Shutterstock
Hiina majanduse puhul on pikalt kardetud, et riik on keskendunud majanduskasvu kvaliteedi asemel liigselt kvantiteedile ja lõpuks on kätte jõudmas hetk, mil ülekuumenenud majandusmull hakkab lõhkema.
Selge on see, et Hiina majandus on juba jahtuma hakanud. Kinnisvaratehingute arv langeb, pankade poolt väljastatud uute laenude maht väheneb ja tööstustoodangu kasv aeglustub. Olulisem on küsimus, kas Hiina suudab tekkinud mullist väljuda pehme või raske maandumisega. Viimane tähendaks Hiina puhul umbes 7%-st madalamat ametlikku majanduskasvu.
Järgnevalt vaatame lähemalt investorite silmis esile kerkinud peamisi Hiina majanduse raske maandumise riski, mis võivad suuri probleeme valmistada nii Hiinale kui muule maailmale.
1) Korrektsioon kinnisvaraturul. Tegu on ilmselt Hiina suurima murelapsega, mis võib pessimistide hinnangul liikuda Eestit mõne aasta eest tabanud krahhi suunas. Kinnisvaratehingute arv on Hiinas langenud juba poole võrra võrreldes aastatagusega. Vähene ostuhuvi näitab omakorda madalamate hindade ootusi.
Sarnaselt mõne aasta eest finantskriisis päästetud USA pankadele on kinnisvaraturg Hiinas samuti „too big to fail“. Kinnisvarainvesteeringud moodustavad 12% SKPst ja sektorist tuleb 40% kohalike omavalitsuste tuludest. Kinnisvarasektori olulisus tähendab, et ilmselt võtab suurema korrektsiooni korral valitsus appi kõik meetmed kinnisvaraturu elavdamiseks. Erinevalt Eestist on Hiina valitsusel üks oluline eelis selle tegemisel – nimelt on võimalik laenukraane kergemini kinni ja lahti keerata, sest neli suurimat panka kuuluvad riigile.
2) Langev PMI. Hiina tööstustoodangu kasvust annab kõige kiiremini märku iga kuu alguses avaldatav PMI indeks, mis kukkus mais 52 punkti juurde. Kuigi tegu on 15 kuu madalaima tasemega, viitab 50 punktist kõrgem PMI jätkuvalt tööstustoodangu kasvule. 50 punktist madalam PMI annaks märku juba tööstustoodangu langusest ja suurematest probleemidest.
Tööstustoodangu hiljutise nõrkuse taustal on aga üllatavalt tugev olnud teenindussektori PMI, mis püsis mais 62 punkti juures. Kõrge PMI viitab kiirele teenindussektori kasvule, mis moodustab Hiina SKPst ca 43%. Teenindussektori puhul tasub siiski tähele panna, et võrreldes tööstussektoriga on see majandustsüklitest vähem sõltuv.
3) Liiga range keskpanga rahapoliitika. Alates oktoobrist on Hiina keskpank tõstnud baasintressimäärasid ja suurendanud pankadele kehtestatud kohustuslikke reservi nõudeid. Paraku ei ole rangem rahapoliitika siiani oodatud tulemust andnud, hinnad jätkavad tõusu ja hoiuste reaalintressimäärad püsivad negatiivsed. Samal ajal võib veelgi rangema rahapoliitika jätkamine kaasa tuua mitmete väikeettevõtete, kinnisvaraarendajate ja kohalike omavalitsuste rahastamisüksuste (LGFV) pankrotilaine.
Jällegi on valitsusel, kes on tegelikkuses Hiina keskpanga otsuste taga, madalama inflatsiooni korral võimalik rahapoliitikat lõdvendada. Samuti on spekuleeritud, et Hiina keskvalitsus maksab kohalike omavalitsuste hapud laenud kinni. Tegu oleks küll ebaefektiivse maksumaksjate raha kulutamisega, kuid see aitaks ära hoida suuremat krahhi.
4) Kehv automüük. Hiina automüük kasvas 2009. aastal 53% ja 2010. aastal 33%. Viimastel kuudel on aga automüügi kasv kokku kukkunud, mistõttu tuntakse muret Hiina autobuumi lõhkemisest. Samas on Hiinas jätkuvalt kõigest 54 autot 1000 inimese kohta, mis on kordades madalam maailma keskmisest, rääkimata USAst, kus on 800 autot 1000 inimese kohta. Selliselt tasemelt võiks ajaloo põhjal autode müük Hiinas kasvada umbes 20% aastas. Kuna alates selle aasta jaanuarist lõppesid Hiinas mitmed auto ostmise maksusoodustused, võib eeldada, et paljud kasutasid eelmisel aastal võimalust soodsamalt autosid osta ja sellel aastal jääb müügikasv varasematest aastatest madalamaks.
5) Elektrienergia puudujääk. Viimasel ajal on Hiina meedias palju räägitud kasvavast elektripuudujäägist. Tegu ei ole tootmisvõimsuse puudumisega, vaid kõrgemate sisendihindade tõttu on mitmed energiafirmad ähvardanud tootmismahtu vähendada, sest suur osa neist tegutsevad hetkel kahjumis. Probleemi peaks leevendama Hiina valitsuse hiljutine otsus tõsta elekrihinda tööstus- ja põllumajandusettevõtetele. Kuna soojusenergiatootjad töötavad hetkel 60% võimsusega, siis on võimalik probleemi taaskord valitsuse abiga lahendada.
Nagu näha, siis oleneb suuresti Hiina valitsuse edasistest sammudest, kas Hiina majandus suudab jätkata pehmet maandumist või ootab riiki ees suurem kukkumine. Kuigi antud riske ei tasu alahinnata, näib siiski, et nende mõju Hiina majandusele ei pruugi olla nõnda pikaajaline ja suur, kui see esmapilgul näib.
Tulles korra ka Hiina börside juurde, siis ei näi eesootav olukord soodne keskkond investeerimiseks. Samas kajastuvad riskid osaliselt ka viimased 1,5 aastat paigalpüsinud Hiina aktsiate hindades. Ajalugu näitab, et Hiina investorid võiks ostuvõimaluste otsimiseks oodata esimesi märke lõdvemast rahapoliitikast ja võimalik, et ka uutest valitsuse stiimulitest. 2004. ja 2008. aasta kogemuse järgi on poliitikas suunamuutust oodata siis, kui ka sealsed institutsioonid nagu NDRC (National Development and Reform Commission), CBRC (China Banking Regulatory Commission) ja Poliitbüroo hakkavad muret tundma majanduskasvu jahtumise, ettevõtete pankrotilaine ja kohalike omavalitsuste makseraskuste pärast.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
