Võlgades siplev eurotsooni murelaps - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Võlgades siplev eurotsooni murelaps

Erko Rebane

18.01.2010 17:30

Euroala nõrgimaks lüliks loetud Kreeka on oma lõdvakäelise fiskaalpoliitika ja ebausaldatavaks hinnatud statistika tõttu saanud tümitada kõikvõimalikest suundadest. Kuid vaatamata karmile kriitikale tuleb Euroopal ilmselt kaaluda tõsiselt abi andmist, kui vajadus peaks selle järgi tekkima.  

Teiste seas oli oma väljaütlemistes eelmisel nädalal võrdlemisi karmisõnaline Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, rõhutades et 16 riigi rahapoliitikat koordineeriv asutus ei kavatse tulevikus ei Kreeka ega ühegi teise fiskaalsetesse raskustesse sattunud liikmesriigi jaoks teha erandeid tagatisnõuete raamistikus, mis kehtib kõikidele võrdsetel tingimustel. Eurotsooni liikmed võivad nimelt EKP-lt kaudsel viisil laenu võtta (läbi kommertspankade), ent seda ainult juhul, kui pankade poolt tagatisena kasutatava riigivõlakirja krediidireiting vastab seatud nõuetele.

Erikohtlemise võimalikkuse elimineerimine võib aga hakata Kreekale tõsisemaid raskusi valmistama, kui reitinguagentuurid peaksid uuele langetuste ringile minema. Moody’s on ainuke kolmest suuremast agentuurist, kes hindab Kreeka võlga hetkel „A“-ga (A2 negatiivse väljavaatega) ning aitab seeläbi riigil seni veel probleemideta keskpangast finantskohustuste täitmiseks laenu võtta.

Likviidsuse ja refinantseerimise probleemid jäävad kaugemaks teemaks seni kaua, kuniks Euroopa Keskpank jätkab Baa3/BBB- reitinguga tagatise aktsepteerimist, mis sai nõnda madalale langetatud finantskriisi tõttu kinnikülmunud rahaturgude lahtisulatamiseks. Ehkki regiooni lähituleviku inflatsioonisurvet hinnatakse endiselt madalaks, on majandusaktiivsuse kasvu ning positiivsemate väljavaadete saatel alustatud aeglaselt juba erakorraliste likviidsusmeetmete eemaldamist.

Kui EKP peaks käesoleva aasta teises pooles kergitama aktsepteeritava tagatise reitingunõuet ja Moody’s langetama Kreeka kredibiilsusnäitajat alla „A“, lööks viimase jalgealune juba oluliselt tugevamalt kõikuma. Läinud kolmapäeval avaldatud Euroopa riigivõla väljavaate raportis kommenteeris Moody’s Kreeka seisu võrdlemisi mustades toonides, nentides et aeglase surma tõenäosus on kõrge, mis aga omakorda viitab möödapääsmatule vajadusele jätkata riigireitingu alandamist.   

Sündmuste edasine kulg sõltub paljuski sellest, kuidas õnnestub Kreeka valitsusel järgnevatel aastatel riigiga seotud kõrget maksejõuetuse riski vähendada. Samal ajal kui Euroopa Keskpank oma pressikonverentsi pidas, avalikustas Kreeka finantsminister ambitsioonika plaani kärpida riigi eelarvedefitsiiti eelmise aasta 13%-lt 2011. aastaks 5.6%-ni ja 2012. aastaks 2.8%-ni. Kolme aastaga tagasi Maastrichti kriteeriumisse jõuda on aga kahtlemata keeruline ülesanne ning nõuab märkimisväärseid kulude kärpeid ja/või tulude suurendamisi. Majanduskasvuks prognoosis finantsminister järgmisel aastal 1.5% ja 2012. aastal 1.9%, mille materialiseerumist ei hinda näiteks Danske Bank realistlikuks ajal, kui valitsus ise kärbib eelarvet 3-4% aastas.  

Stabiilsusplaani vähene detailsus muudab aga eesmärkide saavutamise küsitavaks ning esmase turureaktsiooni põhjal võis järeldada, et kinni haarati pigem Tricheti kommentaaridest. Kreeka 10a võlakirja intress püsis uudisejärgsel päeval 10 kuu tippude juures (5.9% vs Saksamaa 3.26%) ning maksejõuetuse vastu kindlustamiseks kasutatavate viieaastaste swap lepingutega (Credit Default Swap) kaubeldi 331 punktil (nädal varem 250 punkti), st et Kreeka valitsusele antud 10 miljoni dollari suuruse summa kindlustamiseks peab investor maksma 331 000 dollarit aastas.  

Kreeka 5a USD CDS

Allikas: Bloomberg

Kuigi teravnenud fiskaalprobleemid on pannud paljusid toetama Kreeka võimalikku väljaastumist eurotsoonist (loe näiteks siit), liigitab Trichet sääraseid hüpoteese absurdseteks. Veelgi ebarealistlikumaks võiks aga seega Euroopa Reformikeskuse juhtiva majandusteadlase Simon Tilfordi hinnangul lugeda mõtet, et viimasele keeldutakse vajadusel abikätt ulatamist ning lastakse õppetunni saamiseks makseraskustesse sattuda.

Antud stsenaariumi korral seisaks kogu euroala silmitsi tõsiste probleemidega, sest Kreeka pole ainuke kõrge fiskaalse balansseerimatusega liikmesriik (Portugali eelmise aasta eelarvepuudujääk ca -8%, Hispaanial ca -9.6% ja Itaalial -5.6%) ning tagajärjena hakkaksid investorid nõudma oluliselt kõrgemaid intresse ka nendelt valitsustelt. Usaldatavuse küsimus kummitaks taaskord kogu süsteemi, ent uute finantskriiside rüppe sattumist ei saaks endale lubada enam mitte ükski Euroopa riik.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon