ETFidel on ka varjupool

Erko Rebane

5.10.2017 10:32

Pixabay

ETFide (Exchange Traded Fund) plahvatuslik kasv viimase kümne aasta jooksul ilmestab hästi börsil kaubeldavate fondide positiivseid eripärasid alates madalatest kuludest ning lõpetades juurdepääsuga rohkematele turgudele ja instrumentidele. Kuid passiivsete fondide mahu paisudes hakkavad vaikselt välja kooruma ka mõned negatiivsed jooned.

ETFide globaalne maht ning arv

Allikas: ETFGI

Goldman Sachsi  analüütikud tõid hiljuti välja, et passiivsetesse fondidesse liikuv raha vähendab väärtpaberite kättesaadavust nende jaoks, kes eelistavad finantsturgudel otsuseid langetada üksikaktsiate baasil.

Idee poolest võib seda võrrelda olukorraga mõnes populaarsemas restoranis, kus kaugelt vaadates tundub, et kohtasid justkui jaguks, kuid tegelikult vaatab laudade pealt vastu silt „reserveeritud“. Mida suurem osa laudadest on ära broneeritud, seda väiksem on tänavalt sisse jalutava inimese võimalus leida vaba kohta.  Tagasilöögiks on kas ajakulu, kui otsustatakse laua vabanemist ootama jääda või liigutakse järgmisesse söögikohta, mis võib tähendada järeleandmist maitseelamustes.

Kuna passiivsed fondid ei tee muudatusi oma positsioonides kuigi tihti, siis jääb osa aktsiatest turuosalistele kättesaamatuks.  Kui lahutada S&P 500 ettevõtete kõikidest kaubeldavatest aktsiatest insaiderite ja indeksfondide positsioonid, kahaneb Goldman Sachsi kohaselt kättesaadavus 77%ni kogu turust. Kõigest kümme aastat tagasi küündis vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal 94%ni. Teisisõnu kuulub passiivsetele fondidele keskmiselt 17% igast S&P 500 ettevõttest, varieerudes 10%st 35%ni.

Mida sellest järeldada? Päris palju on käesoleval aastal räägitud aktsiaturgude vähesest kõikumisest ja apaatsusest, mida ühest küljest võib õigustada globaalse majanduse stabiilse ja tugevnenud kasvuga.  Kuid ilmselt ei oleks vale eeldada, et ka raha liikumine passiivsetesse instrumentidesse ja nende rolli suurenemine mõjutab turu iseloomu tervikuna, jättes selle vähemtundlikumaks lühiajaliste riskide suhtes, mida meediale meeldib üles keerutada.

Mis saakski olla madala volatiilsuse vastu, kui portfell tasahilju aina kasvab?  Probleem võib tekkida siis, kui vaja vabale rahale atraktiivset kohta leida, sest volatiilsus on see, mis võimalusi tekitab.  Samuti võib kahaneda ettevõtete fundamentaalsete näitajate tähtsus, sest indeksfondides sõltub väärtpaberite ostmise või müümise otsus rahast, mis parasjagu fondi sisse või välja voolab.

Samas toovad analüüsimajad välja, et volatiilsus võib kasvada üksikaktsiate puhul, mida suurem on indeksfondide osakaal ettevõttes. Kui näiteks mõnda tehnoloogiaaktsiasse on investeerinud mitmed samale sektorile keskendunud ETFid, võib väiksemgi sentimendi muutumine sektori suhtes tuua kaasa ETFide kui suurinvestorite samaaegse ostu- või müügihuvi.

Selge on see, et ETFid on tulnud selleks, et jääda.  Kuid kui siiani on antud finantsinnovatsiooni puhul rõhk olnud vaid positiivsetel teguritel, siis täna ei saa enam turgu või üksikaktsiat analüüsides ignoreerida moonutusi, mida on nende toodete populaarsuse kasv kaasa toonud.

Kellel on soov teada saada, mida börsil kaubeldavad fondid endast täpsemalt kujutavad, soovitame osa võtta tasuta seminarist 25. oktoobril kell 17.30 LHV Tallinna kliendikontoris. Registreerida saab siin.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse