Äripäev laimab ja eksitab

Äripäeva ajakirjanik Fredy-Edwin Esse

Läinud neljapäeval, 6. detsembril esitas Äripäeva ajakirjanik Fredy-Edwin Esse mulle sellised küsimused:

- Kas Arco suuromanikud (Tool, Tomingas, Luitsalu, Nõges) on pakkunud LHV-le aasta teises pooles aktsiapakki ostmiseks?

- Milline on LHV nägemus Arco tulevikust ja mida saaks teha firma olukorra parandamiseks?

- Kas praeguse ülimadala P/B suhtarvu ja aktsia hinna juures kaalub LHV võimalikku osaluse suurendamist?

Ma vastasin: “ Esimest ja kolmandat küsimust ma ei saa, isegi kui väga tahaks, kommenteerida. Teise küsimuse puhul oleks vast korrektsem kui juhtkond ütleks esimesena välja oma nägemuse mida nad teha plaanivad.”

Ma tõden, et olin üllatunud selliseid küsimusi saades:

- Kas ajakirjanik tõesti usub, et pank jagab informatsiooni kliendi ja panga vahelise suhtluse kohta!?

- Ettevõtte uus juht on ametis olnud ja teeb hetkel endale olukorda selgeks, seejärel esitab ka visiooni, mismoodi edasi minna. Minu arust on kohatu, kui üks aktsionär (alla 6%) hakkab enne seda ajakirjanduse vahendusel oma nägemust peale suruma.

- On see võimalik, et ajakirjanik ootab, et ma teavitan avalikkust pensionifondide võimalikest tulevastest tehingutest, enne kui ma oma tehingukorralduse turule edastan? Minu loogika ütleb, et see mõjutaks aktsiahinda pensionifondi ja osakuomanike kahjuks ning lisaks on see ka sisemiste reeglitega keelatud.

Ja siis tuli Fredy-Edwin Esselt pommküsimus:

- Miks LHV lasi pensionifondidel osta aktsiaid, mida mõned kuud hiljem margin calliga müüb?

See küsimus, tekitas minus omakorda küsimuse, kas majandusajakirjanik ikka teab, et pensionifonde ei juhi pank vaid varahaldusettevõtte, et pensionifondid ei vaja panga luba tehingute tegemiseks ja ka pank ei vaja pensionifondide nõusolekut väärtpaberitehingute tegemiseks? Ma algul ei saanud aru, kas see küsimus on esitatud küüniliselt või hoopis peegeldab küsija puudulikku arusaamist väärtpaberiturgude toimimisest. Lisaks ma ei tea, ei saa, ega tohi teada, kes on viimasel ajal aktsiaid turule müünud. Börsisüsteemis on näha vaid maakleri nimi, kuid keegi ei tohi teada, kes on klient, kes oma aktsiad müüb ja mis põhjusel ta seda teeb. Ettevõtte aktsiaraamatust on võimalik viivitusega tuvastada kelle osalus on suurenenud ja kellel vähenenud. Kuna küsimus ise on esitatud ebaloogiliselt, siis jätsin sellele vastamata. LHV ei saa lubada, käskida või keelata pensionifondidel väärtpabereid osta ning pensionifondid ei saa teada kas müüja on pank, panga klient või kas tegu on margin calliga.

7. detsembril saatis Fredy-Edwin Esse oma küsimused LHV turundusjuhile paludes need edastada inimesele, kes oskaks vastata:

- Miks otsustas LHV Pank võtta üle OÜ Toletumi ja OÜ HM Investeeringute investeerimislaenud Sampo Pangalt?

- Miks on LHV asunud margin calliga OÜ Toletumile ja HM Investeeringutele kuuluvaid Arco Vara aktsiaid müüma?

- Kas Te ei arva, et praegune aktsiate sundmüük kahjustab pensionikogujate huve?

- Kas LHV ei sooviks pigem pensionifondide osalust Arco Varas suurendada, mitte müüa järjest odavamalt turule?

- Mida öelda neile aktsionäridele, kes hr Viisemanni jälgedes ostsid suvel Arco aktsiaid ning on saanud tugevalt kõrvetada?

- Miks ei soetanud LHV Pank suve alguses Arco aktsiaid enda nimele vaid pensionifondidele? Väike kogus pangale kuulunud aktsiaid müüdi samuti pensionifondidele.

Osad eelpool olevad küsimused paistavad olevat suunatud LHV Pangale, osad LHV pensionifonde juhtivale LHV Varahaldusele, mõnede küsimuste puhul aga paistab, et autor teeb oletuse, et pank ja varahaldus on üks ja sama ettevõte. LHV vastas eelpool olevatele küsimustele järgnevalt:

Indrek Nuume: Küsimuste 1) ja 2) kommentaar: vastavalt Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 4 kohaselt, mis puudutab pangasaladust, on krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladustele, kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult. Selle tõttu ei saa pank kommenteerida nimetatud küsimusi. Samas saab pank kommenteerida tema enda investeerimispoliitikat (küsimus 6).

Mihkel Oja: Küsimuste 3),4) ja 5) kommentaar: Suvel Arco Vara aktsiatesse investeerides olime teadlikud, et firma vajab muutusi ning on keerulises olukorras. Seda peegeldab ka aktsia hind, nii suvel kui ka praegu, samuti hinna liikumise ulatus. Kuigi suuremaid hinnamuutusi on võimalik tabada ka oluliselt paremas olukorras olevate ettevõtete aktsiatega, nt Apple aktsia on tipust langenud veerandi võrra. LHV fondide jaoks on 2012. aasta olnud tootluste poolest edukas, see on meie kui fondivalitseja jaoks ka olulisim. Fondide investeerimisaruanded on avalikud, st väikese ajaviitega saab kättesaadavaks info, kuhu fondid on investeerinud; samas inimesed ei tohiks fondide tehinguid võtta investeerimissoovitusena, kuna sobivus sõltub suuresti investori profiilist. Fondide huvides ei ole teavitada ette, et mis aktsiat parasjagu või lähiajal plaanitakse osta või müüa, mistõttu saab fondivalitseja investeerimisotsuseid kommenteerida ainult tagantjärele.

Indrek Nuume: Küsimuse 6) kommentaar: LHV Pank ei ole kunagi olnud Arco Vara aktsionär, sest panga investeerimispoliitika keelab omandada investeerimise eesmärgil aktsiaosalusi noteeritud ettevõtetes. Aktsiaid omandatakse üksnes kliendi nimel ja lühiajaliselt tehingute setteldamiseks (pank ostab kliendi soovi kohaselt aktsiaid ning kliendi poolt soovitud koguse kokkusaamisel kannab need kliendile edasi). Selle tõttu ei vasta esitatud väide tõele nagu oleks pank müünud talle kuulunud aktsiad edasi pensionifondidele.

Esmaspäeval oli Äripäeva paberlehe esikaanel suurelt trükitud “LHV võis päästa oma laenu pensionifondide rahaga” ning lehes artikkel “Pensionirahaga panka päästma”. Online versioonis oli sama artikli pealkirjaks "Pensionirahaga LHV-d päästma”. Äripäeva juhtkirjas “Finantsinspektsioon, Arco Vara ja LHV ootavad teid" kirjutab toimetus (online versioonis oli selle autoriks Aivar Hundimägi): “Tegelikult ei tohiks olla keeruline öelda, kas LHV Pank võttis üle Tomingase ja Luitsalu repolaenud või mitte. LHV Panga napisõnalisus on piisavakas põhjuseks finantsinspektsioonile, et Tallinna kesklinnas asuva pangahoone uksest sisse astuda.”

See on siis meie juhtiva majandusajakirja tase. Ajakirjanikud Esse ja Hundimägi ei tunne seadust, ning lisaks sellele ei loe nad läbi ka neile saadetud vastuseid. Mille muuga saab seletada seda, et majandusajakiri kutsub ikkagi seadust rikkuma ja klientide tehingute kohta infot avaldama. Äripäev võiks uuesti oma küsimused üle lugeda ja lisaks küsida kommentaari mõnelt seadusi tundavalt inimeselt, mis see neist arvab ja kas need on vastamise kõlblikud. Miks mitte küsida arvamust ka Finantsinspektsioonilt.

Aga nüüd veel kõige olulisemast, see on investeeringust Arco Vara’sse. Me tegime selle investeeringu olukorras, kus ettevõte oli oluliste probleemide ees. See oli kuus kuud tagasi. Ettevõtte börsiväärtus oli kaks korda madalam kui ettevõtte varade netoväärtus, see tähendab pärast laenude mahaarvamist varadest. Võit, mida ma sellelt investeeringult oota(si)n, oli mitu korda suurem, kui see, mida võis kaotada. Ettevõte oli saanud minevikus olulises mahus negatiivset meediakajastust ning tõenäoliselt saab seda ka seni, kuni probleemid lahendatakse. Ma andsin endale aru, et see investeering satub ajakirjanike terava tähelepanu alla (aga ma poleks kunagi uskunud, et ajakirjanikud hakkavad ise laimulugu välja mõtlema). Et Arco Varast paremat ülevaadet saada ning ettevõtte tegevusele kaasa aidata, määrasid LHV Pensionifondid LHV Grupi nõukogu esimehe Arco Vara nõukogusse. See peaks iseenesest näitama meie väga tõsiseid plaane seoses Arco Varaga. Teades, et minu tegemised seoses Arco Varaga (kuna ma ostan või müün aktsiat või kellega kohtun ja räägin) on teravdatud tähelepanu all, oleks mõeldamatu, et ma oleksin teinud järeleandmisi investorite huvide eest seismisel. Ma ei oleks uskunud, et keegi on nii alatu, et üritab minu nime, LHV Panka ja LHV Pensionifonde ilma fakte omamata laimuga üle valada.

Andres Viisemann,

LHV Pensionifondide juht

Tweet