Vallo Lees: Sotsiaalvõrgustikud börsil – põnevad, kuid kallid - Arvamusplats - Uudised - LHV finantsportaal

Vallo Lees: Sotsiaalvõrgustikud börsil – põnevad, kuid kallid

Vallo Lees

30.01.2014 11:26

Shutterstock

Sotsiaalmeedia paelub lisaks aktiivsetele internetikasutajatele ka investoreid. Nimelt löövad turud sotsiaalmeediaettevõtete börsile tulekul kihama. Miks on need ettevõtted nii kallid ja miks neid riskantseteks peetakse?

Pole kahtlustki, et sotsiaalmeedia on inimeste elus võtmas üha kesksemat rolli. Tehnoloogia areng eesotsas nutitelefonide ja mobiilse interneti levikuga võimaldab olla tuttavatega pidevas kontaktis, jagada infot piltide, videode ja postituste näol. See on erinevate uuringute kohaselt isegi muutumas populaarsemaks ajaviiteks kui televiisori vaatamine.

Sotsiaalvõrgustike kümnetesse või isegi sadadesse miljonitesse ulatuv kasutajaskond äratab huvi ettevõtetes, kes soovivad osta reklaampinda, et teostada sihtturundust ning see omakorda investorites, kes näevad seega potentsiaali sotsiaalvõrgustike võimes raha teenida. Seega võib sotsiaalvõrgustike ärimudeliks pidada reklaami müümist, mis tegelikkuses pole osutunud sugugi kergeks, sest erinevad keskkonnad ei soovi oma kasutajatest ilma jääda neid reklaamiga üle ujutades. Reklaamide juurutamine on toimunud samm-sammult ning näib, et mitmed ettevõtted on leidnud selleks õige lahenduse, integreerides kommertssõnumid sujuvalt oma keskkonna loomulikuks osaks.

Iga inimese tegevus sotsiaalvõrgustikus annab infot tema eelistuste ja huvide kohta. Sotsiaalmeedia ettevõtted saavad seda ära kasutada, pakkudes õigetele inimestele õigeid reklaame. Reklaami ostvate ettevõtete jaoks tähendab see, et nende dollarid lähevad maksimaalselt asja ette ehk reklaam jõuab inimesteni, kes reaalselt võivad ettevõtte toodetest või teenustest huvitatud olla. Kuna Google’i edulugu reklaamidega on investoritele teada, siis pole ka ime, et suuremates sotsiaalvõrgustikes head potentsiaali nähakse ning need seetõttu teravama tähelepanu alla on sattunud.

Suur nelik börsil

USA sotsiaalmeedia ettevõtete suur nelik on nüüdseks börsil noteeritud. Nende hulka kuuluvad Google (kelle opereerida lisaks otsingumootorile on Google+ ja YouTube), Facebook, LinkedIn ja Twitter. Kuigi Google opereerib ühte suurimat sotsiaalmeedia portaali YouTube’i näol ja on börsil juba „vana olija“, jätame ettevõtte praegu vaatluse alt välja, sest Google’i põhitegevuseks on siiski otsingumootoriga seonduv.

Esimesena pani sotsiaalvõrgustikele märgi maha LinkedIn, mis noteeris oma aktsiad New Yorgi börsil 2011. aastal. LinkedIn’i puhul pole tegu nii-öelda traditsioonilise sotsiaalmeedia keskkonnaga, kus inimesed saavad postitada sõnumeid ja pilte oma päevastest tegemistest. LinkedIn on pigem sotsiaalvõrgustik tööinimestele ja ettevõtetele, mille vahendusel on võimalik luua tööalaseid suhteid/tutvusi, otsida tööd, leida sobivaid kandidaate ja partnereid jne. Eespool mainitud seltskonnast on LinkedIn ainus, kelle müügituludest reklaam enamikku ei moodusta. Suurem osa ettevõtte tuludest pärineb hoopis LinkedIn värbamisteenusest, mis lubab kasutajatel võrreldes tasuta kontoga minna LinkedIn’i andmebaasis rohkem sügavuti ning korraldada värbamiskampaaniaid. Reklaamiga võrdses osakaalus genereerib ettevõte müügitulusid veel tasuliste kontode pealt, mis samuti võimaldavad kasutajatele lisafunktsioone. Kolmanda kvartali seisuga oli LinkeIn’i kontosid 259 miljonit tükki.

