Koos USA teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) avaldamisega möödunud kolmapäeval muutus ka arvutamispõhimõtete metoodika. Tavaliselt vaadatakse mõõtmisprotsess üle iga viie aasta tagant ning parandatakse andmeid tagasiulatuvalt kuni aastani 1929, aga seekordne uuendus toob kaasa rohkem fundamentaalsemaid muudatusi, võimaldades näidata kogutoodangut mõneti suuremana.
Olulisem muudatus oli teadus- ja arendustöö arvestamine kulu asemel investeeringuna. See tähendab, et investeeringutena hakatakse käsitlema näiteks uute ravimite väljatöötamist ning filmide ja muusikapalade loomist. USA Majandusanalüüsi Büroo sõnul omavad mittemateriaalsed intellektuaalsed varad samasuguseid tunnuseid nagu masinad tehases – omandus on tuvastatav, varad kauakestvad ning neid on võimalik eluea jooksul korduvalt müüa, litsentseerida jne.Pealegi loetakse alates aastast 1999 investeeringuna SKT koosseisu mõneti sarnaseid R&D kulutusi nagu tarkvaraarendus ja pinnaseuuringud.
Peter Schiffi (EuroPacific Capitali CEO) sõnul on probleemiks R&D kulutuste puhul asjaolu, et suurt rolli mängivad teadustöös palgad, mis on niigi juba SKTs avaldatud. Võib väita, et arendustöö on oluline investeeringu seisukohalt, kuna võimaldab firmal tulevikus teenida, samas iga eduka ja hästi müüva ravimi kohta on mitmeid arendusprojekte, mis ei saa FDA heakskiitu ega jõua kunagi turule, olles selgeks kuluks ettevõttele. Sama võib juhtuda ka põhivara puhul, aga üldiselt annab R&D nüansirikkus ja teatud mittemateriaalsus põhjust eeldada, et raisku saab minna rohkem, kui reaalsete masinate ja seadete ostul. Financial Timesi kohaselt kasvab kogutoodang just eriti osariikides, kus tehakse palju sõjatööstuse arendustöid. Näiteks New Mexico ja Marylandi osariikidele oodatakse vastavalt 10 ja 6 protsendilist SKT kasvu ja seda puhtalt kulutuste ümberdefineerimisel investeeringuteks.
Sarnane lugu on ka filmide, raamatute ja muusikaga. Kirjutades nii-öelda sahtlisse või luues midagi, mida keegi osta ei taha, kas ma olen ikkagi tegelenud investeerimisega? Bloombergi artiklis kasutatakse näitena USA teleseriaali „Seinfeld“ illustreerimaks uusi arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt jäetakse investeeringu realt välja tõsielu teleseriaalid nagu Jersey Shore. Citigroupi analüütiku Peter D’Antonio sõnul ei hakka keegi tootma nende kordusi ning sellised programmid tarbitakse ära tervenisti mingi perioodi jooksul. Kas SKT arvestus on koht, kus hakata vaidlema artistliku panuse üle ja prognoosida, mida inimesed tahavad või mitte tulevikus vaadata?
Teiseks muutus pensioniskeemides senine kassapõhine arvestamine tekkepõhiseks. Piltlikult läheb SKTsse nüüd tööandjate lubadus maksta tulevikus, mitte tegelikud rahakanded. Muutus võimaldab pensioni tegelike maksete näitamisel anda hoopis katteta lubadusi, mis võib viia olukorrani, et pensioniea kätte jõudes puudub vajalik raha kunagi lubatud väljamakseteks. Antud stsenaarium ei kõla ka hiljuti aset leidnud Detroidi maksejõuetuse taustal väga ebareaalsena. Siit avaldub ka üks valitsuste motiive näidata läbi metoodika muutmise SKT numbrit võimalikult suurena, seda kasvõi paremaks võla teenindamiseks.
Kolmandaks hakati investeeringuks lugema kulusid, mis seonduvad kinnisvara ja maa tehingutega, näiteks maakleri- ja advokaaditasud ning maksud osariigi ja föderaalvalitsusele. Majandusanalüüsi Büroo põhjendab, et selliste tasude puhul on tegemist kuluga saamaks majanduslikku kasu omandatavast objektist kogu selle eluea vältel. Arusaamatuks jääb see, kuidas advokaadi ja maaklertasude puhul on tegemist investeeringuga ja maaklertasu tõustes investeeriksime justkui rohkem. Lisaks veel muutusid investeeringuks maksed tarbijauuringute ja inseneriteenuste eest.
Kõige selle tulemusena suurenes näiteks USA 2007. aasta SKT ligikaudu 3% ehk umbes 400 miljardi USD võrra, millest pool tuleb muutustest finantskontol ja ülejäänud valitsuse kulutuste ning indiviidide säästmise ridadel. Nagu tõdesid J.P Morgani majandusanalüütikud, ei elimineeri muudatused fakti USA majanduse langusest ega aeglasest taastumisest. Uus meetod peegeldab United Nations’ System of National Accounts 2008 suuniseid majanduse arvepidamises, samuti oodatakse järgneval aastal Euroopat rakendama samasid põhimõtteid. Püüe paremini klassifitseerida tänapäeva infoajastul intellektuaalseid varasid SKT kontodel on mõistetav, aga ikkagi jäävad õhku küsimused seoses uute arvestuspõhimõtetega. USA Majandusanalüüsi Büroo sõnul on nendele muudatusele tasakaaluks ka teatud kontodel mahaarvamised, aga nagu eelpool mainitud, on netos ikkagi tegemist SKT 3% suurenemisega.
Uue arvestamise viisiga on USA oma kogutoodangusse juurde tekitanud põhimõtteliselt Belgia suuruse majandustoodangu. Kas ja kuidas kavatsevad rakendada samu suuniseid Euroopa riigid, ei ole hetkel veel teada, aga seniks tasuks suhtuda USA SKTsse teatud kõhklusega.
Tweet
