Dreamstime
Investeerimise oluliseks nurgakiviks on raha hajutamine nii varaklasside vahel kui ka nende siseselt. Võlakirjade ja rahaturufondide kõrval kannavad aktsiad kõrgemat riski, mistõttu omab viimaste valik ka suuremat kaalu portfelli potentsiaalse tootluse kujunemisel. Kui aga puuduvad teadmised või aeg selleks, et kümnete tuhandete ettevõtete seast sobivat valida, siis kust võiks leida abi?
Võtame konkreetse näite. Kui mulle peaks erinevatest maailmariikidest sümpatiseerima just Brasiilia, olgu põhjuseks loodusressursside rikkus, arenev infrastruktuur ja kasvav keskklass või hoopis 2014. a jalgpalli maailmameistrivõistlustest ja 2016. a olümpiamängudest tulenev tähelepanu. Võiksin valida mõne ettevõtte, kelle tegevus on suunatud kohaliku tarbija nõudluse rahuldamiseks aga kas see peaks olema riigi suurim jookide tootja AmBev, maavarade kaevandaja Vale, finantsteenuste osutaja Banco Santander või mõni muu Brasiilia börsil noteeritud sadadest ettevõtetest?
Finantsinnovatsioon on kahtlemata toonud kaasa nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Üks instrumentidest, mis on investorite elu eriti just viimase kümne aasta jooksul oluliselt lihtsamaks muutnud, on börsil kaubeldav fond ehk Exchange Traded Fund (ETF).
Börsil kaubeldavate fondide turg on alates nende loomisest 1990ndate alguses näinud väga äkilist populaarsuse kasvu. Kui veel 2000.a kauples USA börsil 80 ETFi varade mahuga 52 miljardit dollarit, siis tänaseks on ETFide arv kasvanud üle 1300 ning varade maht üle 1,1 triljoni dollari. Suuresti sarnaneb ETF tavalisele investeerimisfondile, kuna mõlemad koosnevad kas aktsiate, võlakirjade või mingite muude instrumentide kogumist. Kui aga fondiosaku ostu või müügiorderit töödeldakse korra päevas, siis ühe peamise erinevusena saab ETFi osakut osta ning müüa börsil nii nagu tavalist aktsiat.
Teise olulise erinevusena on ETFil märksa madalamad valitsemiskulud, seega ei maksa investor osakut hoides arvestatavat osa tootlusest fondihaldurile. Morningstari kohaselt jääb aktiivselt juhitud investeerimisfondide valitsemistasu keskmiselt 1,33% juurde. Börsil noteeritud fondid järgivad tavaliselt teatud indekseid, mistõttu puuduvad aktsiate ja muude instrumentide valimisega seotud tasud ning aastased kulud küündivad keskmiselt 0,5%ni, kuigi teatud juhtudel ei ole need isegi üle 0,2% ning kohati isegi alla 0,1%.
Tulles tagasi Brasiilia juurde, siis alternatiivina riigis tegutsevate üksikfirmade ostmisele võin ma oma portfelli soetada hoopis Brasiilia aktsiaturu liikumist peegeldava ETFi nimega iShares MSCI Brazil Index, aktsiasümboliga EWZ.
iShares MSCI Brazil Index
Allikas: Bloomberg
ETFi üheks suurimaks plussiks on üksikaktsiate riski oluline vähendamine. Omades näiteks Brasiilia naftaettevõtte Petrobrasi aktsiaid, ei saa kunagi välistada, et ühel päeval seistakse silmitsi naftareostusega, mille likvideerimiskulud võivad firma väärtust oluliselt mõjutada. EWZi ostes soetan aga aktsiate korvi, kuhu kuulub ligi kaheksakümmend ettevõtet. Ja nii nagu näiteks Tallinna börsilt Tallinki aktsiat ostes kuulub mulle tükike Läänemere suurimast laevafirmast, esindab EWZ omanikustaatust Petrobrasis, Vales, Banco Bradesco’s ja ülejäänud fondi kuuluvates ettevõtetes.
Tänu sellele, et antud börsil kaubeldavasse fondi kuulub nõnda palju ettevõtteid, olen suutnud ühe ostutehinguga hajutada oma kapitali ka erinevate sektorite vahel, investeerides läbi EWZi 25% finantssektorisse, 22% energiatööstusesse, 21% materjalide, 11% esmatarbekaupade ning 6,4% kommunaalteenuste sektorisse.
Ühte börsil kaubeldavasse fondi kuuluvad ettevõtted esindavad tavaliselt kindlat indeksit või segmenti, mistõttu ei ole ETF seotud alati riigi börsi järgimisega. Näiteks Market Vectors Brazil Small Cap (sümbol BRF) investeerib vara Brasiilia börsil kaubeldavatesse väiksematesse ettevõtetesse, mis teenivad vähemalt 50% tuludest antud riigis. Wisdom Tree Dreyfus Brazilian Real Fund (sümbol BZF) võimaldab aga ligi pääseda Brasiilia rahaturufondide tootlustele ning riigi valuuta liikumisele USA dollari suhtes.
Alati võib pilti vaadata ka laiemalt ning paigutada raha tervikuna Ladina-Ameerikasse, mida pakub teiste seas selline ETF nagu iShare S&P Latin America 40 Index Fund (sümbol ILF), investeerides alusindeksile sarnaselt Ladina-Ameerika 40 suuremasse ettevõttesse.
Brasiilia on vaid üks näide, mille majandussektoritesse on võimalik erinevate kriteeriumite alusel investeerida. Leidub ETFe, mis koosnevad eksklusiivselt näiteks tehnoloogia või energiasektori aktsiatest, samuti saab nende vahendusel väga lihtsasti panustada toorainete turul näiteks kulla või nafta liikumisele või saada osa hoopis trendidest kinnisvarasektoris.
Üks hea koht, kust börsil kaubeldavaid fonde saab edukalt välja selekteerida, on Stock-Encyclopedia.com. Detailsemaks analüüsiks sobivad aga kõige paremini fondide kodulehed, näiteks iShares, SPDR jne.
Tänu traditsioonilisest fondist madalamatele kuludele ning võimalusele lihtsasti ühte sektorisse, valdkonda, riiki või regiooni panustada, on börsil kaubeldavad fondid leidmas teed investorite südametesse ning see kasvav tähelepanu on kahtlemata põhjendatud. Kellel on soov end ETFi võimaluste ning ohtudega paremini kurssi viia, siis 21. märtsil kell 18.00 toimub LHV panga kliendikontoris seminar, kus võtan koos Rasmus Noormägiga antud teema põhjalikuma vaatluse alla. Seminar on kõigile osalejatele tasuta, kuid piiratud kohtade tõttu soovitame end eelnevalt registreerida LHV finantsakadeemia lehel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