Facebook tuli pauguga

2012. aastal sai teoks maailma suurima sotsiaalvõrgustiku, Facebooki börsiletulek. 1,19 miljardilise kasutajaskonnaga ettevõte tekitas investorite seas elevust juba 2010. aasta algusest, kui Facebooki aktsiate väärtus hakkas SecondMarket aktsiaturul, kuhu oli ligipääs vaid institutsioonidel, jõudsalt kasvama. Kuigi tookord ettevõtte aktsia hind paari aastaga ligikaudu neljakordistus, siis kolm kuud pärast börsile tulekut võis leida aktsia hinna poole madalamal võrreldes aktsiate esmase avaliku emissiooni märkimishinnaga. Nüüdseks on Facebooki aktsia aga taastunud ning kauplemas IPO hinnast kõrgemal. Ettevõtte müügitulude allikaks on reklaamimüük ning teenustasud kolmandate osapoolte rakenduste pealt.

Viimasena tegi oma börsidebüüdi möödunud aasta novembris Twitter. Ettevõtte maksimaalselt 140 tähemärgist koosnevad lühisõnumid on muutunud populaarseks kogu maailmas, mida toetab 230 miljoniline kasutajate arv, kellest 100 miljonit kasutavad Twitterit igapäevaselt. Ka Twitteri müügitulud on pärit peamiselt reklaami müügist ning väiksemal määral ka andmekasutuslitsentside väljastamisest.

Tootlus rõõmustab investoreid

Antud ettevõtted on investoritele pakkunud väga korraliku tootlust. Näiteks LinkedIn’i aktsia hind on märkimishinnaga võrreldes ca 4,5 kordistunud, Facebooki aktsia, mis ilmselt varastele sisenejatele esimestel kuudel valmistas meelehärmi, on nüüdseks võrreldes IPO hinnaga toonud 44% tootlust ning Twitteri aktsia on kerkinud 2,5 korda.

Hoolimata mahlastest tootlustest, pole investeerimine nendesse sotsiaalmeedia aktsiatesse kuigi kergekäeline tegevus. Olukorra muudab keerukaks suure potentsiaaliga ettevõtetega kaasas käiv kõrge valuatsioon. Kuigi Facebook ja LinkedIn teenivad kasumit, on see siiski võrreldes nende turuväärtusega väike. Seetõttu on Facebooki aktsia hinna ja kasumi (P/E) suhe üle 100 ja LinkedIn’i P/E suhe ligi 700, meenutades paljudele tehnoloogiamulli-aegseid kordajaid. Twitter pole veel kasumisse jõudnud. Kuivõrd ettevõtted on veel noored, siis võime vaadata ka ettevõtte turuväärtuse suhet müügituludesse (P/S). LinkedIn’il on see näitaja 15,3, Facebookil 15,4 ning Twitteril 68,8. Kuigi Facebooki ja LinkedIn’i näitajad jäävad madalamale keskmise ettevõtte P/S suhtele tehnoloogiamulli ajal, on need siiski päris kõrgel tasemel.

Tänapäeval börsil olevad sotsiaalvõrgustikud erinevad tehnoloogiamulli-aegsetest ettevõtetest selle poolest, et enne aktsiaturgudele tulemist olid kõigil juba suured kasutajaskonnad ning esialgne finantseering saadi börsi asemel riskikapitalistidelt. Fakt, et antud ettevõtted on ennast populaarsete keskkondadena tõestanud lisabki neile potentsiaali ja atraktiivsust. Kahjuks aga leidub antud ettevõtetel sarnasus 2000-ndate aasta mulliga valuatsiooni mõttes, mis teeb neist kõrge riskiga investeeringud, kus ettevõtetel eksimisruumi kuigi palju pole.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon