Viimastel aastakümnetel toimunud plahvatuslik majanduskasv Hiinas aitas riigil lisaks kõigele muule tõusta 2010. aastaks ka maailma suurimaks laevatootjaks. Tol aastal Hiinas toodetud laevade dedveit oli 65,6 miljonit tonni ning uute tellimuste maht ulatus 74 miljoni tonnini, moodustades globaalsest 155 miljoni tonnisest nõudlusest peaaegu poole. Nüüd, kolm aastat hiljem, ennustab Hiina Riiklik Laevaehitustööstuse Assotsiatsioon (CANSI) kolmandikule riigi 1600st laevatehasest aga sulgemist, tingituna transpordisektorit kammitsevast ülepakkumisest ning jahenevast majanduskeskkonnast.
Graafik: Uute tellimuste maht laevastööstuses globaalselt ning Hiinas
Allikas: Rongsheng Heavy Industries kvartaliaruanne
Laevandussektoris valitsev ülepakkumine tuleneb buumi ajal tehtud suurtest investeeringutest, laevade pikkadest tootmistsüklitest ning nende võrdlemisi kõrgest elueast. Ülepakkumise tagajärjel langes globaalne nõudlus uute laevade järele möödunud aastal viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Olukorra süngust aitab hästi illustreerida ka Baltic Dry Index, mille eesmärgiks on mõõta toorainete veokulusid ning mis, olles küll nüüdseks veidi taastunud, käis eelmise aasta veebruaris ära 25 aasta madalaimal tasemel.
Graafik: Baltic Dry Index
Allikas: Bloomberg
Üks paljudest Hiina laevatootjatest, mis säärase halveneva olukorra all kannatab, on Rongsheng Heavy Industries. Tegu on Hiina suurima erasektoris tegutseva laevatootjaga, mis tööstuse hiilgeajal pakkus tööd kokku enam kui 38 000 inimesele ja teenis 1,8 miljardi jüaani (ca 230 miljonit eurot) suurust aastapõhist puhaskasumit.
Möödunud nädalal kukkus ettevõtte aktsia aga ajaloo madalaimale tasemele, kui teatati 8000 inimese lahti laskmisest ning millele lisaks pöörduti valitsuse poole abipalvega laenu saamiseks, et kapitali puudujäägiga toime tulla.
Graafik: Rongsheng Heavy Industries aktsiahind
Allikas: Bloomberg
Ohumärke võis välja lugeda juba mõni aeg tagasi avaldatud 2012. aasta raportist, mille kohaselt teenis ettevõte pärast kolme järjestikust kasumlikku aastat 572,6 miljonit jüaani (ca 73 miljonit eurot) kahjumit ja seda hoolimata valitsuse 1,27 miljardi jüaani (161 miljoni euro) suurusest dotatsioonist.
Kokku tarnis ettevõte eelmisel aastal uusi laevu rekordilise 3,9 miljoni tonni (dedveit) mahutavusega, kuid uusi laevatellimusi lisandus $5 miljardilisse tellimusraamatusse vaid $56 miljoni väärtuses. Ettevõtte enda sihtmärgiks oli saada $1,8 miljardi väärtuses uusi tellimusi.
Käesoleva aasta esimeses pooles lisandus bilanssi tellimus kahele puurimisseadmele väärtusega $360 miljonit. Võrdluseks niipalju, et samal perioodil sai konkurentfirma Yangzijiang Shipbuilding uusi tellimusi $1 miljardi väärtuses. Sellegipoolest on Rongshengi tellimusraamat Hiinas 11,9% suuruse turuosaga väärtuselt suurim ning globaalsel tasandil hoitakse kolmandat kohta (5,0% suurune turuosa).
Graafik: Ettevõtte finantsid
Allikas: Ettevõtte kodulehekülg
Riiklikku rahasüsti palus ettevõte selleks, et tarnijatele ning töötajatele maksta. Nimelt on paljud buumi ajal tellimuse sisse andnutest maksetega hilinemas või end maksejõuetuks kuulutanud, mistõttu on ettevõte pidanud võlakoorma kasvatama 25 miljardi jüaanini, millest 15 miljardit on firma sunnitud laenuandjatele tagastama juba sel aastal. Raha ja raha ekvivalente on ettevõtte bilansis aga vaid 2,1 miljardi jüaani väärtuses. Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et Hiina pangad ja finantsettevõtted on hakanud laevatootjatel rahakraane kinni keerama ning see on muutnud edasise laenuvõtmise liigkalliks kui mitte võimatuks.
Leevendust ettevõtte finantsmuredele otsitakse nii valitsuselt kui ka aktsionäridelt ning rahavoogude kiirendamise nimel on hakatud klientidega suhteid parandama. Ajutist lahendust pakkus ettevõtte suuraktsionär ja Rongsheng Industries endine president Zhang Zhirong, kes ettevõttele möödunud kolmapäeval omast taskust 200 miljoni jüaani suuruse intressivaba laenu andis.
Analüütikute sõnul tulenevad ettevõtte kasinad tulemused liigsest sõltuvusest puistlastilaevade tootmisest, mis firma tellimusraamatust 58% suuruse osa moodustavad. Kuid ka suuremas plaanis ollakse liiga sõltuvad vaid laevatootmisest. Üha enam laevatootjaid, sealhulgas ka Rongsheng Industries, otsib rahateenimisvõimalusi mujalt tegevusaladelt, millest populaarseimaks on kujunenud avamere naftapuurimisseadmed, ent Rongshengi ärist moodustavad need veel marginaalse osa.
Ettevõtte presidendi sekretäri Lei Dongi sõnul tulenevadki koondamised mitte firmat vaevavatest finantsmuredest, vaid firma sees käimasolevast restruktureerimisest, eesmärgiga muuta ettevõte konkurentsivõimelisemaks spetsialiseeritud laevade ning naftapuurimisseadmete seas.
Graafik: Ettevõtte käibe jaotus
Allikas: Ettevõtte kvartaliaruanne
Nagu ennist mainitud, vaevleb sarnaste murede küüsis veel hulgaliselt teisigi Hiina laevatootjaid. Sellest tulenevalt oodatakse sektori konsolideerumist tugevamate ettevõtete ümber, kui valitsuse viieaastase majandusprognoosi kohaselt pankrotistub 2015. aasta lõpuks ca kolmandik riigi 1600st laevatootjast, mille tagajärjel kasvab kümne suurima laevatootja (sealhulgas ka Rongsheng Industries) ühine turuosa Hiinas 2010. aasta 50% pealt 70% peale.
Neil, kes kümne suurima hulka ei mahu, ootavad ees rasked ajad. Üsna tõenäoliselt peavad paljud väiksemad laevatootjad pankrotistumise vältimiseks ümber muutuma lammutuskodadeks – Hiina on nimelt üks maailma suurimaid laeva ringlussevõtjaid ja ümbertöötlejaid ning see tööstusharu võib aidata kahjumlikel laevatootjatel elus püsida, kuid arvestada tuleb sellega, et kasumimarginaalid on selles sektoris palju madalamad.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
