Pankade kasumimootor kahtluse all

Dreamstime

Teatavasti on pangad sunnitud potentsiaalsete laenukahjumite katmiseks hoidma reserve. Vastavalt USA panganduskontrolöri juhendile peavad antud reservid olema piisavad, et tagada kogu laenuportfelli oodatav kahjum. Mõistagi on selline definitsioon suhteliselt ümmargune ning pankadel on piisavalt mänguruumi, et ise otsustada oma laenude riskantsuse ja nendega seotud kahjumite üle. Kui pangad kirjutavad halvad laenud maha ehk sisuliselt loevad laenu tasumise lootusetuks, vabanevadki selleks puhuks kõrvale pandud reservid. Juhul, kui laenude mahakandmised ületavad uute reservide sissevoolu, ongi tegu reservide vähendamisega ning vabanenud raha loetakse raamatupidamisreeglitest lähtuvalt kasumiks.

Vaadates USA nelja suurima panga finantsaruandeid perioodil 2010 kuni käesoleva aasta kolmas kvartal, selgub, et kahe panga puhul on reservide vähendamine olnud üsnagi märkimisväärseks kasumi allikaks. Joonisel on toodud maksueelsed kasumid, kuna ka reservide vabanemisest saadav kasum kuulub maksustamisele. Eriti ilmekalt on see näha Bank of America puhul, kes antud perioodil teenis $5,6 miljardit maksueelset kasumit, kuid sama aja jooksul lisandus antud numbrile koguni $19,1 miljardit vabanevate reservide arvelt. Samuti on näha, et Citigroup on saanud ligikaudu poole ärikasumist reservide vähendamise kaudu. See tähendab, et panga reservid on vähenenud peaaegu kriisieelsele tasemele, sest alates kriisi algusest kuni 2009. aasta lõpuni kasvas Citigroupi laenukahjumite reservide maht ca $18 miljardi võrra.

Allikas: Ettevõtete finantsaruanded

Just sellise praktika vastu tunnebki muret USA pangakontrolör Thomas Curry, kes pankade riskijuhtide ees rääkides rõhutas, et majanduslik olukord pole veel piisavalt hea, et finantsinstitutsioonid võiksid puhvreid vähendada. Curry kardab, et paljud pangad jätkavad reservide vähendamist ainult selle pärast, et suurendada raporteeritavat kasumit. Ühtlasi ollakse mures, et kinnisvarasektoriga seotud laenu tõttu võivad finantsasutused veelgi kahjumeid saada. Nimelt anti perioodil 2004-2008 välja majade väärtuse tagatisel laene, tingimusega, et esimesed 7-10 aastat peavad laenuvõtjad tagasi maksma ainult intressi. Seega kardetakse, et kui antud periood läbi saab ning laenumaksele lisandub ka põhiosa tasumine, ei tule laenuvõtjad enam maksetega toime.

Pangad aga vaidlevad vastu, et reservide vähendamine on igati õigustatud, kuna majandus on siiski võrreldes kriisis tehtud põhjaga oluliselt taastunud ning halbade laenude osakaal on kahanenud. Ühtlasi selgitatakse, et kehtivad reeglid lihtsalt sunnivad panku reserve vähendama, sest reeglite järgi pannakse reservide maht paika mineviku ja praeguste laenukahjumite põhjal.

Siinkohal satuvad omavahel vastuollu ka regulaatorid ise. Nimelt kritiseeritakse mineviku laenukahjumite põhjal reservide suuruse määramist, sest finantskriisi ajal põhjustas see paljude pankade liiga hilise laenukahjumite ilmnemise. Seega soovivad raamatupidamiseeskirjade koostajad rakendada uut mudelit, mis põhineks prognoositavatel laenukahjumitel tulevikus ja võimaldaks seega pankadel reserve kiiremini koguda. USA finantsinspektsioon (SEC) aga antud plaanist kuigi vaimustuses pole. Kui pangandusjärelvalve ametnikud soovivad suhteliselt kõrget reservide taset, et tagada pankade finantsstabiilsus, siis SEC eelistaks pigem madalamaid reservitasemeid. Põhjuseks just praeguse olukorra vältimine, et pangad ei saaks manipuleerida kasuminumbritega.

SEC ei ole ainus, kes antud olukorrale viltu vaatab. Pankade tegevuse vastu avaldavad nördimust ka analüütikud, kelle sõnul peidavad reservide vähendamised kohutavaid põhitegevuse näitajaid. Tegu pole ka kuigi kõrgekvaliteedilise lisandiga kasumile, kuna antud kasum ei tulene põhitegevusest ja seda ei saa lõpmatuseni korrata. Bahl & Gaynori portfellihalduri Matt McCormicku sõnul teeb reservide vähendamine pildi ilusaks, kuid see ei saa olla jätkusuutlik tegevus.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.