Carl Icahn – suurfirmade taltsutaja

Shutterstock

Ameerika olla kõikide võimaluste maa. Õpetlik on lugeda nn naabobide algusaastate kohta, eriti nende kohta, kes murravad oma liigikaaslasi nagu kotkas broilereid. Icahn on kuulus (ja rikas) just seetõttu, et on saavutanud ettevõtete (vae­nulikus) ülevõtmises ning korralikult tööle panemises tõelise suurmeistri taseme. Aga ta on ühtlasi tuntud ka aktsionäride õiguste eest võitleja ja filantroobina ning viimasel ajal ka poliitikategijana.

Vanemate kirglikud aated

Alguse järgi poleks keegi osanud suurt edu ennustada. Carl sündis New Yorgis 1936. aastal, mil näiteks Inglismaal lasti vette Eesti riiklust kaitsma mõeldud allveelaevad Kalev ja Lembit ning Berliinis peeti olümpiamänge.

Carl sündis juudi päritolu peresse. Pe­reisa oli dogmaatiline ateist ja suurele la­vale käega löönud ooperilaulja, eelkõige aga asendusõpetaja. Ema oli samuti koo­liõpetaja. Carl lõpetas Princetoni ülikooli filosoofia eriala bakalaureusekraadiga ning astus New Yorgi meditsiiniülikooli, kuid täieliku huvipuuduse tõttu arstitea­duse vastu jättis ta selle pooleli.

Keskklassi päritolu noormees ei huvitu­nud kooliajal spordist ega spordiga seon­duvatest sotsiaalsetest ettevõtmistest. Poisi ema, kes oli andeka pianistina loo­bunud oma kontserdikarjäärist, istutas temasse põhimõtte, et miski pole kunagi piisavalt hea ning alati saab teha rohkem ja paremini.

Carli isa oli samuti väga põhimõttekin­del inimene – eriti kõiges, mis puutus maisesse rikkusse. „Rikkad ajasid ta rae­vu. See, et väike inimrühm elas luksuses, samal ajal kui kõrval elasid inimesed alandavas vaesuses, vääris tema meelest needmist, kirikuvande alla panemist,” kirjutab Stevens.

Siiski paistab, et ema põhimõtted jäid Carli arengus esikohale. Aga ka emal oli raske leppida, kui noormees veetis sihi­kindlalt oma ülikooliaja raamatukogus Sokratese, Platoni, Machiavelli, Nietzsche ja Schopenhaueri seltsis. Õpingute lõ­puks viimistles noormees oma seisuko­had väitekirjas „Tähenduse kogemusliku kriteeriumi selgitus”. Väitekirjas jõudis Carl järeldusele, et teadmise aluseks on vaatlused ja kogemused – see seisukoht on ilmselt hoidnudki tema pilgu kaootili­ses ärimaailmas selgena.

Rikka onu jälgedes

1961. aastal asuski Carl, vaatamata varasemale haridusteele, tööle hoopiski maailma tähtsaimal Müürivahe tänaval – USA finantsmaailma peatänaval Wall Streetil. Esimesed sammud tegi ta möirates tõusval aktsiate härjaturul. Tol ajal arvas iga noor maakler endast, et on geenius. Turg aga langes pauguga kokku. See õpetas Carlile kahte: esiteks seda, et turule lootes raha ei tee, sest suured söövad väikeste edulootused ja edaspidi ka nad endid, ja teiseks seda, et turul dikteerivaks jõuks tõusmiseks on vaja enamaid teadmisi, kui maakleritreenin­gul pakkuda, ning omandada tuleb asjatundlikkus neis turuniššides, millest enamik maaklerihorde on kaarega üle vaadanud.

Empirismi tudeerimine aitas Carlil mõista, et iga asja taga on strateegia. Nüüd jäi üle vaid see (edukas) strateegia üles leida või vajadusel leiutada, sest ma­jandusmaailma džunglis saavutab edu vaid see, kes selle maailma koodi dešif­reerib, ning vaja on kannatlikkust, aru­kust, otsustavust ja ka võimet erinevaid strateegiaid kokku miksida. Nagu tema edasine elu näitab, oli see õige retsept.

