektori jaoks, kuid toodab ka teisi maagaasi töötlemise tulemusena saadavaid kemikaale.
2009. aasta algusest alates on Vietnami börs koos teiste Kagu-Aasia börside tõuslainega ülespoole liikunud ca 70% jagu. Kel piirkonda pikaajalise investeerimise vastu huvi, siis tuleks arvestada nende aktsiaturgude suure kõikumisulatusega ja seetõttu kaasnevate kõrgete riskidega, mida aitavad vähendada ajas hajutatud regulaarsed investeeringud. Viimase 5 aasta graafik Ho Chi Minh indeksil näeb välja järgmine:
VNM graafik alates 14. augustist:
Kagu-Aasiasse on võimalik investeerida läbi järgmiste USA börsil kauplevate börsilkaubeldavate fondide:
VNM - Vietnam
TTF - Tai
FXI - Hiina
EWH - Hong Kong
EWM - Malaisia
EWS - Singapur
EWT - Taiwan
IFN - India
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
