LHV indeksfondid jõuavad pensionikogujateni sel sügisel

Joel Kukemelk

21.07.2016 15:25

Shutterstock

Käesoleva sajandi algusega võrreldes on investeerimiskultuur Eestis märgatavalt arenenud ja see loob soodsama pinnase passiivselt juhitud pensionifondide turule saabumiseks.

2002. aastal, kui loodi Eesti II samba kohustuslik pensionisüsteem, mille kaudu hakati inimeste pensionisääste finantsvaradesse investeerima, teadsid vähesed, mis asjad on aktsiad, võlakirjad või fondid. Selleks, et jõuda skandinaavialiku investeerimiskultuuri juurde, kulub meil ilmselt terve põlvkond kui mitte isegi mitu. Samas võib väita, et oleme sinnapoole liikumas ja investeerimisalaseid teadmisi tuleb Eesti inimestele aasta-aastalt juurde. See lubab LHV-l olemasolevate aktiivselt juhitud pensionifondide kõrval täiendavalt turule tuua ka passiivselt juhitud pensionifondid - ühe agressiivse II samba ja ühe III samba fondi -, mis on pidevalt turgudele investeeritud ja kus klassikalist aktiivset varade juhtimist ei toimu.

Passiivselt juhitud fondid – investeerimisoptimistidele?

Mis on passiivselt juhitud pensionifond? Andres Viisemann on Finantsportaalis juunis avaldatud artiklis „Pensioniraha juhtimine: aktiivselt või passiivselt?“ kirjutanud põhjalikult lahti kahe erineva lähenemise olemuse ning põhjendanud, miks aktiivne strateegia võiks olla eelistatud. Lühidalt öeldes saavad LHV poolt juurdeloodavad passiivsed pensionifondid olema sellised, mis on sõltumata turuolukorrast teatud indekseid jälgivatesse fondidesse pidevalt investeerivad ja kus klassikalist aktiivset varade juhtimist ei toimu. Passiivne investeerimine tähendab, et fondivalitseja võtab varade kogumise rolli (n-ö asset gatherer), mitte varade juhtimise (n-ö asset manager) rolli. LHV-s usume, et paremat pikaajalist tulemust on võimalik saavutada just varasid aktiivselt hallates ning et enamikule pensioniklientidest sobivad just tänased aktiivselt juhitud fondid.

Kuid sõltuvalt aastast võib lühemas perioodis passiivne toode mõnikord paremat tulemust näidata ning kuna turul on sellise toote järele nõudlus tekkinud, soovib LHV seda ka pakkuda. Uus pidevalt finantsturgudele investeeriv kohustusliku II ja vabatahtliku III samba fond jõuab turule 2016. aasta sügisel. Siinkohal tahaks märkida, et kui LHV tänaste pensioniklientide raha on suures osas investeeritud Eesti ja meie lähiregiooni turule, kust ootame pikemas perspektiivis turu keskmisest paremat tulemust, aidates samal ajal ka kaasa Eesti majanduskeskkonna ja finantsturgude arengule, siis passiivselt juhitud fondide klientide jaoks see nii olema ei saa, kuna Eesti osakaal maailmamajanduses on tibatilluke ja siinsed ettevõtted ei ole indeksites.

Kuna loodavatel passiivsetel fondidel puudub aktiivne juhtimine ehk riskide aktiivne lisamine ja vähendamine sõltuvalt turuolukorrast, tähendab see nende fondide jaoks ka madalamaid haldustasusid, jäädes 0,5% juurde aastas. Need fondid sobivad eelkõige teadlikele pensionikogujaile, kel on aktiivselt juhitud fondide fondijuhiga võrreldes mingil perioodil globaalselt oluliselt positiivsem turunägemus. Samuti neile, kes usuvad, et madalate haldustasude juures saavutab passiivse investeerimisega paremaid tulemusi. See viimane väide muidugi alati paika ei pea - seda näitab näiteks alljärgnev pilt, kus LHV aktiivselt juhitud progressiivset fondi  L on võrreldud Vanguardi maailma aktsiaturgude (VANGLVI ID) ja Vanguardi euroala võlakirjaturgude (VANEGBX ID) fondidest koosneva hüpoteetilise indeksiga:

Aktiivselt juhitud LHV pensionifond L on löönud indeksit

LHV aktiivselt juhitud pensionifond L on suutnud Vanguardi fondidest koosnevat hüpoteetilist indeksit (Vanguard 50/50) lüüa. Nagu pildilt näha, siis LHV populaarseim fond LHV pensionifond L, mis investeerib kuni 50% aktsiatesse, on alates pensionireformist pärast kõiki tasusid tõusnud 2016 juuni lõpuks +142,3%. Samal ajal on Vanguardi maailma aktsiaturgude indeksist ja võlakirjaturgude indeksist koosnev portfell (teeme lihtsustavad eeldused, et varaklasside osakaalud tuleb seadusega lubatud raamidesse, kus aktsiate osakaal ei ületaks 50%, viia vaid kord aastas; 0,5% haldustasu arvestatakse maha iga aasta lõpus; kogu vara saab paigutada kas või ühte fondi) saavutanud +95,4% tulemuse. Vahed on suured ning see näitab, et aktiivselt juhitud fond võib üle pika perioodi oluliselt investorile väärtust lisada.

Tabeli kujul oleks võrdlus järgmine:

*2002 puhul tootlus toodud perioodil 01.07.02-31.12.02 ja 2016 puhul 01.07.02-30.06.16, teiste aastate puhul on toodud tootlus alates 01.07.02 kuni vastava kalendriaasta lõpuni

Ka aastate lõikes eraldi vaadates on alates 2002. aasta juulikuu pensionireformist LHV aktiivselt juhitud pensionifond L tulemus parem, ületades Vanguardi indeksitest koosnevat võrdlusportfelli 9 aastal. Bloombergi ja pensionikeskuse andmete põhjal:

*2002 puhul tootlus toodud perioodil 01.07.02-31.12.02 ja 2016 puhul 01.01.16-30.06.16, teiste aastate puhul on tabelis toodud kalendriaasta tootlus

Börsilkaubeldavate fondide turg ise on alates Eesti II samba pensionireformist läbi teinud suure kasvu, olles täna üle 20 korra suurem kui 14 aastat tagasi. See võimaldab erinevate haldajate fondide poolt kokku panna tervikliku passiivselt juhitud fondiportfelli. Täpsed põhimõtted, kuidas toimub LHV tulevaste passiivsete pensionifondide varade investeerimine, varaklasside rebalansseerimine ning milliseid indekseid jälgima hakatakse, avaldame lähiajal.

Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige

Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Tutvu võrreldud LHV fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Tootlustest on fondi juhtimisega seotud tasud maha arvestatud. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja pea nõu asjatundjaga.
AS LHV Varahaldus Tartu mnt 2, 10145 Tallinn.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse