Investeerimiskonto kasutamine võimaldab finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata. Maksudeklaratsiooni täitmine ei pruugi uue süsteemi järgi olla aga kõige lihtsam ning soovitame eelnevalt süsteemi eripäradega põhjalikult tutvuda.
2014. aastal ei ole süsteemis uuendusi toimunud, samas on vaja eelmistel aastatel selgeks saanud jutt siiski korra üle vaadata. Investeerimiskonto süsteem on saanud kolme aastaseks ning eelmisel aastal lihtsustus raporti edastamine - LHV Pank võimaldab ka sellel aastal andmeid elektrooniliselt maksuametile edastada. Kindlasti ei tasu seda jätta aga viimasele päevale, sest andmed edastatakse järgmiseks päevaks ning seega on viimane võimalus andmeid automaatselt esitada 30. märts. Paranduste korral saab aruande uuesti edastada ning varasem aruanne asendatakse uue, täiendatud aruandega. Aruande esimest rida (Eelmise aasta jääk) ei edastada ning selles olevat sissemakse lahtrit saab kasutada lõpliku maksusumma välja arvutamiseks. Hetkel saab juba maksuametis tutvuda eeltäidetud deklaratsiooniga ning tuludeklaratsioone saab esitada alates 15. veebruarist.
Esimest korda korraldame sellel aastal ka investeerimiskonto süsteemi tutvustava seminari, kuid kindlasti tasub ka seminarile tulles järgnev tekst läbi lugeda. Seminar toimub LHV Tallinna pangakontoris 18. veebruaril kell 17.30, registreerida saab sellele siin.
Investeerimiskonto aruannet ei tohiks kindlasti ilma sellesse süvenemata edastada, kuna mitmes kohas on investoril valikukoht, millist aruandes toodud rida kajastada sisse- või väljamaksena.
Kuna kordamine on tarkuse ema, siis tasub üle vaadata eelmisel aastal kirjutatud jutt investeerimiskonto süsteemist.
"Vana süsteem" või investeerimiskonto?
Maksude deklareerimisel on üheks oluliseks aspektiks ajakulu mis sellega kaasneb. Enne ühe või teise süsteemi kasuks otsustamist soovitame need süsteemid endale põhjalikult selgeks teha. Alates 1. jaanuarist 2011 tekkis eraisikutest investoritel võimalus investeerimiskonto süsteemi kaudu investeerides saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Kõrvuti kehtivad kaks investeerimistulu maksustamise süsteemi: senikehtinud nn „tavaline süsteem” ja uus investeerimiskonto süsteem. See tähendab, et investeerimiskonto kasutamine ei ole kohustuslik.
Investeerimiskonto võiks sobida pikaajalisele investorile, kes teeb tehinguid eelkõige eurodes börsil noteeritud väärtpaberitega ning ei kasuta võimendust. Senikehtinud süsteem sobib aga just keerukamate instrumentide, eri valuutades ning võimenduse kasutajatele, kuid ei sobi väga aktiivsele ning kasumlikule kauplejale. Sellisel juhul võiks kaaluda juba ettevõtte loomist, mille alt kaubelda, see tähendaks aga regulaarsete aruannete avaldamise kohustust.
Mis on investeerimiskonto?
Investeerimiskonto on tavaline arvelduskonto, mille kasutamisest investeerimiskontona tuleb kasutajal eraldi teavitada Maksu- ja Tolliametit (EMTA) tuludeklaratsiooni kaudu. Investeerimiskonto võib igal hetkel sulgeda, kuid sellega võib saabuda maksukohustus. Investeerimiskontosid võib investoril olla mitu, selleks võib LHV puhul olla nii LHV konto, Trader konto, Kasvukonto ja ka Portfellihalduse konto. Investeerimiskonto tuleb deklareerida 2014. aastal kui täidetakse eelmise aasta maksudeklaratsioon. Oluline on meeles pidada, et investeerimiskontolt ei toimuks igapäevaseid arveldusi, see teeb deklareerimise väga keeruliseks.
Mis on finantsvara?
Finantsvara on avalikult pakutav väärtpaber. Siia alla käivad nii väärtpaberiturul või alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid (aktsiad, optsioonid, futuurid), avalikult pakutav investeerimisfondi osakud, tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on börsil noteeritud väärtpaber, lühiajaline võlaväärtpaber. Finantsvara on täpselt seadusega määratletud ning selle kirjutab kõige paremini lahti rahandusministeeriumi poolt koostatud investeerimiskonto juhend. Tehingud finantsvaraga on investeerimiskonto süsteemis maksuneutraalsed ning seetõttu neid deklareerima ei pea.
Finantsvaraks ei ole II ja III pensionisamba osakud, „noteerimata“ aktsiad ja võlakirjad, osaühingu osad ja samaliigilised väärtpaberid, kinnisvara, hoiused.
Mis on sissemakse? Mis on väljamakse?
Esmalt tuleks üle vaadata, mida saab deklareerida investeerimiskonto sissemaksetena ja mida tuleks deklareerida väljamaksetena.
Sissemakseks on kontol olev algsaldo ning igasugune kontole makstud või laekunud raha. Lisaks on sissemakseks juba maksustatud või maksuvaba tulu.
Väljamakse on igasugune investeerimiskontolt tehtud kanne, erandiks on siis finantsvara soetamiseks tehtud kanne ning teisele investeerimiskontole tehtud kanne. Lisaks ei ole väljamakse ka finantsvara soetamise ja võõrandamise kulu.
