Shutterstock
Eurole ja dollarile on kerkimas uus konkurent ning tegu ei ole jeeni, Šveitsi frangi ega Hiina jüaaniga. Uus konkurent on pärit hoopis interneti avarustest: Bitcoin, mida kriitikud peavad järgmiseks püramiidskeemiks, kui pooldajad arvavad, et tegu on parima leiutisega pärast internetti. Tegu on sisuliselt elektroonilise raha, valuutaga.
Bitcoin nägi päevavalgust 2009. aasta jaanuaris ning loojaks on anonüümne arendaja pseudonüümiga Satoshi Nakamoto, kelle kohta ei ole muud teada, kui, et tõenäoliselt on ta pärit Jaapanist ning teda vihastasid pankade päästmised valitsuste poolt finantskriisi ajal. 2010. aasta lõpust alates ei ole teda internetis enam toimetamas nähtud. Programm on loodud avatud lähtekoodiga, seega on programmi kood kõikidele kasutajatele ja arendajatele kättesaadav.
Bitcoinist võib mõelda kui maksevahendist, mida vahetatakse ainult elektrooniliselt ning toimib läbi P2P (peer-to-peer) võrgustiku, mis tähendab, et kõik võrgustikus olevad osapooled on võrdsete õiguste ja võimalustega. P2P tähendab ühtlasi seda, et võrgustik ei ole rajatud ühele tsentraliseeritud serverile ehk jällegi Bitcoini puhul on kõik kasutajad võrdsete õigustega, sest ei ole ühte või mitut tsentraliseeritud keskust või asutust, mis kontrolliksid tegevust, nagu seda on keskpangad praeguses rahandussüsteemis. Antud fakti võibki pidada Bitcoini nurgakiviks ning pooldajate suurimaks argumendiks.
Graafik 1: USD-BTC viimase aasta jooksul koos kauplemismahtudega (punane tulp tähistab languspäeva, roheline tulp tõuspäeva). Allikas: bitcoincharts.com.
Põhiühikuks on 1 Bitcoin ehk 1 BTC, mis eksisteerib virtuaalsel kujul ning seda esitatakse kaheksa komakoha täpsusega. 1 BTC on hetkel väärt umbes 3,7 eurot või 4,7 USA dollarit interneti valuutavahetustes (populaarseim ja suurim koht on Mt. Gox - netileht) ning kokku saab BTC vahetada 15-17 erineva valuuta vastu. Populaarseimaks valuutapaariks on muidugi BTC-USD, mille käive Mt. Goxi platvormil on viimase kuu jooksul olnud keskmiselt ca 250 000 USA dollarit päevas. Valuutakurss on ujuv ning väga muutlik. Näiteks küündis eelmise aasta juunis 1 BTC hind 30 USA dollarini, kaotades seejärel järgneva viie kuuga ligi 86% enda väärtusest. Viimase poole aasta jooksul on 1 BTC hind püsinud stabiilsena 4-5 dollari juures.
Bitcoine on võimalik hoida arvutis failina või „rahakoti“ teenust osutava osapoole käes. Kuigi tegu on virtuaalse rahaga, siis on võimalik internetist soetada Bitcoini ka füüsilisel kujul mündina 1 BTC ja 25 BTC vääringus, kus igal mündil on tagaküljel enda Bitcoini 8-kohaline seerianumber. Üks selliseid kohti on näiteks Casascius. Bitcoini rahapakkumise kasv on väidetavalt programmi sisse kirjutatud ning kasvab läbi aastate geomeetriliselt, kuni jõutakse umbes 2033. aastal limiiidini, milleks on 21 miljonit BTC-d. Praeguseks on loodud üle 8,7 miljoni BTC ning Bitcoini süsteemi väärtus on seeläbi nii 41-42 miljonit dollarit.
Graafik 2: Bitcoini ennustatav rahapakkumise kasv. Allikas: Wikipedia.
Kui üks moodus BTC-de omandamiseks on läbi valuutavahetuste dollareid, eurosid ja teisi valuutasid lunastada, siis teine variant on „kaevandada“ Bitcoine – see on protsess, mille abil luuakse uusi Bitcoine. Kaevandamine toimub arvuti abiga ning kujutab endast näiliselt blokkide ehitamist, mille tulemusena teatud töö koguse eest saab kasutaja tasuks Bitcoine. Programm on aga kirjutatud nii, et aja möödudes läheb ühe bloki tegemine üha keerukamaks, nõudes rohkem arvuti ressurssi ja seeläbi ka rohkem aega. Ehk mida rohkem leidub kaevandajaid, seda rohkem ressurssi läheb vaja 1 BTC saamiseks.
