Eestlaste II samba pensionisäästud on alates 2002. aasta keskpaigast, mil loodi II pensionisamba süsteem, kasvanud progressiivsetes fondides keskmiselt 4,5% aastas. Progressiivsetes fondides on lubatud kuni 50%line aktsiate osakaal ning need on Eestis kõige populaarsemad pensionifondid. Nimetatud 4,5% on siis kaalutud keskmine aastane tootlus, mida mõõdab EPI50 indeks – sellest numbrist on nii kõrgema kui madalama tootlusega fonde.
Kuna Eesti keskmine inflatsioonitempo on samal perioodil olnud ca 3,5% aastas, saab väita, et kogutud raha on ostujõudu säilitanud ja isegi kasvatanud. Aga kui palju siis keskmiselt inimestel II sambasse kogutud on, kes on alates süsteemi loomisest II sambasse makseid teinud?
Võtame arvutuste aluseks pidevalt Eesti keskmist palka teeniva inimese, kes alustas II pensionisambasse sissemaksete tegemist koheselt süsteemi tekkides ehk 2002. aasta keskpaigas. Iga kuu panustas inimene oma palgast 2%, millele riik lisas 4% ning mida siis omakorda kasvatas või kahandas pensionifondide tootlus. Kui 2010. aastal, mil riik ajutiselt maksed II sambasse peatas, otsustas inimene samuti oma maksed peatada (enne 2010. aastat maksed 2%+4%, 2010. aastal 0%+0%, 2011. aastal 1%+2%, 2012. aastast edasi 2%+4%), oleks kogutud summa pilt selline:
Kui 2010. aastal, mil riik ajutiselt maksed II sambasse peatas, otsustas inimene oma makseid iseseivalt jätkata (enne 2010. aastat maksed 2%+4%, 2010. aastal 2%+0%, 2011. aastal 2%+2%, 2012- 2013. aastatel 2%+4%, 2014-2017. aastatel 2%+6%, 2018. aastast edasi 2%+4%), oleks kogutud summa pilt tänaseks selline:
Seega sõltuvalt 2010. a sissemaksete jätkamise avalduse tegemata jätmisest või tegemisest on keskmist palka teeninud ja EPI50 indeksi tootlust saanud II samba pensionifondi kliendil tänaseks kokku osakuid väärtuses ligikaudu €8130 või €9030 eest. Esimesel juhul on fondi ise sisse makstud €2180, millele riik on lisanud €4350 ja fondide tootlus omakorda €1600. Teisel juhul on inimene fondi ise sisse maksnud €2480, riik on lisanud €4860 ja fondide tootlus andnud täiendavad €1700. Kui makseid pole igakuiselt kõik 12 aastat tehtud, inimene on teeninud keskmisest madalamat töötasu või valitud fondi tootlus on olnud EPI50 indeksi omast väiksem, on kogutud summa loomulikult väiksem.
Tootlus ON oluline
Kui eeldada, et meie näites kasutatud pidevalt keskmist palka teeniv inimene oli 2002. aastal 25. aastane ja töötab kuni 65. aastaseks saamiseni (aastani 2042), siis milliseks kujuneb tema II samba pensionifondi koguväärtus pensionile mineku ajaks? Lihtsuse mõttes eeldame, et 2010. aastal tehti maksete jätkamise avaldus ning keskmine brutopalk tõuseb nt 4% aastas (võrdluseks - viimase 10 aasta keskmine tõus on olnud 7,4% aastas ja viimase 5 aasta tõus 5,6% aastas). Tootluse poolest näitame arvutusi nii EPI50 indeksi poolt ajalooliselt keskmiselt näidatud 4,5% numbriga ning võrdluseks ka pessimistlikuma 3% tootluse ja optimistlikuma 6% tootluse numbritega.
Raha kogunemine pensionifondi 3% tootluse juures:
Raha kogunemine pensionifondi 4,5% tootluse juures:
Raha kogunemine pensionifondi 6% tootluse juures:
Nagu näha, siis tootlus tõepoolest on oluline. Eelpool kirjeldatud jätkuvalt pidevalt keskmist palka teeniva inimese kontole koguneks pensionile minemise hetkeks 3% tootluse juures €75 750, 4,5% tootluse juures €97 550 ja 6% tootluse juures €127 150. Vahed on suured ning pensionile minnes avaldub see igakuises kättesaadavas pensioni numbris.
