Shutterstock
Meid ümbritseva tehnoloogia võimsuse eksponentsiaalne areng on endaga kaasa toonud hulgaliselt nähtusi, mida tunneme selliste nimede all nagu arvutiseerimine, automatiseerimine, tehisintelligents ja innovatsioon. Need (ja paljud teised) nähtused on aastate jooksul inimkonna heaolu ning elustiili tundmatuseni muutnud. Lisaks on kirjeldatud areng paranenud tootlikkuse, uute turuvõimaluste ja teadmiste loomise näol andnud hoogu juurde ka globaalsele majandusarengule. Ent vaatamata kõigele positiivsele, mida tehnoloogia areng meile pakub, kogeb suur hulk inimesi enda nahal ka tehnoloogia tumedamat külge - sellega kaasnevat tööpuudust.
Tehnoloogiline tööpuudus ehk inimtööjõu asendamine masinate, arvutite ja robotitega, on juba pikka aega kestnud nähtus ning selle ohtude eest hoiatas ka tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes juba 1930. aastal avaldatud dokumendis. Keynes väitis oma kirjateoses, et masintööjõu kasutamise abil saavutatav tööjõu efektiivsus toimub palju kiiremini kui kasutamata jäävale tööjõule uue rakenduse leidmine ehk teisisõnu toidab see töötust.
Moodsama aja majandusteadlased lükkasid aga Keynesi argumendid ümber ning uskusid, et automatiseerimise ja masintööjõu abil saavutatud tootlikkuse kasv tõstab ka inimeste elatustaset, mis tekitab nõudlust uute toodete ja teenuste järele ning see omakorda loob uusi töökohti. 20. sajandil toimunud industrialiseerimise kogemusel põhinedes oli neil ka õigus: näiteks Suurbritannia elanike reaalne sissetulek rohkem kui kolmekordistus vahemikus 1875 – 1975 ning masinate ja arvutite kasutuselevõtt ei ole kaotanud vajadust inimtööjõu järele, vaid on loonud piisavalt uusi töövõimalusi, et maakera kasvava populatsiooni vajadusi rahuldada. Niisiis on Keynesi visioon sellest, et kogu maailma elanikkond on 2030. aastaks jõukam, laias laastus saavutatud. Samas ei ole veel täitunud tema teine prognoos, mille kohaselt töötavad inimesed vaid 15 tundi nädalas.
Ent nüüd, kui arvutid on muutumas võimsamateks kui eales varem, kardavad majandusteadlased, et me oleme uue automatiseerimise ajastu künnisel ning et seekord ootab inimkonda ees teistsugune saatus. Esmalt tõdetakse asjaolu, et arenenud riikide töömaailm on stagneerumas. Näiteks Ühendriikides on tavatöötajate reaalpalk, milles võetakse arvesse tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, olnud peaaegu muutumatu juba viimased nelikümmend aastat. Ka Suurbritannias ja Saksamaal, kus tööhõive on uutesse kõrgustesse jõudmas, pole palgatasemed viimase kümne aasta jooksul suuri muutusi näidanud.
Hiljutised uuringud selgitavad seda asjaolu sellega, et automatiseerimise areng muudab kapitali asendamise (masin)tööjõuga üha atraktiivsemaks ning selle tulemusena on kapitalikaupade omanike sissetulekud globaalsest tervikust viimase kolmekümne aasta jooksul märgatavalt kasvanud ning tööjõu poolt teenitava sissetuleku osakaal on sellevõrra vähenenud.
Samal ajal näitavad nii mõnedki arenenud riigid juba pikaajalise töötuse signaale. Näiteks hiljuti langes USAs täiskasvanute tööjõus osalemise määr madalaimale tasemele alates 1978. aastast. Larry Summers, endine USA rahandusminister, võrdles hiljaaegu antud kõnes tööhõive trende 25 kuni 54 aastaste USAs elavate meesterahvaste seas. Tema andmetel otsis 1960. aastatel üks neist kahekümnest mehest tööd, kuid prognooside kohaselt võib see näitaja juba kümne aasta pärast olla üks seitsmest ning seda suuresti tehnoloogia arengu tõttu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tehnoloogia hävitab töökohti kiiremini kui suudab neid luua ning järgmiste aastakümnete jooksul asendavad masinad inimesi juba veelgi rohkematel tööpositsioonidel. Selle järelduseni jõudsid ka Oxfordi ülikooli teadlased, kes uurisid 704 erinevat elukutset ning prognoosivad nüüd, et järgneva 20 aasta jooksul kaotab ligi 47% USA tööjõust oma töö robotitele. Prognooside kohaselt kaovad esimesena madala kvalifikatsiooniga ja madalalt tasustatud töökohad mis on äärmiselt rutiinsed ning lihtsasti järeletehtavad, kuid peaaegu sama suures ohus on ka töökohad teenustesektoris. Juba praegu on kuulsust kogumas USA idufirma Momentum Machines poolt loodud robot, mis suudab ühe tunni jooksul toota 360 gurmeeburgerit ning aitab ettevõtte enda hinnangul keskmisel kiirtoidurestoranil iga-aastaseid tööjõukulusid $135 000 võrra vähendada.
See aga ei tähenda, et inimestele üldse töökohti alles ei jääks. „Ohututeks“ töökohtadeks peavad Oxfordi teadlased alasid, mis on seotud kõrge haridustaseme ja palgaga ning mis vajavad loovust ja sotsiaalset intelligentsust. Prognooside kohaselt automatiseeritakse kõige väiksema tõenäosusega sellised elukutsed nagu terapeut, koreograaf, hambaarst, psühholoog jne.
Graafik: Tõenäousus, et arvutiseerimine toob endaga antud valdkonnas kaasa tööpuudust (1=kindel)
Allikas: The Economist
Pikemas perspektiivis on Keynesi ja teiste majandusteadlaste nägemus sarnane: tehnoloogia areng toob paranenud tootlikkuse ja uute turuvõimaluste näol kasu tervele inimkonnale. Murekohaks peetakse aga ajavahemikku, mil inimkond ning majandus selle kõrgenenud tootlikkusega kohanema on sunnitud. Teisisõnu – tehnoloogia paneb peatselt proovile inimkonna võimed kohaneda uute tingimustega ja juhul kui see õnnestub, siis ei pruugigi tulevik nii sünge olla kui hetkel tunduda võib.
Graafik: Tõenäousus, et arvutiseerimine toob endaga antud valdkonnas kaasa tööpuudust (1=kindel)
Allikas: The Atlantic
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
