Dreamstime
Maikuu on jõudnud poole peale ning vaadates maailmabörside liikumisi kuu algusest, tuleb tõdeda, et kalendriefekt, mida tuntakse „Sell in May and go away“ nime all, on jällegi päevakorras. Börside hooajalisus on kirgi küttev teema – mõnede arvates on tegu puhtalt kokkusattumusega, teiste arvates on tegu seletamatu reeglipärasusega, sest antud nii-öelda kokkusattumus on eksisteerinud väga pikka aega.
„Sell in May and go away“, tuntud ka kui Halloween effect, lähenemise järgi võib aasta jagada kaheks 6-kuuliseks perioodiks: maist oktoobrini ning novembrist aprillini. Teooria järgi tuleb parima tootluse saamiseks turule siseneda Halloweeni ajal ehk oktoobri lõpus või novembri alguses ning väljuda aprilli lõpus, sest statistika kohaselt on aktsiad paistnud silma parema tootlikkusega just talvisel perioodil ning suvel on mõistlikum olla aktsiaturgudest eemal. Antud talvise perioodi keskel asetseb müstiline jaanuarikuu, millega seostatakse jaanuari efekti - tuginedes ajaloolistele andmetele aktsiate hinnad aasta esimesel kuul tõusevad ning antud trendi on täheldatud läbi aastakümnete.
Graafik 1: Arenenud turgude MSCI indeksite tootlused 1970-1998 suvel ja talvel. Allikas: Jacobsen, Ben and Bouman, Sven, The Halloween Indicator, 'Sell in May and Go Away': Another Puzzle (July 1, 2001).
Graafik 2: Arenevate turgude MSCI indeksite tootlused 1988-1998 suvel ja talvel. Allikas: Jacobsen, Ben and Bouman, Sven, The Halloween Indicator, 'Sell in May and Go Away': Another Puzzle (July 1, 2001).
Uus-Meremaal asuva Massey ülikooli professor Ben Jacobsen uuris (link siin) Londoni ajaloos erinevate börside liikumisi alates 1694. aastast ning leidis, et jaanuari efekti võib täheldada alates 1830. aastatest, kui enam-vähem samal ajal said jõulud ametlikeks pühadeks. Huvitaval kombel on läbi kolme aastasaja püsivalt silma paistnud aga just Halloweeni efekt, mis viimastel aastakümnetel on isegi tugevnenud. Nii on talvise perioodi tulusus olnud pidevalt suurem suvise perioodi omast ja viimasele 300-le aastale tagasivaadates on viisaastakute arvestuses Sell-in-May kauplemisstrateegia andnud Londoni börsidel keskmisest tootlusest parema tulemuse 80% juhtudel. Teise uurimustöö järgi (link siin) samalt autorilt, kus tähelepanu all olid nii arenenud ja arenevate riikide MSCI indekside liikumised aastatel 1970-1998 (arenevate turgude puhul 1988-1998), kehtis Sell-in-May seaduspära 37-st uuritud riigist 36 kohta, ainsaks erandiks oli Uus-Meremaa.
„Sell in May and go away“ Tallinna börsil
Nagu enamus uurimustöödest ikka, ei leia me sealt ei Eestit ega Baltikumi, kuid Tallinna börsiindeksi vastava statistika alates 2000. aastast leiab kokkuvõtvalt allpool graafikutel.
Graafik 3: Suve- ja talveperioodide OMXT börsiindeksi tootlus. Allikas: Nasdaq OMX, LHV.
Nagu ülaltoodud kahelt graafikult näha, on talveperioodid Tallinna börsil viimase 12 aasta jooksul silma paistnud suuremate tõusude ja väiksemate langustega kui suveperioodid, mille jooksul on tõusud olnud rahulikumad ning langusperioode rohkem (2002 oli samuti kerges -0,3%-lises miinuses). Kui normaliseerida OMX Tallinna börsi indeksi väärtus 2000. aasta 1. mail 100-ga ja vaadata indeksi muutusi 2000. aasta algudest eraldi kolmel viisil - esiteks, kogu 12 aasta jooksul; teiseks, eraldi suveperioodidel; kolmandaks, eraldi talveperioodidel - on tulemus allolevalt graafikult näha. Tinglikult võib väita, et praeguseks oleks Sell-in-May strateegia toonud Tallinna börsil 12 aasta kokkuvõttes parema tulemuse, kui kogu aeg aktsiates olla. Suveperioodil aktsiates olek tähendaks seda, et igast investeeritud eurost oleks kadunud ca 16 eurosenti.
Graafik 4: OMXT normaliseeritud liikumine alates 01.05.2000 (vertikaalsed punktiirjooned tähistavad poolaasta piire vastavalt 1. mail ja 1. novembril). Allikas: Nasdaq OMX, LHV.
Ka viimased pool aastat paistavad 300 aastavanust seaduspärasust, kelle jaoks kokkusattumust, kinnitama. Ja kui mõelda ajas tagasi, siis on suurimad ja tuntumad aktsiaturgude kukkumised toimunud just suvisel perioodil: 1929. aastal toimusid Wall Streetil ärevaimad sündmused oktoobris, must esmaspäev ehk Black Monday 1987. aastal leidis aset 19. oktoobril, eelmise aasta augustikuu langused jne. Nimekiri on pikk (link siin) ning muidugi leidub krahhe, mis jäävad ka talvisesse perioodi, kuid rohkem paistab silma jääma langustega just periood maist oktoobrini.
Graafik 5: Maailma erinevate börside liikumised perioodil 01.11.2011-30.04.2012 ja 01.05.2012-17.05.2012. Allikas: Bloomberg.
Kalendriefektidest rääkides tasub meenutada Mark Twaini sõnu, kes ütles aktsiaturgude kohta järgmist: „Oktoober - see on üks väga ohtlik kuu aktsiatega spekuleerimiseks. Samamoodi on ohtlikud ka juuli, jaanuar, september, aprill, november, mai, märts, juuni, detsember, august ja veebruar.“
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