Seda, kuidas on LHV progressiivsel pensionifondil viimasel 10 aastal võrreldes konkurentidega läinud, saab vaadata sellest viimase aastakümne sündmusi kokkuvõtvast videost.
3%+6% alaliseks lahenduseks
Aga kas ka hea tootluse korral piisab tänasest II pensionisamba 2%+4% maksete süsteemist, et head ja turvalist pensionipõlve nautida? Vastus sellele küsimusele sõltub kindlasti ootustest pensionile minnes, kuid pigem vastaks sellele küsimusele eitavalt. Eelpool tehtud arvutuslikes näidetes kogutud €75 750 annab pensionikalkulaatori arvutuste põhjal kindlustusseltsiga pensioni väljamakseteks lepingu sõlmides elu lõpuni igakuisteks väljamakseteks kuni €359 kuus, €97 550 summa puhul kuni €462 kuus ja €127 150 summa juures kuni €602 kuus.
Kui eeldada, et näeme järgmisel kolmel aastakümnel Eestis inflatsiooni tempos 3% aastas, siis tänasesse ostujõudu arvestades oleks see sõltuvalt fondi tootlusest kas €162, €208 või €271. Seda ei ole just palju – vaid 20%-30% keskmise netopalga ostujõust. Ja see on peamine põhjus, miks senise 2%+4% pensioni kogumise süsteemi asemel tuleks suurendada pensioniks kogutavate summade suurust – aastatel 2014-2017 kehtiv ajutine 3%+6% maksete süsteem tuleb muuta alaliseks lahenduseks.
III sammas vajab rohkem tähelepanu
Väärilise pensioni nautimiseks peaks pensioniks koguma aga kindlasti rohkem, kui vaid II sammas ette näeb. Kogutud raha ei tohiks aga hoida niisama sularahas või pangakontol, sest inflatsiooni tõttu kaotab see pidevalt ajas ostujõudu. Piisavate teadmiste ja kogemuste olemasolu korral võib täiendavalt kogutud raha iseseisvalt väärtpaberitesse, kinnisvarasse, (metsa)maasse või muudesse ajas väärtust kasvatavatesse varadesse investeerida. Neile, kel iseseisvalt investeeringute haldamiseks teadmisi ja kogemusi vähem, sobib kõige paremini III pensionisammas. LHV III pensionisambaga saab lähemalt tutvuda värskelt uuenenud LHV Pensioniportaalis. Parim aeg sissemaksete tegemiseks III sambasse on kohe, st seda otsust ei tasu edasi lükata. Igakuiste maksete tegemiseks tasub teha püsikorraldus – nii on regulaarne kogumine pensioniks lihtsam, järjepidevam ja taskukohasem. Kui 10 aastat tagasi oli Eesti keskmine brutopalk €530 kuus, siis tänaseks on see jõudnud €1080 peale, kust igakuiselt on juba võimalik pisut pensioni kogumiseks regulaarselt kõrvale panna.
III samba plussiks on veel see, et kui maksed on väiksemad kui 15% aastapalgast (või €6000 aastas), makstakse selle pealt igal kevadel tuludeklaratsiooni esitamisel kogu tulumaks tagasi. Ehk nt €100 III samba pensionifondi sissemakse korral tagastatakse sellelt €20 enammakstud tulumaksu. Kui II pensionisambaga on liitunud Eestis 676 tuhat inimest, siis III sambasse teeb täna makseid 44 tuhat inimest.
Pension ei kogu ennast ise – oma tänaste otsustega II samba pensionifondi valikul ja III sambasse tehtavate sissemaksete suurusega määratakse ära, milline saab olema eesootav pensionipõlv.
Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige
Loe ka:
„Joel Kukemelk: Moody’s hoiatab – Balti rahvastik vananeb ja pensionisüsteem on haavatav“
„Joel Kukemelk: Kuidas pensionile jäädes hästi hakkama saada“
*II samba pensionifondide puhul on võimalik maksed suunata teise fondi ning juba ühte fondi kogutud osakud vahetada teise fondi osakute vastu kolm korda aastas – siin on tähtaegadeks 31.03, 31.07 ja 30.11.
*III samba pensionifondi puhul tasub tähtajana meeles pidada 31.12. Enne aasta lõppu tehtud investeeringutelt tagastab riik märtsis 20% tulumaksu.
Tweet
