$65 triljoni eest maavarasid

Shutterstock

Loomulikult sõltub maavarde hinnanguline väärtus sellest, millist hinda selle eest lõpuks turul saadakse. Ajalooliselt on nii nafta kui ka maagaasi hind kõikunud väga suures vahemikus.  Kui nafta eest saaks hinnaks $100 barrelist, oleks ainuüksi see väärt ca $50 triljonit ja kui maagaasi eest saaks ca $300-$500 tuhande kuupmeetri kohta (näiteks Iraanist Türgisse müüdava gaasi eest küsitakse praegu ka üle $500), lisanduks siit $12-$20 triljonit. Ehk siis maavarade lõplik oletatav väärtus, mida need 6 GCC riiki – Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, Omaan ja Bahrein – omavad, sõltub sellest, mida teevad tänaste tasemete pealt nafta ja maagaasihinnad edasi tulevikus.

Aga kui suur ikkagi $65 triljonit on? Võrdluseks – näiteks täna krediidikriisi tõttu eurotsooni kaitseks liikmesriikide poolt raskustega üles ehitatud tulemüüri suurus on veidi üle $1 triljoni; kõigi 6 GCC riigi sisemajanduse aastane kogutoodang on ca $1.1 triljonit; kogu USA S&P500 börsiindeksi liikmete turuväärtus on ca $10 triljonit; kogu maailma börsiettevõte turuväärtus on ligi $50 triljonit... Ehk see $65 triljonit on hiiglaslik number!

Ajalooliselt on GCC riigid suure osa oma energiarahadest suunanud niinimetatud mustadeks päevadeks riiklikesse investeerimisfondidesse. Näiteks Araabia Ühendemiraatide ja Kuveidi riiklike investeerimisfondide varad ulatuvad juba ligi 200%ni SKPst, Saudi Araabial 100%ni ja Kataril 50%ni SKPst. Nende investeerimisfondide varad on investeeritud nii kohalikesse majandustesse kui ka väga erinevatesse rahvusvahelistesse ettevõtetesse ja investeerimisprojektidesse – näiteks hiljuti avaldas Daily Mail artikli, kus tõi välja nimekirja Katari riikliku investeerimisfondi poolt tehtud investeeringutest Londonisse ja kogu Suurbritanniasse – artikli pealkirjaks oli pandud tabavalt „Kuidas Katar ostis Suurbritannia“ (link).

2011. aastal Põhja-Aafrikast alguse saanud Araabiamaailma rahutuste tulemusel hakkasid energiarikkad GCC riigid rohkem raha suunama kohalikesse majandustesse (nii oma kodanike elutingimusi parandades, töötasusid tõstes kui ka suuri infrastruktuuriprojekte välja kuulutades) ning vähem raha säästudeks kõrvale panema. Kuid kuna energiahinnad on viimastel aastatel Põhja-Aafrika rahutuste,  Liibüa naftatootmise probleemide, Iraani suunaliste naftatootmise sanktsioonidega ja Jaapani maavärina järgselt oluliselt suurema maagaasinõudlusega jõuliselt kõrgemale liikunud, on see võimaldanud GCC riikidel hüppeliselt suurendada riiki tehtavaid investeeringuid ja samal ajal ka jätkata reservide ja riiklike investeerimisfondide mahtude kasvatamist.

Plaanid ja ambitsioonid on neil riikidel igaljuhul suured – mitmes riigis laiendatakse või ehitatakse uusi lennujaamu, metroosid, sadamaid, kiirteid, raudteid. Näiteks Saudi Araabia kuuekordistab järgmise nelja aasta jooksul oma raudteekilomeetrite arvu 1200 pealt 7000 kilomeetri peale ning aastaks 2017 peaksid olema kõik kuus GCC riiki omavahel kaasaegse kiirraudteega ühendatud, mis aitab regioonis oluliselt paranda logistikavõimalusi ja veelgi jõulisemalt areneda ka teistel tööstustel peale energiasektori.

Näiteks Goldman Sachs prognoosis ühes oma hiljutises analüüsis, et GCC riikidel on planeeritud järgnevate aastate peale erinevaid investeerimisprojekte mahus ca $2 triljonit – see on põhimõtteliselt nende riikide kahe aastane SKP kokku. Selleks, et GCC riikide poolt tehtavad hiigelinvesteeringud eelarveid miinusesse ei hakkaks viima, on täna vaja keskmiselt $70list nafta hinda barrelist – Euroopa Brent nafta on täna juba aga ligi $120 barrelist ja USA WTI nafta $105 barrelist... 2012. aasta keskmiseks Brent naftahinnaks prognoosib Goldman Sachs $120 barrelist ja 2013. aasta omaks $130 barrelist.

Brent nafta viimase 10 aasta hinnagraafik:

LHV Pärsia Lahe Fond (lingid siin ja siin; fondi ja regiooni uudiste kohta on loodud ka spetsiaalne foorum, mille link on siin) investeerib fondi varad GCC-riikide börsilkaubeldavatesse ettevõtetesse. Suurima osa fondi investeeringutest - ligi 40% - moodustavad finantssektori suunalised investeeringud, kuna finantsasutusi võib vaadata kui majanduse mootoreid. Läbi nende ja teiste regiooni suunatud investeeringute kaudu osaleb fond regiooni pikaajalises kiires arengus, mida võimendavad kõrgete energiahindade toel tehtud hiiglaslikud riiklikud investeeringud kohalikku majandusse.

Joel Kukemelk

LHV Pärsia Lahe Fond

Fondijuht

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.