Esimese kandena tuleks deklareerida konto rahajääk, mis on investeerimiskontona arvele võetud Järgmiste kannetena tuleks deklareerida kõik kontole toimunud sissemaksed, millega ei soetatud finantsvara – näiteks palga laekumine, kanded teistelt kontodelt jne.
Sissemakseks loetakse ka valuuta konverteerimist muul põhjusel kui finantsvara ostmiseks. Sellisel juhul deklareeritakse müüdud valuuta investeerimiskonto väljamaksena ning ostetud valuuta sissemaksena. Seetõttu on LHV investeerimiskonto aruandes võimalus kaasata deklaratsiooni ka kõik valuutavahetuse tehingud.
Sissemakse ei ole nõudmiseni hoiuse (arvelduskonto) intressimakse, kuna see ei ole tulumaksuga maksustatud. See on kui tulu finantsvaralt, mis maksustatakse investeerimiskonto väljamaksete hulgas, kui väljamaksed ületavad sissemakseid.
Tähtajalise hoiusega on aga lood kahetised, ühelt poolt võib hoiuse tegemist kohe alguses käsitleda väljamaksena ning hiljem saab siis lõppenud hoiusest laekunud raha ning intressimakset käsitleda sissemaksena investeerimiskontole. Mõnel juhul on aga kasulik jätta sisse ja väljamakse deklareerimata (näiteks kui hoiuse summa ületab varasemat sissemakset), sellisel juhul intressimakset sissemaksena enam deklareerida ei saa ning situatsioon sarnaneb nõudmiseni hoiuse käsitlemisele. Vaikimisi on hoiused LHV investeerimiskonto aruandes arvestatud sisse ja väljamaksetena, kuid soovi korral saab need sealt eemaldada.
Lisaks ei ole sissemakse finantsvaralt saadud maksustamata tulu ja raha, mis kanti investeerimiskontole isiku teiselt investeerimiskontolt. See on ka põhjus, miks ükski pank ei saa kliendile esitada fikseeritud investeerimiskonto maksuraportit – kliendil võib olla mitu investeerimiskontot ning pangal puuduvad andmed, kas mõni laekumine või väljamakse on tehtud kliendi investeerimiskontole või mitte.
Lisaks tuleb arvestada, et tulumaksuga maksustatud finantsvaralt saadud tulu läheb kirja sissemaksena (näiteks dividendid aktsiatelt).
Keeruliseks läheb olukord kui tuleb otsustada, kas ostu ja müügiga kaasnev otseselt tõendatud kulu tuleks käsitleda investeerimiskonto sissemaksena või mitte. Sissemaksena saab seda teha vaid siis, kui seda kulu ei ole tehtud sissemakse arvelt. LHV investeerimiskonto aruandes on võimalus teenustasud arvestada sissemaksetena, kuid siin lasub igal kliendil kohustus kontrollida, kas see on igal konkreetsel korral õigustatud.
Investeerimiskontol võib tehinguid teha mis tahes valuutaga, kuid valuutade konverteerimine muuks eesmärgiks kui finantsvara soetamine tähendab maksudeklaratsioonis ühe valuuta investeerimiskontolt väljakandmist ning teise sissekandmist.
Võimenduse kasutamisel tuleb iga laenuvõtmist ning tagasimaksmist eraldi kajastada ning see tähendab igakordset deklareerimist kui laenusumma suureneb või väheneb. LHV investeerimiskonto aruandes sellised tehingud kajastatud ei ole ning need tuleb investoril eraldi välja arvutada. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata sellele, et investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada niisuguste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega. Kui selle vastu eksitakse, siis ei saa finantsvaralt saadavalt tulult maksukohustust edasi lükata.
Näide:
Kliendi investeerimiskontol on 5000 EUR, klient ostab 10 000 euro eest finantsvara. Selleks laenab ta LHV-lt 5000 eurot ning seejärel ostab finantsvara. Maksudeklaratsioonis tuleb märkida järgmine kanne: raha sisse 5000 eurot (LHV poolt antud laen). Väärtpaberite müügil või laenu tagasimaksmisel tuleb need deklareerida investeerimiskonto väljamaksetena.
Millele veel tähelepanu pöörata?
Sellel aastal ei saa enam investeerimiskonto sissemaksena deklareerida eelnevatel perioodidel saadud kahju väärtpaberite võõrandamisest. Lisaks ei saa väärtpabereid enam sissemaksena deklareerida. Erandiks on pärandi või kinke teel saadud väärtpaberid, sellisel juhul tuleb deklareerida soetusmaksumus investeerimiskonto sissemaksena. Arvestada tuleb, et soetamismaksumuse all peetakse silmas soetamismaksumust pärandi või kinke saaja jaoks, mis on enamasti null.
Investeerimiskonto kohta saab informatsiooni Maksu ja tolliameti veebilehelt http://www.emta.ee/index.php?id=29020, soovitame lugeda Rahandusministeeriumi investeerimiskonto juhendit (pdf) või esitada oma küsimus Maksu- ja Tolliameti foorumisse aadressil http://foorum.emta.ee/. Lõplikke hinnanguid investeerimiskonto tehingute ja finantsvara osas on õigustatud andma üksnes Maksu- ja Tolliamet. LHV Pank ei vastuta ühelgi juhul Maksu- ja Tolliameti hinnangute või nende muutumise eest, ega ka juhul, kui Maksu- ja Tolliameti vastavad hinnangud erinevad LHV Panga omadest.
Tweet
