Araabia Ühendemiraadid – Abu Dhabi tõus ja Dubai taastumine - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Araabia Ühendemiraadid – Abu Dhabi tõus ja Dubai taastumine

Joel Kukemelk

18.05.2011 14:10

Abu Dhabi 2030 Vision

Sel ajal kui Dubai ehitas üles oma utoopia maailma, mida muuseas sobiks eestlastel traditsiooniliste Egiptuse puhkusereiside vahele ka vaatama minna, jälgis Abu Dhabi seda ehitusbuumi vaikselt kõrvalt. Nüüd on aga naaberemiraat Dubai kinnisvaraturul tekkinud tühimikku täitmas.

Araabia Ühendemiraadid (UAE) koosnevad seitsmest erinevast emiraadist. Tuntumad neist on loomulikult Dubai ja Abu Dhabi – Dubai on endale nime teinud kunstsaarte ja hiigelpilvelõhkujate ehitamisega (nt 800 meetrit kõrge Burj Dubai pilvelõhkuja), Abu Dhabi erinevate spordisündmuste (nt F1-etapp) võõrustamisega. Samas teatakse suhteliselt vähe Dubais ja Abu Dhabis olevatest suurtest sadamatest ja logistikakeskustest, Dubai finantskeskusest ja turismitööstusest, Abu Dhabi energiareservidest. Lisaks neile on Araabia Ühendemiraatide viis ülejäänud emiraati jäänud peaaegu täielikult tähelepanust kõrvale. Kokku elab seitsmes emiraadis 8.3 miljonit inimest (neist 38% Abu Dhabis ja 30% Dubais), ametlikuks keeleks on araabia keel ja pealinnaks Abu Dhabi.

Dubaile ja Abu Dhabile lisaks kuuluvad UAE nime alla veel Sharjah, Umm al-Quwain, Ras al-Khaimah, Fujairah ja Ajmani emiraadid. Kõik need emiraadid kokku moodustavad Saudi Araabia ja Iraani järel Lähis-Ida suuruselt kolmanda majanduse. SKP per capita jääb regioonis alla vaid Katarile. Enamus UAE nafta- ja gaasireservidest asuvad Abu Dhabis – maailma mastaabis on UAE oma reservidega nii nafta kui gaasi osas seitsmendal kohal.

 

Lähis-Ida Koostöö Nõukogu (GCC) teiste riikidega võrreldes on Araabia Ühendemiraatide majandus üks kõige rohkem hajutatuid ja vähem sõltuvuses energiasektorist, kuigi jätkuvalt moodustavad nafta- ja gaasi müügist saadavad tulud olulise osa emiraatide eelarvetest. Eriti tugev on see sõltuvus eelkõige Abu Dhabis, mis saab süsivesinike müügist 55% oma eelarvest ja SKPst. Samas on Abu Dhabi võtnud endale selge visiooni langetada see number majanduse diversifitseerimise läbi 2030. aastaks 35% peale. Kogu Araabia Ühendemiraatide peale tervikuna on see juba praegu 25%-30%.

Kaart UAE seitsmest emiraadist:

 

Liibüa, Egiptuse, Süüria, Jeemeni, Bahreini ja teiste Aafrika ja Lähis-Ida vaesemate riikide rahutused on pannud välisinvestoreid Dubai ja Abu Dhabi stabiilset majandus- ja elukeskkonda taas kõrgemalt hindama ning regioonis tegutsevate ettevõtete laienemisplaanide korral oleksid just need kõige tõenäolisemaks ettevõtte suuruse kasvatamise kohaks. Seega on need rahutused pigem kinnitamas UAE staatust Lähis-Ida finantskeskusena.

Araabia Ühendemiraatide sadamaid läbivad kaubamahud moodustavad GCC-riikide kaubamahust üle 60%. Aastatel 2004-2008 kasvasid mahud iga-aastaselt keskmiselt 13%. 2008. ja 2009. aasta finantskriis mõjus mahtude kasvule negatiivselt, kuid 2010. aastal on kaubamahud taas kiiresti kasvamas olnud. Dubais asuv Jebel Ali sadam on maailmas suuruselt seitsmes, kuid laiendamistööd on aktiivselt käimas – aastaks 2030 peaks selle sadama kaubamahud enam kui seitsmekordistuma, millega tõustaks maailma suurimaks konteinersadamaks ja sellega minnakse mööda nii Shanghai kui Singapuri sadama mahtudest. Lähis-Ida hea asukoht Euroopa ja Aasia vahel on see, mis on muutnud logistika- ja sadamate äri Araabia Ühendemiraatide jaoks pikaajaliselt väga stabiilseks ja tulusaks äriks. Citigroup prognoosib, et Dubai SKP kasv tõuseb 2010. aasta 2.2% pealt 2011. aastal 3.5%-4.0% peale ning 2012. aastal juba 6% peale – kasvumootoriteks just infrastruktuuri investeeringud, kaubandus, logistika ja turism. Ka Dubai valitsus ise ootab selleks aastaks juba 4%list kasvu.

Kasvu taastumine kinnisvaramulli üle elanud Dubais ja laiapõhjalisemate infrastruktuuri investeeringute toel Abu Dhabis toetab ka kohalikke börsiettevõtteid – 2011. aasta 1. kvartali tulemused olid UAEs üldiselt ootustele vastavad, mis arvestades sealsete ettevõtete madalaid valuatsiooninäite on kahtlemata positiivne. Aprillikuus tõstsime LHV Pärsia Lahe Fondis oluliselt UAE börsiettevõtete osakaalu – märtsikuu lõpu 14% pealt jõudsime aprillikuu lõpuks 24% peale.

LHV Pärsia Lahe Fondi Araabia Ühendemiraatide suunalistest investeeringutest mainiks siinkohal ära First Gulf Banki ja Abu Dhabi Commercial Banki. First Gulf Banki 1. kvartali kasum kasvas aastatagusega võrreldes 18%. Ettevõte on 20%lise Tier I näitajaga UAE üks tugevamaid panku, teenib 15%-20%list omakapitali tootlust, pakub ca 3%list dividendimäära ning kaupleb 7.5-kordsel 2011. aasta oodataval kasumil ja 1.2-kordsel raamatupidamisväärtusel. Selline valuatsioon jätab UAE majanduskasvu taastumise korral aktsiale korralikult ülespoole liikumise ruumi. Abu Dhabi Commercial Banki 1. kvartali tulemused üllatasid samuti positiivselt – ettevõte teatas aastataguse kvartaliga võrreldes üle kahe korra paremast kasuminumbrist, mis üllatas positiivselt pea kõiki ettevõtet katvaid analüütikuid. Aktsiad kauplevad ca 0.9x 2011. aasta oodatavat raamatupidamisväärtust ja 11x kasumit. Tulemuste peale hüppas aktsia üle 5% kõrgemale.

First Gulf Banki viimase aasta aktsialiikumine:

  

Tuletame meelde, et kõigil juba olemasolevatel ja ka uutel investoritel on 8. aprillist kuni 8. juunini (k.a) võimalik siseneda Lähis-Ida regiooni energiarikastesse riikidesse investeerivasse LHV Pärsia Lahe Fondi (lingid siin  ja siin) tavapärase 2% sisenemistasu asemel tasuta ehk 0%ga.

Joel Kukemelk

LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht

Loe ka varasemaid artikleid Lähis-Ida energiarikaste riikide kohta:

Katar - maailma suurim vedelgaasi eksportija




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon