Shutterstock
Kulla hinnakõikumised on alates septembrist, kui kuld küündis 1900 dollarini untsi kohta, olnud päris suured. Kui kuu aega tagasi oli kullauntsi hind umbes 1550 dollari juures, siis jaanuari algusest on kuld tõusnud ca 10%. Täiesti loomulikuna võib tunduda, et kuidas saab antud kontekstis rääkida kullast kui safe havenist - millestki, mis peaks olema turvaliseks pelgupaigaks vara säilitamisel ja hoidmisel?
Teisest küljest pakub praegune olukord võimalust kasu saamiseks ning selleks ei pea minema füüsilise kulla müüja või kokkuostja juurde. Kulla ETF-d (börsil kaubeldavad fondid, Exchange Traded Fund) on mugav moodus, kuidas paljastada end kulla hinna liikumistele ilma füüsilist kulda omamata ning seeläbi hinna kõikumistest kasu lõigata. Kui veel viis aastat tagasi oli suhteliselt raske kulda investeerida, siis kulla börsil kaubeldavate finantsinstrumentide arengu läbi on see palju lihtsamaks muutunud.
Graafik: Kullauntsi hind alates 2001. aastast. Allikas: Bloomberg.
Graafik: Kullauntsi hind 2008. ja 2009. aastal. Allikas: Bloomberg.
Esmalt heidame pilgu siiski korraks ajas tagasi. Kui vaadata kulla hinda alates 2000. aastast, siis kõige suurem kolmekuuline korrektsioon toimus 2008. aastal, vahemikus 1. augustist kuni 31. oktoobrini – kullauntsi hind kukkus 20%. Ka siis leidus palju investoreid, kauplejaid ja muid spetsialiste, kelle arvates oli kuld oma tipu teinud 1000 dollari peal untsist, kuid sellele vaatamata on kullauntsi hind tänaseks ligi kaks korda tõusnud. Huvitav on fakt, et kui kullauntsi hind 2008. aasta märtsis ületas 1000 dollari piiri, siis uuesti küündis kullauntsi hind nii kõrgele alles poolteist aastat hiljem 2009. aasta septembris. Küll 2009. aasta veebruaris oli kullaunts napilt alla 1000 dollari, täpsemalt 993 dollarit untsist. Alates 2009. aasta septembrist pole kullauntsi hind alla poole 1000 dollari piiri langenud. Seega ei tasu segamini ajada lühiperioodi volatiilsust pikemaajaliste fundamentaalsete faktorite ja jõududega.
Citigroupi analüütikute arvates näitas kuld head tuge 1550 dollari ümbruses, lisaks on kuld näidanud oma tugevust dollari ja teiste suurte valuutade vastu ning kuld paistab tootluselt lähitulevikus ületavat Dow Jonesi indeksit ja USA valitsuse võlakirju. Citigroupi analüütikud on arvamusel, et seni kuni me ei näe nädalalõpu sulgemishinda alla 1535 dollari untsi kohta, peaks kullauntsi hind tõusma ning selle aasta sees jõudma 2400 dollari piirimaile. Samas on Citigroupi analüütikud teada-tuntud oma küllaltki optimistliku suhtumise poolest.
Goldman Sachsi analüütikud on koostanud tagasivaatava graafiku kullauntsi hinna kohta 13. sajandini 2010. aasta Suurbritannia naelsterlingi väärtuses. Paljude üllatuseks ei ole 1980. aastad ainuke periood ajaloos, millal kullahind on hüppeliselt tõusnud. Seni on kõrgeimad kullahinnad olnud antud graafiku järgi 15. ja 16. sajandil – ajal, mil maadeavastused käisid täie hooga ning Euroopas keskpanku siis veel ei olnud (esimesed keskpangad tekkisid Euroopas 17. sajandil). Nagu allpool joonisel on kirjas, ei olnud 16. sajandil ETFe – börsil kaubeldavaid fonde. Praegu on näiteks maailma suurimal kulla ETF-l, SPDR Gold Shares (GLD), füüsilist kulda 1261,11 tonni eest, mis teeb neist USA, Saksamaa, IMFi, Itaalia ja Prantsusmaa järjel maailma 6. suurima kullahoidja.
Graafik: Kullauntsi hind alates 1265. aastast. Allikad: Goldman Sachs, Inglise keskpank.
Mis see kulla ETF siis on?
Rääkides kulla ETF-dest, siis on tegu suhteliselt uue fenomeniga. Esimene kulla ETF, Gold Bullion Securities, noteeriti Austraalia börsil 28. märtsil 2003. aastal. Kulla ETF idee oli tegelikult küll juba varem olemas, kui 2002. aastal üritas Benchmark Asset Management Company Private Ltd Indias samalaadset asja börsile tuua, kuid sai regulatiivsete organite poolt heakskiidu alles 2007. aastal. Siiski kõige esimeseks kulla ETF-ks loetakse Central Fund of Canada’t, mis asutati 1961. aastal, kuid antud fondi osakutega kauplemine oli piiratud.
Kulla ETF-d järgivad kulla hinda passiivselt, osakute väärtus on üldjuhul kümnendik või isegi vähem untsihinnast. Fondi osakuid saab osta nagu igat teist aktsiat börsilt, aga osaku taga ei ole firmat, mis osaleks igapäevases äritegevuses. Osaku taga on siiski juriidiline isik, kes on ostnud kulda investoritelt ja kauplejatelt saadud raha eest ning antud kuld on konverteeritud osakuteks, millega börsil kaubeldakse. Kulla ETF-e on erinevaid: mõned on kokkupandud erinevatest tuletisinstrumentidest jälgimaks kulla hinda, kui teistel fondidel on jällegi kuld ka füüsiliselt olemas. Siiski päevane netovara väärtus sõltub antud päeva kullahinnast. Oluline on siinkohal, et jaeinvestorid saavad oma osakuid vahetada ainult raha vastu, mis tähendab, et kuigi osaku taga on kuld, ei saa osakut kulla vastu vahetada.
Üldiselt on kulla ETF-de põhimõte järgmine: kui ETF ostab füüsilist kulda, siis samal ajal lastakse käibele osakud. Antud osakute väärtus sõltub kullauntsi hinnast: kui kullaunts tõuseb 12%, siis fondiosak tõuseb samuti 12% võrra. 5%-lise languse puhul langeb osaku väärtus 5%. Füüsilise kullaga tagatud fondide puhul peavad ETF-d oma kullavaru müüma, kui inimesed soovivad fondiosakuid müüa. Kui aga inimesed ostavad fondi osakuid, siis peab ETF peab kullavaru juurde ostma. Seega, juhul kui rohkem inimesi soovib omada fondi osakuid kui pakutakse, siis fond laseb rohkem osakuid välja ning saadud raha eest ostetakse füüsilist kulda juurde. Kui inimesed aga usuvad, et kullahind lühiperioodil rohkem ei tõuse, siis kiputakse fondide osakuid fondile tagasi müüma ning fondid peavad seega üleliigsest kullast vabanema.
Kulla ETF-e on erinevaid, nende tegutsemispõhimõtted on erinevad ning samuti on olemas ka fonde, mille läbi saab kulda lühikeseks müüa. Lähemalt tutvustame antud võimalusi veebruari lõpu poole LHV finantsportaalis ning 21. märtsil LHV Investeerimiskooli seminaril, kus teemaks on börsil kaubeldavad fondid. Kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et kui on soov omada füüsilist kulda, siis läbi kulla ETF-de see võimalik ei ole. Kulla ETF-d pakuvad lihtsalt mugavat võimalust kasu saamiseks kulla hinna liikumistest ilma füüsilist kulda omamata.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
