Andres Viisemann: Baltikumi börsid tegid augustis korraliku tõusu

Andres Viisemann

26.09.2017 14:29

August oli väärtpaberiturgudel suviselt rahulik. Maailma aktsiaturud jäid eurodes mõõdetuna väikesesse (0,5%) miinusesse. Euroopa aktsiaturud langesid seejuures 0,8% ja Põhja-Ameerika aktsiaturud 0,6%. Nii Põhja-Ameerika kui ka Lääne-Euroopa aktsiaturud tegid eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses läbi mõõduka tõusu ning on jõudnud ettevõtete teenitavate kasumitega võrreldes küllalt kõrgele hinnatasemele.

USA aktsiaid on toetanud turgude ootus, et uus administratsioon alandab makse ja vähendab ettevõtlust ahistavaid regulatsioone, kuid seniajani ei ole tulemusi näha. Euroopa aktsiaid on seevastu toetanud piirkonna majanduskeskkonna paranemine. Praegu on S&P500 aktsiate hinnatase 17-kordne järgmise 12 kuu oodatav kasum ja Stoxx Europe 600 aktsiate hinnatase 15,3-kordne kasum. Mõlema indeksi hinna kasumikordaja on oma ajaloolisest keskmisest tasemest märksa kõrgemal. Aktsiate edasine kallinemine eeldaks katalüsaatorit, mis aitaks kaasa ettevõtete kasumite kasvule või annaks investoritele julgust soetada aktsiaid veelgi kõrgema hinnataseme juures.

Kui suuremad aktsiaturud tõmbasid suvel hinge, siis arenevate riikide aktsiad jätkasid hinnatõusu. Ka Tallinna börsil valitsesid positiivsed meeleolud. Eesti ettevõtete aktsiad kallinesid augustikuus 3,3%. Lähinaabrite tulemused olid samuti head: Riia börs kerkis 0,3%, Vilniuse aktsiaturg koguni 5,3% võrra.

Majanduskasv on üksikute eranditega peaaegu kõikjal maailmas ületanud kergelt ootusi. Samas ei ole need ootused olnud üleliia kõrged ja osaliselt on kasvu ostetud võlakoormust kasvatades. Kui intressimäärad peaksid tõusma oodatust kiiremini, hakkab see pidurdama ettevõtete kasumite kasvu ja paneb majanduskasvule piduri peale. Investorid eeldavad, et keskpangad tunnevad nende suhtes sügavat empaatiat ja väldivad kõiki rahapoliitika muudatusi, mis võiksid ehmatada turge, tormates esimesel võimalusel appi, kui aktsiate hinnad peaksid langema. Minevikus on see tõesti sel viisil toiminud, või on investoritele jäänud vähemalt tunne, et keskpangad on alati nende seljataga.

Fondijuhina otsin pidevalt võimalusi ka rahvusvahelistelt väärtpaberiturgudelt, kuid käesoleval ajal näen koduturul paremaid võimalusi. Augustis andsid Leedu konkurentsiamet ning Leedu raadio ja televisiooni komisjon rohelise tule Livonia Partnersi, LHV pensionifondide ja Ambient Sound Investmentsi ühisele investeeringule (34,8% ettevõttest) Leedu telekommunikatsiooniettevõttes Cgates. Loodan, et juba lähinädalatel saame teatada ka järgmisest kohalikule turule suunatud investeeringust.

Augusti lõpu seisuga oli Eesti suunaliste investeeringute osakaal LHV Pensionifondis XS - 14%, S - 10%, M - 26%, L - 22%. LHV pensionifondi XL portfellis moodustasid Eesti ettevõtete ja suuresti Eestisse investeerivate erakapitalifondide ja kinnisvarafondide väärtpaberid 23%. LHV aktiivselt juhitud pensionifondidel on täna üle 170 tuhande kliendi ning fondide kogumaht 1,03 miljardit eurot – keskmiselt teeb see ühe kliendi pensionivara suuruseks ca €6 000 ehk tinglikult kuulub igale keskmisele LHV aktiivselt juhitud pensionifondi kliendile ca 55 Tallinki aktsiat, 15 Ekspress Grupi aktsiat, 6 Tallinna Kaubamaja aktsiat, 6 Olympic Entertainment aktsiat, 4 PR Foodsi aktsiat jne.*

Eesti kapitaliturud on varajases arengufaasis ning viimase aja arengusuunad kohalikus poliitikas ja seadusandluses hakkavad alles tulemusi andma. Samas ei tohi sattuda esialgsest edust liigsesse eufooriasse, sest meie väikeses avatud majanduses võivad muutused – nii positiivsed kui ka negatiivsed – toimuda väga kiiresti.

LHV pensionifondid jätkavad endiselt pigem konservatiivsel kursil, väärtustades pigem kindlust ja stabiilsust kui suure riski hinnaga saavutatavat kasumit.

*Andmed on toodud 31.08.17 seisuga

Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

LHV Pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse