CDS - kindlustus või mitte?

Shutterstock

Otsus, kas nimetada võlatingimuste muutmist restruktureerimiseks või näiteks reprofileerimiseks võib määrata selle, kas miljardite dollarite ulatuses Kreeka võlakindlustust (credit default swap) ostnud omanikud saavad nõuda kahjutasu või mitte. Ning kuna ajaloost eriti sarnaseid pretsedente võtta ei ole, omavad Kreeka arengud CDS’ide turu jaoks suurt tähendust.

Olgu öeldud, et kuigi võlakindlustust on võrreldud traditsioonilise kindlustuslepinguga, ei ole CDS’i puhul tegu päris tavalise kindlustusega. Sarnasus tüüpilise kindlustusega seisneb selles, et kindlustusevõtja maksab kindlustusandjale preemiat ning teatud sündmuse korral (antud juhul siis maksejõuetus) saab kindlustusevõtja kahjutasu. Siiski esineb ka erinevusi. Näiteks ei pea CDS’i ostja omama alusvara ega olema mingit muud moodi avatud alusvara riskile. Näiteks ei pruugi võlakindlustuse ostja maksejõuetuse korral mingit kahju saadagi. Kindlustuse müüja ei pea omama reguleerijate heakskiitu ning ta ei pea hoidma reserve, katmaks tulevasi võimalikke kahjumeid, kuigi suuremad CDS’idega kauplejad on siiski pangad, kes peavad kinni pidama kapitalinõuetest.

J.P. Morgan Chase intressimäärade strateegi Pavan Wadhwa sõnul on Kreeka situatsiooni puhul tegu kriitilise testiga võlakindlustuse turu jaoks, sest küsitavusi on palju. Tema sõnul tundub, nagu kellelgi ei  olnud erilist aimu, mis täpsemalt on see sündmus, mil CDS’i omanik kahjutasu peaks saama. Võlakindlustusturg on üldse olnud pikemat aega kriitikatule all, eriti poliitikute poolt, kes süüdistavad antud instrumente globaalse finantskriisi põhjustamises, mis äärepealt sai saatuslikuks ka kindlustusgigandile American International Group.

Kuigi teoorias tundub asi üsna konkreetne, siis praktikas on asjad rohkem hägusamad. Wadhwa sõnul eksisteerib mitu võimalust, kuidas Kreeka saaks oma võlga restruktureerida ilma, et CDS’ide omanikud saaksid kahjutasu nõuda. Näiteks võib Kreeka võlakirjaomanikele peale sundida „vabatahtliku“ võlatingimuste muutmise, mille tagajärjel kahjutasu suure tõenäosusega nõuda ei saa.

Nagu alljärgnevalt jooniselt näha, on investorid oma panuseid Kreeka võlakindlustusele vähendanud. 20. mai seisuga oli läbi CDS’ide kindlustatud Kreeka võla maht $5.34 miljardit. Aasta tagasi samal ajal oli vastavaks näitajaks aga $7.17 miljardit. Siiski suurenes emiteeritud lepingute arv eelmise aasta 4000 pealt 4600 peale. Kuid tuleb nentida, et CDS’idega kindlustatud võla hulk kahvatub kogu valitsussektori võla ees, mis OECD andmetel oli 2010. aasta seisuga $454.69 miljardit.

Allikas: Credit Suisse

Tüüpiliselt järgivad Kreeka CDS lepingud Standard Western European CDS reegleid, mis tähendab, et lepingute omanikel tekib õigus kahjunõudele maksejõuetuse, moratooriumi või restruktureerimise korral. Maksejõuetuse korral ei maksta võlakirjaomanikele kupongimakseid või ei tagastata õigeaegselt põhiosa. Credit Suisse analüütikute hinnangul on see stsenaarium Kreeka puhul väga ebatõenäoline. Moratooriumi puhul ei täidaks Kreeka laenutingimusi, mis samamoodi on analüütikute arvates kaheldav. Restruktureerimise puhul muudaks Kreeka laenutingimusi nii, et see on kohustuslik kõikidele võlakirjaomanikele ning just seda peetakse kõige tõenäolisemaks.

Restruktureerimiseks loetakse põhiosa, kupongimakse või lunastustähtaja muutmist. See peab olema siduv kõikide võlakirjaomanike jaoks, mida saab teostada kahel viisil – kokkuleppel võlakirjaomanikega või valitsuse määrusega. Samuti loetakse restruktureerimiseks arveldusvaluuta muutmist G7 valuutade hulka mittekuuluva või ilma OECD poolt AAA reitinguga kaetud valuutasse või mõne prioriteetsema laenu võtmist.

Credit Suisse analüütikud on vaadanud erinevaid võimalikke lahendusi ning analüüsinud, kas need annavad õiguse CDS’i omanikel kahjutasu nõuda:

• ELi või IMFi poolt raha eraldamine ei anna võlakindlustuse omanikele õigust kahjutasu sisse nõuda. Pigem on selle eesmärk riigi abistamine ning peaks just võlakirjaomanikele positiivselt mõjuma. Sama lugu on ka EL või IMFi poolt antud laenu tingimuste muutmisel.

• Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) raha eraldamine võib anda aluse CDS’ide lunastamiseks. Nimelt on ESM sarnaselt IMFile eelistatud laenuandja staatuses. Asi taandub sellele, kas ESMi laenuandja staatus on üldiselt mõistetav või seadusega sätestatud. Viimasel juhul võib öelda, et tegu on restruktureerimisega.

• Vabatahtlik restruktureerimine ei anna alust CDS’ide omanikele kahjutasu nõuda, kui just restruktureerimise käigus ei muudeta võlakirjade lunastustähtaega, kupongimakset, põhiosa suurust, valuutat, prioriteetsust või kui võlakirjaomanikke kohustatakse restruktureerima. See võimalus on juhul, kui eksisteerib kollektiivne klausel, mille kohaselt suurema enamuse (tavaliselt 75%) antud võlakirjade omanike nõusolekul võidakse muuta lunastustähtaega ja teisi tingimusi. Siinkohal väidavad aga BNP Paribas analüütikud, et vabatahtliku restruktureerimise käigus CDS’e lunastada pole võimalik.

• Võlakirjade vahetused ei too samuti kaasa CDS’ide lunastamist, sest antud toiming ei too kaasa muutusi esialgse laenu tingimustes.

• Võlakindlustuse omanikel ei ole alust kahju nõuda ka juhul, kui Kreeka peaks eurotsoonist lahkuma.

Citi krediidistrateeg Londonis Michael Hampden-Turner ütles, et kuigi Kreekal on võimalusi vältida CDS’ide lunastamise kohustust, peab ta nende võimaluste realiseerumist üsna vähe tõenäoliseks. Juhul aga kui Kreekal õnnestub võlga restruktureerida nii, et CDS’i omanikud ei saa nõuda kahjutasu, annab see suure hoobi kogu võlakindlustuse turule, sest seab küsitavuse alla antud instrumentide vajalikkuse. RBC Euroopa intressimäärade analüütiku sõnul tekib küsimus, miks investor peaks tahtma antud toodet osta, kui see ei kaitse selle eest, mille eest ta kaitsma peaks.

Lõpetuseks ka eelmisel nädalal Bespoke’is ilmunud riikide CDS hindade tabeli esikümme.

Allikas: Bespoke Investment

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tweet