USA laenulimiit täitumas 2. augustil. Mis saab edasi? - Main News - News - LHV financial portal

USA laenulimiit täitumas 2. augustil. Mis saab edasi?

Kristjan Piilmann

7/1/2011, 4:45 PM

Dreamstime

Finantsmaailma raputavatele võlaprobleemidele ei ole näha lõppu. Eurotsooni riikide võlakriisi kõrval on investorid järjest enam tähelepanu koondamas maailma suurima deebitori, USA eelarve defitsiidile ja sellega kaasnevatele riskidele. USA Rahandusministeeriumi hinnangul on pidevas puudujäägis eelarve viinud laenukoorma ohtlikult lähedale $14,294 triljoni piirile, mis tähistab Kongressi poolt sätestatud koguvõla lage. Viimaste hinnangute kohaselt jõuab USA võlg nimetatud tähiseni käesoleva aasta 2. augustil. Potentsiaalse lahendusena nähakse ühte neljast variandist.

Probleemi lahendamine lükatakse edasi.

Kõige tõenäolisema variandina nähakse Washingtoni jõudmas kokkuleppele võla ülempiiri nihutamises veidi kõrgemale enne kriitilist kuupäeva. Selline stsenaarium aitaks võita lisaaega sisuliste otsuste tegemiseks, kuid ei lahendaks kasvava võlakoorma probleemi. Alates 1962. aastast on Kongress võla ülempiiri 74 korda tõstnud, kuid analüütikute hinnangul on investorite rahustamiseks seekord vaja karmimaid meetmeid eelarve puudujäägi kontrolli alla saamiseks. Allolevalt graafikult on näha, kuidas alates 1993. aastast on võla ülempiir kasvanud ligi 3,5 korda.



Graafik 1: USA võlg ja selle ülempiir. (Societe Generale)

USA astub vajalikud sammud rahanduse kontrolli alla saamiseks.

Asjaosalised on avaldanud arvamust, et reitinguagentuuride USA võlakirjade „downgrade“ ohtu arvesse võttes peaks Kongress lisaks võla ülempiiri tõstmisele lähitulevikus heaks kiitma programmi, mis on adresseeritud võla vähendamiseks. Selleks peaksid vabariiklased ja demokraadid kokkuleppele jõudma võimalike kontrollimeetmete osas, mis põhimõtteliselt jagunevad kaheks: ühtede eesmärk on tulubaasi suurendamine ja teised on suunatud kulutuste kärpimisele. Esimeste hulka võivad kuuluda president Bushi juurutatud maksusoodustuste kaotamine ning maksumäära tõstmine. Kokkuhoiu kohtadeks võivad osutuda tervisehoiu reform ja pensionisüsteem, mis USA demograafilist olukorda arvesse võttes eelarvele järjest koormavaks on muutumas.

Võlakoorma vähendamise vastased on peamise argumendina välja toonud ohu järjekordsele majanduse jahtumisele. J.M. Keynesi teooriale tuginedes vähendab avaliku sektori kulutuste kärpimine SKP kasvu, mis omakorda võib põhjustada tööpuuduse kasvu, mille vähendamiseks on valitsus viimastel aastatel suuri jõupingutusi teinud.

Kongress ei tõsta võla ülempiiri ning valitsus kasutab hädameetmeid kohustuste täitmiseks.

Võimaliku stsenaariumina tuleb kaaluda võimalust, et Kongressis ei jõuta kokkuleppele nii pikaajalistes eelarve kontrollimehhanismides kui ka võla ülempiiri tõstmise küsimuses. Sellisel juhul peaks valitsus maksejõuetuse vältimiseks kasutama hädameetmeid, milleks võivad olla riigivarade müük ning drastiline avaliku sektori kulude kärpimine. Samuti tuleks sellisel juhul tõenäoliselt peatada uute võlakirjade emiteerimine, sest turgudel pakutava laenuraha hind võib osutada liiga kalliks.

Analüütikute hinnangul suudavad USA poliitikud Kreeka võlaprobleemist õppida ning väldivad olukorra eskaleerumist nii ekstreemseks. Seega on äärmuslike hädameetmete kasutuselevõtt lähiajal suhteliselt vähetõenäoline.

Maksejõuetus või raha trükkimine.

Teoorias on võimalik olukord, kus Kongressis võla kontrollmeetmete ning ülempiiri tõstmise hääletused ebaõnnestuvad ning valitsuse hädameetmetega ei suudeta võlausaldajate nõudeid rahuldada. Selliste tingimuste kokkulangemisel seisab USA keskpank äärmiselt keerulise valiku ees: kas printida raha ja täita kohustused või kuulutada välja maksejõuetus. Esimene võimalus põhjustaks drastilise inflatsiooni tõusu, nõrgendaks oluliselt USA dollarit ja vähendaks maailma suurima tarbija majapidamise ostuvõimet.

Maksejõetus tooks endaga kaasa ulatuslikud tagajärjed maailma majandusele. Laenuusaldajate rahata jätmine põhjustaks tõenäoliselt doomino efekti, mille käigus võivad makseraskustesse sattuda paljud võlausaldajad, kelleks on nii rahvusvahelised finantsasutused kui ka riigid.

On üsna tõenäoline, et Kongress otsustab vahetult enne 3. augustit tõsta võla ülempiiri, kuid üldises kärpekavas kokkuleppele ei jõuta. Selline lahendus lükkab võlapommi lõhkemise edasi ja peaks lähitulevikus finantsturge veidi rahustama. Samuti jäävad taolise stsenaariumi korral tõenäoliselt muutumata hetke intressi-forwardite hinnad ning analüütikud ennustavad selle põhjal USA võlakirjadele AAA staatusest ilmajäämist hiljemalt aastaks 2020. Kui aga Kongress jõuab kokkuleppele kontrollmeetmete osas, laoks see aluse jätkusuutlikule majanduskasvule USA-s ja mõjuks positiivselt Ühendriikide aktsiaturgudele. Võla ohjeldamise kava aitaks kontrolli all hoida valitsuse võlakirjade intresse, mis annab võimaluse laenata turgudelt odavat raha.




Cookies

LHV website uses cookies to provide you with the best user experience. By clicking "I accept", you consent to the use of all cookies. Read more about the principles of using cookies.

pirukas_icon