Korrelatsioonist EUR/USD ja USA turgude vahel

Üldine trend on olnud selline, et kui euro tugevneb, siis tõusevad ka USA turud. Dollari tugevnedes on turud üldjuhul langenud. Kuid viimase kümne aasta jooksul on korduvalt esinenud ka perioode, kus korrelatsioon on olnud vastupidine. Kümnendi esimesel kolmandikul ongi korrelatsioon olnud suurema osa ajast negatiivne ehk euro nõrgenedes ja dollari tugevnedes on turud olnud languses.

Pärast dot-com ehk IT-mulli lõhkemist 2000. aasta märtsis, kui NASDAQ oli saavutanud oma kõikide aegade tipu 5048 punkti juures, langesid nii NASDAQ kui S&P500 indeksid järgmised kaks ja pool aastat kuni 2002. aasta oktoobrini. NASDAQ langes sellel perioodil 1114 punktini ehk tipust ca 77%. SPX tegi samal ajal läbi 50-protsendise languse. SPX saavutas kümnendi madalaima põhja küll alles käesolevas majanduslanguses 2009. aasta märtsis, kui indeks kukkus 676 punktini.

EUR/USD (enne 1999. aastat tinglikult DEM/USD) oli samas languses juba 1995. aastast. EUR/USD saavutas oma põhja 0,8255 juures 2000. aasta oktoobris ning alates sellest ajast on valuutapaar olnud tõusva trendiga.

Kuni IT-mulli lõhkemiseni oli EUR/USD ja NASDAQ korrelatsioon  negatiivne ehk euro nõrgenes, samal ajal kui NASDAQ rallis oma tipu poole. Sama kehtis ka EUR/USD ja SPX puhul. Negatiivne korrelatsioon domineeris praktiliselt kuni 2002. aasta oktoobrini, mil nii NASDAQ kui SPX saavutasid oma põhjad.

EUR/USD ja S&P500 Index

Alates 2002. aasta lõpust kuni tänase päevani on mõlema turu puhul domineerinud siiski pigem positiivne korrelatsioon, kuigi lühemaid perioode on olnud ka negatiivse korrelatsiooniga. Kuid näiteks terve 2007. ja 2009. aasta oli EUR/USD ja NASDAQ’i korrelatsioon eranditult positiivne ja suhteliselt kõrge. Sama kehtib ka EUR/USD ja SPX puhul, kuigi 2007. aasta detsembris esines ka väikest negatiivset korrelatsiooni.

2009. aasta tugevale positiivsele korrelatsioonile aitas kaasa paranev globaalne makromajandus, läbi mille aitas USA börsil noteeritud ettevõtete Euroopasse eksporditud ja eurodes müüdud toodang kasvatada jõudsalt dollaris mõõdetud kasumeid. Kui aga 2010. aasta alguses puhkes Euroopa riigivõlakirjade kriis, liikus raha eurost dollarisse ning Euroopa aktsiatest USA aktsiatesse ja võlakirjadesse. Mäletatavasti aitasid euro langusele kaasa ka massiivsed lühikesed positsioonid selles valuutas.

EUR/USD ja NASDAQ Composite Index

Bloombergist saadud pikaajalised korrelatsioonigraafikud on tehtud päevaste sulgumishindade alusel. Meid hakkas aga huvitama, kuidas on korrelatsioon olnud päevasiseste liikumiste puhul ning selleks võtsime viimase kahe ja poole nädala (9.-25. augusti) SPX ja EUR/USD sulgumishinnad 10-minutilise intervalliga.

Allolevalt jooniselt on näha, et päevasisesed korrelatsioonid on antud perioodil tugevasti kõikuvad. 33. nädalal oli suurim päevasisene korrelatsioon 11. augustil (0,88) ning natukene madalam korrelatsioon esines 10. augustil. 9. augustil liikusid EUR/USD ja SPX peamiselt erisuunaliselt ja seega esines võrdlemisi tugev negatiivne korrelatsioon (-0,71). 12. ja 13. augustil oli korrelatsioon nõrk (vastavalt 0,21 ja 0,06).

34. nädalal liikusid EUR/USD ja SPX ainult positiivse korrelatsiooniga, kuid  tugev oli päevasisene korrelatsioon ainult 19. augustil (0,79). Ülejäänud päevadel oli korrelatsioon võrdlemisi nõrk, jäädes vahemikku 0,11 kuni 0,63.

Käesoleva nädala esimesel kolmel päeval ei ole tugevat päevasisest korrelatsiooni esinenud. Esmaspäeval ja kolmapäeval oli korrelatsioon nõrk (0,49 ja 0,41) ning teisipäeval esines nõrgem negatiivne korrelatsioon (-0,44).

Küll aga on huvitav tähele panna, et hoolimata nõrgematest päevasisestest korrelatsioonidest, on terve nädala korrelatsioon olnud suhteliselt tugev nii 33. kui 34. nädala puhul, vastavalt 0,97 ja 0,84. Veelgi märkimisväärsem on kogu perioodi tugev korrelatsioon (0,94).

Järelduste tegemiseks on loomulikult vaja jälgida korrelatsioone pikemaajaliselt, kuid siinkohal olemegi toonud välja vaatluse esimesed tulemused. Korrelatsiooni esinemist mõjutavad paljud erinevad tegurid ja nende omavaheline koosmõju. Suurimat rolli mängivad makromajanduse olukord, keskpankade monetaarpoliitika, turusentiment jpm. Jätkame päevasiseste korrelatsioonide jälgimist ka edaspidi ning tulevikus teeme kokkuvõtteid pikema perioodi tulemuste kohta ja proovime anda ka sisulisi seletusi korrelatsioonide esinemiste osas.

Risto Sverdlik

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.