Milleks siis Bitcoini kasutada saab? Peale selle, et dollarite ja teiste valuutade vastu vahetada, eksisteerib veel terve rida muid teenuseid, mis aktsepteerivad Bitcoine kui maksevahendit. Nii on võimalik vahetada Bitcoine hõbeda ja kulla vastu, tasuda väga erinevate internetipõhiste teenuste eest Bitcoinides alates veebimajutusest kuni muusika, riiete, elektroonika ja raamatute ostmiseni välja. Päris Amazoni kaliibriga internetikaubamajad Bitcoine siiski ei aktsepteeri, enamasti on tegu väiksemate interneti kaupmeestega, kuid Bitcoin paistab siiski populaarsust koguvat antud vallas. Ülekannete tegemine ei võta Bitcoini kasutavate isikute vahel aega, võrreldes praeguse pankade vahelise süsteemiga, sest kogu süsteem toimub elektrooniliselt ning ilma keskvõimuorganita. Ka pole Bitcoini süsteem finantsinnovatsioonist maha jäänud: krediidi andmine ning võtmine on võimalik, Bitcoini kasutajatel on täiesti oma börsid (näiteks Bitcoinica ja GLobal Bitcoin Stock Eexchange), kus saab valuutade, aktsiate ja võlakirjadega kaubelda, neid lühikeseks müüa, võimendust kasutada ning IPOsid korraldada.
Kuna maksed Bitcoini süsteemis toimuvad võrdsete osapoolte vahel ilma keskvõimuta, on tagatud kasutaja anonüümsus. Teisalt pakub anonüümsus jällegi suurepärast võimalust seadusevastaste skeemide tekkeks. Nii on Bitcoini keskkonnas olemas mustale turule sarnanev Silk Road, kus on väidetavalt võimalik soetada narkootikume ning tulirelvi.
Seni pole veel teadaolevalt ükski valitsus maksevahendi staatust Bitcoinile andnud. Näiteks ei kuulu Bitcoin Suurbritannia finantsjärelevalve FSA mõistes elektroonilise raha alla, Bundesbanki sõnul on ELi seaduste järgi seadusliku maksevahendi staatus ainult eurol, kuid Saksamaal võivad lepingu osapooled ise kokkuleppida maksevahendis. USAs on olukord veelgi keerulisem, sest seal erineb seadusandlus osariigiti päris suurel määral maksevahendite osas. Arvestades, et Bitcoin on üle maailma ulatuv finantsvõrgustik, mille kasutajate arv on aasta algusest püsinud ööpäevas 20-30 tuhande vahel nii 120 riigist, siis igasugustele regulatsioonidele allutamine võib muutuda päris keerukaks.
Graafik 3: Bitcoinide kasutajate arv ööpäevas. Allikas: RowIT.
Graafik 4: Bitcoinide kasutajate arv ööpäevas riikide lõikes. Allikas: RowIT.
Kriitikute sõnul on Bitcoini suurimaks puuduseks fakt, et käesolev digitaalne valuuta pole millegagi tagatud peale kasutajate usu, kui euro, dollar ning teised valuutad on lisaks tagatud seaduse jõuga. Illustratiivse näitena võib Bitcoinist mõelda kui kuuma kartuli mängust: sa saad Bitcoini enda omandusse, kuid niisama seistes on ta ka mõttetu ning seega püüad temast vabaneda, kuid mis juhtub, kui keegi teine enam ei taha Bitcoini vahetada mingi kauba vastu? Valitsus seda ka vastu ei võta ning piisavalt laia kasutajate hulka veel ei eksisteeri, et Bitcoine mingite teiste kaupade vastu vahetada. Bitcoini suurim sarnasus Ponzi skeemiga seisneb esimeste kasutajate suures eelises – kuna 1 BTC „kaevandamiseks“ läheb aina enam ressurssi tarvis, siis iga järgnev uus Bitcoini kasutaja on varasematest rohkemgi kui sammu võrra maas.
Bitcoini olemusest arusaamine võib põhjustada parajat peavalu ning mõistatust, nagu iga teise digitaalse raha olemuse lahti mõtestamine. Võib suhteliselt kindel olla, et Bitcoin pole kindlasti ainus digitaalne valuuta, mida järgnevate aastate jooksul näeme. Nii on näiteks üle 100-aastase ajalooga Kanada valitsusele kuuluv mündikoda Royal Canadian Mint teatanud, et 16.-17. aprillil avalikustatakse plaanid seoses uue digitaalse valuuta süsteemi arendamisega. Royal Canadian Minti CFO Marc Brulé sõnul on Bitcoini suurimaks mureks tagatise puudumine, kuid nemad kavandavad süsteemi, millel oleks oma reservvara. Internetigigandil Google’l oli väidetavalt plaan ringlusesse lasta digitaalse valuuta süsteem nimega Google Bucks, kuid projektist loobuti eelkõige seaduslikkuse kaalutlustel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