Igatahes tundis Carl end seitse aastat hiljem juba nii tegijana, et asutas oma väärtpaberifirma Icahn & Co, mis kes­kendus riskiinvesteeringutele ja optsioo­nidega kauplemisele. Kümme aastat akt­siaturu eluülikoolis olid andnud sellise kogemustepagasi, et härra Icahn asus keeruka, kuid teda edaspidi kuulsaks (ja rikkaks) teinud tegevuse ehk firmade ülevõtmise kallale.

Ta otsustas, et nišiturg, kus traditsioo­nilise maaklertegevuse ülikonkurents puudub, on tema stiihia. Optsioonid kui väga keerukas finantsinstrument andis Icahni talendile võimaluse õitseda ja olla parem kui kõik teised, kaasa arvatud ri­kas onu. Selleks tuli kõike teha senistest firmajuhtidest „paremini”. Tegelikkuses tähendas see aga tegevust, mis on vaenu­liku ülevõtmise üks vorme ehk corporate raiding (firmade rüüste).

Carl Icahn koostas tuluka ülevõtmiste­gevuse jaoks juhendi, mis mahtus paari lausesse – tuleb leida alahinnatud börsi­väärtusega ettevõte, osta selles kokku märkimisväärne aktsiapakk ning alluta­da firma endale järgnevalt: a) püüda veenda firma juhtkonda firmat likvidee­rima või müüma rüütlile valgel hobusel; b) asuda aktsionäride hääli üle ostma, et juhtkonda vahetada; c) teha ülevõtmis­pakkumine; d) ja/või müüa oma aktsiapositsioon (nüüd juba kõrgema hinnaga) firmale tagasi.

Kõik see põhines tollelsamal Princeto­nis auhinnatud väitekirjal, mis lahkas ko­gemusliku teadmise määravat rolli pari­mate meetodite valikul kulla väljasõelumiseks muust vähem väärtuslikust ainesest.

Praktika kui tõe kriteerium

Icahn on öelnud, et rünnaku algfaasis tuleb luua segane ja keerukas keskkond ehk „sogane vesi”. Firma juhid tuleb ajada ähmi ründaja tegelike plaanide osas, aktsionäre aga valgustada pakutava­test lahendustest, kuidas firma korrali­kult tööle panna. Meie-nemad-opositsioon – nii lihtne, kui see ka ei paista – töötab kindlalt ja alati, rõõmustades aktsionäre, kuid ajades juhid paanikasse.

Carl Icahni esimene suurem edulugu oli firma Tappan ülevõtmine ja edasi­müümine 2,7 miljoni dollariga (täna 9 miljonit dollarit), mis lisaks kinnitusele väljatöötatud skeemide õigsusest andis talle edasiseks tegevuseks vajaliku raha­lise sõltumatuse ja suutlikkuse.

Edasine on ajalugu – võib isegi öelda, et paljude vägagi nimekate firmade jaoks uue, teistsuguse eksistentsi (suure edu või ka kadumise) ajalugu. Nimekiri on pikk ja uhke nagu vaaraode nimekiri muistses Egiptuses. Aga erinevalt Egiptusest toi­metab kuningas Midase kuldatootvat imevõimet omav Carl edasi ka nüüd, meie päevil, luues „uut korda” viimase sõna peal moodsates tehnoloogiafirma­des, ehkki tal on 80. eluaastast vaid veidi puudu.

Energeetilised riskid

Viimasel ajal on Icahn ette võtnud riskirohke energeetikasektori, kus firmade rappijast riskikapitalistiks muutunud Carl valis alale omase tege­vusvormi – riskifondid. Augusti lõpus omandas ta kaevandusfirmast Freeport-McMoRan ligi 8,5 protsenti. Kava on veenda juhtkonda valima tõhusamaid tootmisviise ning saavutama paremaid näitajaid ja tulemusi. Seekord on mängus ka Icahni enda käsiraha, mis on omanda­tud aktsiate väärtusest siiski märgatavalt väiksem. Energeetikavaldkonnas juba mitu aastat opereeriva Icahni tegevus on tõepoolest siirdunud seniselt tuntud ja töötavalt skeemilt tormisemale merele, kus suur kliimamõjutaja on Hiina hiiglaslik energiaturg, mis on aga paraku koos naftahindadega langusteel.

