Passiivsed fondid stardivad!

Lembitu Mikker

Passiivsed ehk pidevalt turgudele investeerivad pensionifondid (kõnepruu­gis sageli ekslikult ka „indeksifondid”) on Eestis uudne nähtus. Esimesena tuli 2016. aasta 10. novembril oma II ja III samba passiivsete pensionifondidega turule LHV. Veidi hiljem, detsembris, järgnesid Swedbanki ja SEB sarnased tooted.

Passiivsed vs. aktiivsed fondid

Passiivses fondis ei muudeta investeerin­gute struktuuri väärtpaberiturgude olukorrast olenevalt. See tähendab, et fondijuhi võimalused riske juhtida on väga piiratud. Seetõttu sobib selline fond kliendile, kes suudab investeerimisriske ise hinnata ja on varem investeerimisega kokku puutunud. Ta soovib koguda pensioniraha väga pika aja jooksul võimalikult väikese tasu ja suure tururis­ki juures, lootes sel viisil saavutada suuremat tootlust. Tõenäoliselt näeme passiivsete fondide menu börside tõusuaastatel, ja vastumeelsus nende suhtes tekib turu buumijärgsete krahhide ajal. Suure tõenäosusega võib arvata, et sellised olukorrad nagu 2000. aasta tehnoloogiamull või 2008. aasta finants­kriis mõjutaksid tugevalt passiivsete fondide pooldajate arvukust.

Aktiivselt juhitud fondis hindab fondi­juht turul pakutavaid investeerimisvõi­malusi iga päev. Tema õigeaegne reagee­rimine võimaldab vähendada kogutud vara suuri hinnakõikumisi ja kaotusi ma­janduse jaoks keerulistel aegadel. Samuti lubab aktiivne fond teha investeeringuid nii meie koduriiki kui ka naaberriikides­se, mis üleilmsel börsil kaubeldavate fon­dide kaudu investeerides jäävad oma väiksuse tõttu investeerimisuniversumist välja, kuid võivad pakkuda investeerimi­seks väga häid võimalusi. LHV puhul on aktiivselt juhitud fondid (võetava aktsia­riski poolest kasvavalt) XS, S, M, L ja XL.

Milline valida?

Praegu pakuvad II samba passiivseid pensionifonde kolm fondivalitsejat: LHV, Swedbank ja SEB. Nende fondide paremaks võrdluseks oleme koondanud tähtsamad tingimused tabelisse.

Erinevusi on tegelikult päris palju. Alustame valitsemistasust: LHV fondil on see 0,39 protsenti, Swedbanki ja SEB pas­siivsel fondil aga 0,49 protsenti. LHV fond on odavaim ka fondi arvelt makstavate ta­sude ja kulude poolest ning sel puudub väljumistasu.

Lisaks tasudele peitub üks suuremaid sisulisi erinevusi selles, et LHV Pensioni­fond Indeks investeerib 75 protsenti va­rast aktsiaturgudele üleilmse sisemajan­duse koguprodukti (SKP) põhjal, Swedbanki ja SEB fondid investeerivad aga peamiselt arenenud turgudele. See tähendab, et LHV fondi kaudu paiguta­takse märkimisväärselt suurem osa akt­siaturgudele suunatavast varast kiiremi­ni kasvavatele arenevatele turgudele, millega kaasnevad aga ka vastavatele tur­gudele omased riskid. Peale selle inves­teerib LHV fond järelejäänud 25 protsen­ti kinnisvarafondidesse, Swedbank ja SEB aga võlakirjadesse, mis on praeguste madalate intresside keskkonnas väga väi­kese pikaajalise tootluse ootusega.

Veel saab esile tuua, et Swedbank nimetab oma passiivset fondi elutsüklifon­diks. Sisuliselt kohe pärast investeerimis­tegevuse algust hakatakse selle aktsiariski järk-järgult vähendama ja võlakirjade osakaalu suurendama. Sel vii­sil muudetakse see fond neile, kellel on pi­kaajalise tururiski võtmise soov, alternatii­vide seas vähem atraktiivseks, sest ajaks, mil fondiga liitunud 18-aastane noor pen­sionikoguja (sündinud 1999. aastal) saab alles 41-aastaseks, on aktsiariski vähenda­tud 75 protsendilt juba 30 protsendini.

LHV passiivsed fondid

II samba LHV Pensionifond Indeks investeerib kuni 75 protsenti fondi varast üleilmsetele aktsiaturgudele, ülejäänu aga kinnisvarafondidesse. See teeb LHV Pensionifond Indeksist esimese pensioni­fondi, millel puudub võlakirjakomponent. Investeeringud aktsiatesse investeeriva­tesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma SKP-st. III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss investee­rib kogu oma vara aktsiaturgudele.

Passiivseid pensionifonde koostades on LHV eelistanud fonde, millega kaubel­dakse reguleeritud turul. Need fondid ei ole sünteetilised (vältimaks vastaspoole maksevõimetuse riski), on maksuefek­tiivsed, madala kulumääraga (jooksvad tasud, maakleritasu, ostu-müüginoteerin­gute hinnavahe) ja likviidsed ning jäljen­davad oma alusindeksi liikumist võimali­kult täpselt. Mõlema fondi haldustasu on 0,39 protsenti aastas, pakkudes odavai­mat võimalust pikaajalise aktsiariski võt­miseks pensionifondi abil. Haldustasu hõlmab depootasu käibemaksuga, Taga­tisfondi tasu, Eesti Väärtpaberikeskuse tasu ja omaosakute soetamisega seotud finantskulu.

Aasta alguses jõustunud uus investeeri­misfondide seadus vähendab kliendi jaoks fondiosakute ületoomise kulusid 10–20 korda, st 1 protsendilt 0,05 protsen­dini võlakirjafondidel ja 0,10 protsendini aktsiafondidel. Enamik fondivalitsejaid on juba teatanud nende tasude täielikust kaotamisest. Seega on mujal kogutud osakute LHV-sse ületoomiseks sisuliselt ka viimane takistus kõrvaldatud.

Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige
LHV Pensionifond Indeksi ja LHV Pensionifond Indeks Plussi fondijuht

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2017

Loe LHV aktiivselt ja pas­siivselt juhitud pensionifon­dide kohta lähemalt LHV pensioniveebist lhv.ee/pen­sion. Seal saad mugavalt teha ka kõiki pensionifondi valikuga seotud toiminguid.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga aadressil lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

Tweet