Varasemad operatsioonid, näiteks ligi miljardiline mahutus Kanada firmasse Talisman, on vaatamata kütuseturu üle­ilmsele langusele lõppenud seni siiski kaotuseta, vahel isegi pisikese võiduga. Aga on ka halbu näiteid: naftafirmale Chesapeake sihitud sõjakäik, mis algas 2012. aastal, jooksis liiva, kui naftahind langes poole võrra. Icahn peab pikemas plaanis kaotuse vältimiseks ootama kas naftahinna tugevat tõusu või ettevõtte üleostmist kellegi teise poolt.

Suuremad vallutused

Icahni „portfelli” kuulub te­gevuse algusaegadel kont­rolli saavutamine järgmistes suurfirmades, millest paljud ka meile tuttavad: TWA, Phillips Petroleum, RJR Na­bisco, Texaco, Gulf & Wes­tern, Viacom, Motorola, Herbalife, Western Union, Dan River, Uniroyal, Fair­mont Hotels, Marshall Field’s, American Can, Rev­lon, Kerr-McGee, Marvel Comics, USX, E-II (Culligan ja Samsonite), Federal- Mogul, Blockbuster, ImClone ja Time Warner.

Icahn on ostnud varasemail aastail ka aktsiaid firmadest Mylan Laboratories ja King Pharmaceuticals. Veidi hil­jem aga näiteks tõi talle hii­gelkasumi KT&G (Korea To­bacco & Ginseng) müük.

2007. aastal omandas Carl koos ärikaaslastega ena­muse paljudes ettevõtetes, sealhulgas American Railcar Industries, ACF Industries, Philip Services, XO Communications ja Icahn Enterprises. Samuti ründas ta internetihiiglast Yahoo!, mis viis tegevjuhi tagandamisele.

Carl Icahn mängib suurelt. Võttes sihikule Apple’i ja eBay, saavutas ta ainuüksi oma mäekõrguse autori­teediga kahte: aktsiad läk­sid tõusule (Apple 5%), tootes Icahnile tõhusat tulu, ning firmades võeti õppust tema kavandatud muuda­tustest – Apple ostis osa aktsiaid tagasi, eBay aga lahutas suurema efektiivsu­se nimel endast ettevõtte PayPal Holdings. Ka näiteks arvutite hiigeltootja Dell on alates 2013. aastast Icahni sihikul.

TWA juhtum

Klassikaline näide, mis tõi Icahnile armutu firmade rüüstaja tiitli, oli USA toona ühe suurema lennufirma TWA (Trans World Airlines) ülevõtmine 1985. aastal. Ülevõtmisel müüs Icahn süstemaatiliselt TWA kok­kuostetud aktsiaid, et finantseerida firma ülevõt­miseks võetud laenu. Kolm aastat hiljem viis Icahn aga TWA turult ära, võttes ka­sumiks 469 miljonit dollarit ja jättes firma 540 miljoni dollarilise võlaga omapead. 1991. aastal müüs Icahn TWA väärtuslikud Londoni marsruudid 445 miljoni dollari eest American Airlinesile.

Herbalife’i juhtum

„Ei midagi isiklikku – see on lihtsalt äri,” ütles Icahn ja jät­tis poole miljardi dollariga ostmata raskustesse sattu­nud tervisetoodete hiigelfir­ma Herbalife’i aktsiad – liht­salt selleks, et lasta põhja oma ürgse vastase Bill Ackmani miljardidollariline aktsiate müük. Ackman üritas müüa, kuna väitis, et Herbalife on ehitatud püra­miidskeemile, millega inime­sed on kaotanud aastate vältel ligi 4 miljardit dollarit. Icahn oli selleks ajaks (2012. aastal) omandanud firmast 13 protsenti enda väitel vaid seetõttu, et tema hinnangul olid aktsiad alahinnatud. Icahni avaldus viis Herbalife’i aktsia järsule tõusule. Kahe gigandi vastasseis oli paelu­nud Wall Streeti juba näda­laid ning viis firmalt kolman­diku investoreist. Kokku kaotas aktsiaid hiljem ära müünud Ackman pool miljardit dollarit, neid ostsid kokku investeerimisgigandid George Soros ja William Stiritz. Firma aktsiad on ka hilisematel aastatel olnud pidevalt palavikus – veidi irooniline, aga nende suhtes on rohkete kaebuste alusel algatatud ka föderaal­juurdlus.

Tulevikust

Torm on tulekul – see on filantroobist rahandustegelase ning aktivisti-investori äsjaseim sõnum. USA finantsturud on taas kord katastroofi lävel, selleni on viinud USA valitsuse ja keskpanga rahapoliitika ning suurfirmade vastutus­tundetud tegevjuhid. Märke saabuvast õnnetusest on õhus juba pool aastat, kinnitab Queensis kasvanud ning Ameerikat armastav Carl Icahn. Mada­lad intressimäärad tekitavad mulli kunstiäris, kinnisvaraäris ning kõrge tulususega võlakirjade turul. „Seda võib võrrelda olukorraga, kus patsiendile antakse üha enam ravimit, teadmata, kuidas see mõjub. Alles me nii tegime, selle peale saabus 2008. aasta majandus­kriis,” hoiatab finantsturgude kuningas Carl Icahn.

 

LISAKS

Edestab Donald Trumpi

22 miljardi dollarilise varan­dusega Icahn on Forbesi 100 maailma mõjukama inimese edetabelis 70. kohal. USA presidendi kohta ihkav vabariiklane Donald Trump, keda Icahn ka avalikult toetab, on temast kaks kohta taga­pool. Mehed on vanad tuttavad. Näiteks 1988. aastal vaatasid nad koos Mike Tysoni ja Michael Spinksi vahelist poksimatši, mis toimus Trump Plaza hotellis ja Casinos Atlantic Citys Californias.

Parandab maailma

Carl Icahn ühines juba 2010. aastal üleilmse mil­jardäride liikumisega, milles osalejad on lubanud loobu­da poolest oma varandu­sest, et parandada maail­maasju ja inimeste olukorda selles maailmas. Siiski on teada, et annetus pole seni teoks saanud, kuna pole leitud sobivaid kandidaate, kellele annetada.

Rahaliselt kasulike ettevõt­miste kõrval on Carl Icahn tuntud ka kui aktsionäride õiguste eest seisja ja mit­mekülgne filantroop, seda just viimastel kümnenditel. New Yorgis on temanimeli­ne staadion, koduülikoolis Princetonis asutas ta aga genoomiuurimise labori. Icahni nime kannavad kuu­lus Mount Sinai haigla New Yorgis ja haigla juures asuv meditsiinikool, samuti ka genoomiuurimise instituut. Icahn on asutanud Laste­pääste fondi, ehitanud Bronxi linnaossa 65-toalise varjupaiga kodututele pere­dele ja rajanud kaks sar­nast keskust New Yorgis.

Isiklikku

Esimese abikaasa Tšehhi baleriini Liba Trejbaliga on Carlil kaks last. Paar läks lahku 1993. aastal. 1999. aastast on Carl teises abi­elus oma endise assistendi, maakler Gail Goldeniga, kellel on varasemast abielust kaks last.

Carl elab koos perega rikaste elurajoonis New Yorgis Long Islandil, Lily Pond Lane’i mõisas, mis on sealkäinute sõnul küll pigem palee. Häärberi aed on sama suur kui jalgpalli­plats ning maja juurde kuu­lub ka tenniseväljak. Miljardäril on ka luksuslik 12 reisijakohaga mootor­jaht Starfire, mis on 178 jal­ga ehk 54 meetrit pikk ja mille maksimumkiirus on 15 sõlme. Kuulu järgi oli see Bennetti tehases val­mistatud jaht hiljuti müügis ligi 38 miljoni dollariga, kuna Icahn kavatsevat endale soetada veelgi suurema veesõiduki.

Carl Icahn ise on kinnita­nud, et tema äritegevus, mis kõrvaltvaatajale võib paista vaid isikliku rikkuse järjekindla kokkuahnitsemi­sena, pole seda sugugi. „Pole suuremat viga, kui nii arvata,” rõhutas ta eluloolasele Mark Stevensile. Ta lisas, et see pole peapõhjus, isegi mitte üks olulisematest põhjustest, miks ettevõtlikud inimesed tegutsevad.

Icahn leiab, et tema kui ärimehe võimed on liialt suured, et neid peaks aheldama n-ö jalakäija väikesed närveerimised või ka pelglikud hinnangud neilt, kes suurt mängu ja selle ilu ei suuda tajuda.

Tiit Efert

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2015

Tweet